Siin on jutud juhtimisest, meeskonnatööst, motivatsioonist ja muustki, mis seotud coachinguga.
Avatus uuele on tähtis. Kasvamise, arenemise hoiak on tähtis. Kasvu mõtteviis on tähtis. Arenda seda. Punkt. Umbes nii algab ja lõpeb suurem osa juttudest, mis räägivad sellest, kui oluline on nn kasvu mõtteviis. Muidugi, kes meist arvaks endast kui pidurist, fikseeritud mõtteviisiga inimesest. Ehkki vähemasti mingis osas, tõsi, erineval määral, oleme me seda kõik. Ent igatsus, soov, tahe on olla …
Räägin seekord sellest, miks me kipume pinge olukordades üle mõtlema ja miks mõnikord mõte kipub piltlikult öeldes kinni jooksma. Ning miks see ebameeldiv mõtete hangumine kimbutab eelkõige inimesi, kes on justkui intelligentsemad. Ja muidugi räägin sellest, kuidas mõtete hangumise vastu ennast valmis panna. 12 minutit. Kuula ikka! 🙂
Kui ütleme geenius, siis hõllandub meie silme ette Albert Einstein või Garri Kasparov või Stephen Hawkins.
Me kõik oleme inimestena aeg-ajalt vastamisi kolme küsimusega: Kas ma näen rumal välja? Kas ma teen seda ikka õigesti? Kas ma olen ikka piisavalt hea? Ja kui vastused neile pole päris sobivad – siis ohkame ja igatseme suurema enesekindluse järele. Kuidas siis enesekindlust juurde saada? Enesekindlust on nelja sorti, ütlevad raamatu “The Brave Athlete” autorid Simon Marshall ja Paterson Lesley, …
Milline oli Sinu elu parim võistlus? Tuli meelde? Milline oli aga halvim võistlus, kuidas iganes sa seda määratled. Mäletad?
Minult küsitakse üsna sagedasti raamatusoovitusi juhtidele. Ja mõnikord oskan siis ka midagi välja pakkuda.
Me ei pea ega tohigi olla ülipositiivsed ja taguma endale pidevalt rusikatega vastu rindu. Ja veel vähem peaksime vajuma negatiivsuse sohu – ennast ja teisi süüdistades. Ent on veel ka kolmas tee. Neutraalne mõtteviis toob meid ära negatiivsuse-positiivsuse türanniast. Toob ära sellest, et me peame pidevalt endale positiivseid mantraid sisendama või otsima kedagi, keda süüdistada. Ja mis olulisim – neutraalne …
Me õpime. Kogu aeg. Ja kriis on erakordselt hea õppimise kiirendi. Allpool minu 14 õppetundi kriisist. Muuseas, enne veel. Ma ei arva, et minu tegevus või õppetunnid kriisis on kuidagi unikaalsed. Pigem ehk vastupidi, tõenäoliselt on samu asju mõelnud veel paljud. Ja õppetundide nimekiri, nagu ka kriis, on nii minu kui paljude jaoks jätkuvalt lahtine… Niisiis, läbi mõnede õnnestumiste ja …
Ma pole kohanud veel inimest, kes ei suudaks vajadusel ära põhjendada, miks ta rassib ja rabab endal hinge seest välja, miks teeb ülipikki tööpäevi, miks just praegu on see tema töös eriti vajalik.
Me oleme tasakaalu sõltlased. Kogu inimkonna teadliku ajaloo vältel on inimesed otsinud tasakaalu. Tänapäeval on see otsing kehastunud mõttevisiisiks: töö on raske, elu aga kerge ja ihaldusväärne. Ja me vajame sinna vahele tasakaalu.