Blogimise tulem: raamat, raha ja õnnelikud hetked
Algaval nädalal aastaseks saava Mindsweeperi blogi tulem on sinu ees: üks raamat, raha, mitu head tuttavat, suur hüpe internetiga seotud oskustes ja lugematu…
Liitu 3000+ juhi ja ettevõtjaga ning telli uudiskiri
Väldi pühapäeval taaskasutust!
Hea kolleegi Urmase vahendusel muhe fotojäädvustus käimasolevate valimistega seoses, sobiv enne valima minemist kõrva taha panna :-)
Kas swedpankurid on aru kaotanud?
Kas swedpankurid on aru kaotanud? Finantsinspektsiooni teade huvide konfliktist ja seaduse rikkumisest fondide raha investeerimisel pole veel kõige hullem. Kõige hullem pole ka tõenäoline trahv ja isegi võimalik kahjude korvamine elatakse üle. Kõige hullem on usalduse kadumine – mitte ainult pensionifondide osanike, vaid ka päris tavaliste pangaklientide usalduse kadumine. Selle mõju on tõenäoliselt pikaajaline ning saamatu kommunikatsiooniga saab seda aega tublisti pikendada. Mida ka pank, mulle tundub, on asunud tegema. Ja ikkagi on pankurite käitumine esmapilgul arusaamatu. On ju olemas reeglid ja sisekontroll ning see on veel selgem kui seebivesi – huvide konflikti eiramine investeerimisel toob pikas perspektiivis pangale kahju, see on nagu õhku visatud bumerang, mis varem või hiljem endale otsaette laksatab. Miks siis ometi? Suure raha nimel? Ma ei arva aga, et tegemist oleks olnud konkreetse sooviga teenida palju raha, nii endale kui pangale. Põhjused võivad olla veidi keerukamad. Ja samas inimlikumad.
Hea uus koolitus, too Saak koju
Panime hea kolleegi Kristjan Otsmanniga (Selge Pilt) kokku kahe päevase koolitusprogrammi nimega “Saak”, mis kutsub esile ja viib läbi reaalse ning käegakatsutava muudatuse ettevõttes/osakonnas.
Ülesastumine Noor Ettevõtja konverentsil (slaidid)
Esinesin täna Pärnus konverentsil Noor Ettevõtja teemal “Miks on juhtimine kasulik?”. Inimesed olid toredad, emotsioon entusiastlik ning õppisin sealt mitu head asja. Panen siia…
Lahenduse võti asub teises inimeses
Kirjutasin portaali www.juhtimine.ee artikli vastuseks küsimusele: mis on coaching? Siin ta on: Kohtusin mõned kuud tagasi ühe Eesti suure ettevõtte tippjuhiga. Tal on hea haridus, aastatepikkune tippjuhi kogemus, töötanud nii Eestis kui välismaal, korralikes ja suurtes firmades. Kui peaks keegi kuskil koostama nimekirja Eesti juhtide eliidist, siis kindlasti oleks ta seal sees. Rääkisime, õigemini rääkis peamiselt tema, mina küsisin. Juttu oli tema ja ta ettevõtte tööst, tema meeskonnast, masust ja selle mõjust nii ettevõttele kui inimestele. Umbes tunnine vestlus keerles, läbi erinevate küsimuste ja teemade tegelikult ühe ümber – mis on tema kui juhi jaoks need kõige olulisemad tegevused ja eesmärgid, millele ta lähematel kuudel keskendub? Ehkki ootused kohtumisele olid algselt mõlemalt poolt teised – minu soov oli huvitava inimesega lähemalt tuttavaks saada ja temal teada saada, mida mina teen – siis jõudsime kohtumise lõpus kohta, kus ta pani endale kirjale kolm olulisemat tegevus-eesmärki lähemaks aastaks.
Firmajuht vaevleb hirmu küüsis
Ta on üsna tavaline Eesti mees. Neljakümnendates, abielus, kahe lapse isa. Baltimaades tegutseva firma juht, hea haridusega, oma ala vaieldamatu asjatundja. Kaugelt tehtud pilt näitab teda kui edukat juhti, kes praegustel keerulistel aegadel rassib kõvasti, ent kes oma jonni, töökuse ja visadusega teeb asjad ära. Saab hakkama, enamgi veel, saab hästi hakkama. Ent lähipilt temast paljastab uue ja esmapilgul ootamatu külje – tal on hirm. Konstantne hirm selle ees, mis juhtub siis, kui omanik ühel hetkel tunneb, et firmas oleks vaja hobuseid vahetada. Tahtmata kõlada paranoiliselt – meil kõigil on hirm, mis käib meiega kaasas. Pidevalt. “Kuidas nii?” küsid. “See on jamps. Ma ei tunne praegu mingit hirmu.” Ja ka see on tõsi. Enamik meist on ehitanud enda ümber tegevustest, inimestest, uskumustest immuunsüsteemi, mis maandab hirme ja vähendab ärevust. Vähemasti suudame me ennast enamiku ajast ära petta.
