Meil kõigil on peas hääl, kes meiega räägib. See teadmine on tulnud mõnele inimesele üllatusena - just et kõigil on peas oma hääl. Ja umbes iga kümnes inimene usub, et see hääl pole tema ise, vaid keegi tegelane väljapool teda.
Kõige kõvemad võimekused, mida juhtide puhul võiks arendada, on mõnikord just need, mis tunduvad liiga “pehmed”, et neist üldse juttugi teha. Sest juhtimine on karmide meeste ja naiste ala. Või kas ikka on?
Me kõik oleme tundnud igavust ja see tunne ei ole enamike jaoks meeldiv. Ent igavuse tunde tekkimisel on selged põhjused ning me saame neid teades seda tunnet ennetada või ka nautida.
Tegevuste nimekirjad ehk to-do listide ajalugu ulatub väidetavalt 300 aasta taha. Ja nende lubadus pole muutunud - tegevuste nimekirjad peaksid aitama meil püsida fookuses, vähendada segajaid ja luua heaolu tunnet tehtu üle. Ning kahjuks teevad nad sageli just vastupidist.
Coachingust on kirjutatud palju raamatuid. Ent vähe selliseid, mis ehk lugejale ka korralikku väärtust annavad. Nüüd ühe sellise leidsin.
Edasilükkamine ja delegeerimine on kaks sagedast teemat juhte kimbutavast probleemide puntrast. Ehk kuidas teha nii, et olulised asjad oleks õigel ajal tehtud.
Me oleme sellised, nagu me oleme sündinud. Ja me ei muutu. Selle müüdi pehmem variant on - lapsepõlv on meid selliseks vorminud ja … me ikkagi ei muutu.
Ennustamine ei ole tänamatu töö. Neuroteadlased kinnitavad, et ennustamine, plaanide tegemine, tuleviku ette kujutamine on tegevus, mis tekitab meis sageli hoopis õnnetunnet.
Uhh, oli vast aasta, kas pole?! Paljude jaoks oli mööduv aasta nagu Ameerika raudtee - üles ja alla, üles ja alla. Nii ka minul. Ja lõppkokkuvõttes saan öelda - elu parim tööaasta!
Paus on kindlasti üks enim alahinnatud enesearengu ja psühholoogilise tugevuse kasvatamise koostisosa.