Kuidas Eestis rikkaks saada?
Äripäeva Rikaste TOPi järgi Eesti kümnest jõukaimast inimesest kaheksa on sündinud vahemikus 1960-1966, üks on sündinud aastal 1976 ja üks 1951. Seega võiks väita, et kui sooviksid saada Eesti rikkaimate inimeste sekka, siis peaksid lisaks muudele asjaoludele käima viiekümnendaid, teistel on need võimalused ahtamad. Jama? Võib-olla. Maailma rikkaima mehe, Microsofti ühele asutaja, Bill Gatesi varanduse suuruseks hindas ajakiri Forbes selle aasta märtsis 40 miljardit dollarit. See on piisav kogus, et panna uskuma Gates´i erakordsusesse – sellist muinasjutulist edu suudavad saavutada ainult geeniused, üliandekad ja ülitöökad inimesed. Ent mis on Gatesi rikkuse taga tegelikult?
Suured Ülemused tahavad
“Suured Ülemused tahavad,” põhjendas paar päeva tagasi üks hea tuttav muudatust tema organisatsioonis. See tõi mulle pähe ammuse mõtte sellest, kuivõrd oluline roll on igapäevastel sõnadel organisatsioonikultuuris. Näide: sõnad ülemus ja alluv. Võib-olla oskavad keeleteadlased öelda, kas tegu on mingite laenudega teistest keeltest. Ent kui hakata sisu peale mõtlema – no kes tahaks olla kellegi alluv. See ei kõla tänases keskkonnas kuidagi loomulikult, pigem tundub jäävat nagu kuhugi 19. sajandi vabrikute aega.
Tulemuspalk toob kasu asemel kahju
Raha, töö stabiilsus, staatus, võim, teiste tunnustus, võimalus olla oma peremees... Mis motiveerib inimest, mistahes ametipostil – on küsimus, mille vastu minevikus ja tõenäoliselt ka tulevikus veel hulga piike murtakse. Ja vähemasti minu kogemuse järgi toimuvad verbaalsed rünnakud eelkõige kahe erineva arusaama vahel. Lühidalt võib neid kokku võtta välised (eelkõige raha) vs sisemised (tähendus, areng jne) motivaatorid. Kahetsusväärselt sageli, ikka veel, jääb peale… raha. Piits-ja-präänik motivatsioonisüsteemid, ehk tulemuspalk kõigile, on Eestis saanud aastatega suisa turumajanduse sünonüümiks. Juhi ja konsultandi kogemuse järgi olen olnud veendunud sisemiste motivaatorite pooldaja. Seda juba puht praktilise probleemi tõttu - kõik ei ole mõõdetav, kõikidele meie tegevustele ei ole võimalik rahanumbrit külge panna, ehkki firmade finantsjuhid seda tahaksid näha. Küll aga olen aeg-ajalt oma veendumusega põrkunud vastu umbusaldusmüüri – no mis pehmete väärtuste jutt siis siit jälle tuleb, teeme kõigepealt „kõvad” asjad ära, teenime raha ja siis võime hakata „pehmetest väärtustest” rääkima. Seda eriti praegu, majanduslanguse ajal. Raha teenime muidugi nii, et kes firmale rohkem tükke teeb, see ka rohkem raha ise teenib. Sest see ongi motivatsioon.
Artikkel Directoris: Coaching vs mentorlus
Septembrikuu Directoris avaldus minu artikkel coachingu ja mentorluse sarnasustest ja erisustest, siin ta on, veidi täiendatult: Maailmas on liikvel hea hulk erinevaid versioone sellest, mis on vahet mentorlusel ja coachingul ning mõnede arvamuste kohaselt see vahe suisa puudub. Pakun siia omapoolse nägemuse erinevusest, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele, ent mis on minu jaoks aidanud igapäevatöös neid kahte õppimise ja arengu vormi eristada.
Naiivseim soovitus – “ära võta isiklikult”
Isiksusepsühholoogid ütlevad, et inimesed on võimelised hindama ennast viies peamises isiksuse tunnuses suhteliselt adekvaatselt – ekstravertsuse, avatuse, neurootilisuse, sotsiaalsuse, meelekindluse skaalal paigutame me ennast enamikel juhtudel samasse vahemikku, kus näevad meid ka teised. Matemaatikat armastavatele inimestele olgu öeldud, et uuringute järgi on enda ja teiste hinnangute korrelatsioon eelnimetatud viie tunnuse puhul 0,5-0,75 vahel, mis lubab näha tuntavat seost hinnangute vahel. Samas oleme me kahjuks sageli „pimedad” oma hoiakute, käitumiste, sõnade mõjus teistele inimestele, ja siiski mõnikord ka iseendale. Järgnevas lühikirjeldus tagasiside olemusest coachingu puhul, lühikatkend oktoobris ilmuvast raamatust „Tagasi Mängu”.
Kuidas värbamisel firma raha raisata
Minu hea sõber osaleb töökonkursil. Pakutav amet on (konkurss pole veel lõppenud) ahvatlev – sisuliselt on tegu juhtkonna liikmega, kelle vastutusala on ettevõtte jaoks üks olulisimaid. Konkurssi korraldab ja viib läbi personalivärbamisfirma. Seega, pealtnäha justnagu tavaline konkurss, nagu iga teine. Konkursi käigus aga hakkasid selguma põnevad detailid, mille peale kokkuvõttes julgeks öelda – firma lihtsalt raiskas raha. Esiteks pole teada, kes tegelikult saab inimese otseseks juhiks. Sest firma otsib samal ajal ka tegevjuhti. Millised on personaliotsingufirma võimed tegeleda hiromantiaga, ehk teada juba ette uue, veel leidmata, tegevjuhi eelistusi, on teadmata. Igal juhul tundub väga kummaline teha tulevasele juhile kalli raha eest vägisi “kingitusi” uute inimeste näol, kui on olemas võimalus, et ta saab endale ise meeskonda luua.
Oled sa ronija või prõmmija
Lugesin ühe Briti coachingufirma kodulehelt järgmist kirjeldust mägironimise ja eesmärkide seadmise vahel. Analoogia kirjeldab kolme erinevat viisi inimeste lähenemisel eesmärkidele: 1. Ronija Tee mäkke ei pruugi olla kõige otsem, ent ronija naudib iga hetke. Eesmärk on mitte niivõrd tippu jõudmine, kuivõrd ronimine kui niisugune – tipp on siht, mis aitab tegeleda sellega, mis tõeliselt motiveerib – ronimisega. Seega, ronimine ei seisne selles, et jõuda tippu, vaid selles, et protsess oleks huvitav ja pakuks naudingut.
Mõisa vastuolulised väited viitavad vähenenud ootustele
Mulle on alati sümpatiseerinud Jüri Mõis, kunagine Hansapanga asutaja. Meeldib tema otsekohesus, sirgjoonelisus, heas mõttes radikaalsus. Tema väljaütlemistega ei pea nõustuma, ent neid saab aktsepteerida ja võib päris kindel olla, et nad tekitavad pea alati diskussiooni, sünnitavad ideid ja mõtteid. Lapsesuu, nagu armastasid öelda sajandi alguses lühikeseks jäänud Mõisa poliitikakarjääri ajal üleolekut otsivad konkurendid. Eelistan Mõisa kohati ka provokatiivset „lapsesuud” iga kell tavapoliitiku ümmargusele „vali-mind” jutule. Mõis on andnud intervjuu Äripäevale, kes palus tal prognoosida 2010 majanduses toimuvat. Nagu ikka, ei pea Mõisa vastustes pettuma – need on huvitavad ja intrigeerivad ning tekitavad mõtteid. Esiteks ütleb Mõis, et kriis on läbi. Teiseks, ettevõtjad ei pea midagi muutma, ei oma tegevuses ega suhtumises. Ning kolmandaks, järgmine aasta toob rahunemist, mõni asi läheb halvemaks, mõni paremaks ning mõne halvemaks mineva asjaga olla lihtsalt rohkem rahul.
Paradoks: ebakindlus toob juhtimisse lihtsuse ja selguse
Mulle tundub, ja tõenäoliselt mitte ainult mulle, et nii juhtimises kui äri tegemises on asjad viimase aastaga läinud lihtsamaks, selgemaks, konkreetsemaks. Omamoodi on see paradoks – kui olud meie ümber on läinud keerulisemaks, tulevik kehvemini prognoositavaks, siis otsime oma käitumistes ja tegevustes enam selgust. Kindlasti olid selgus ja lihtsus ning nende sünonüümid paljuräägitud märksõnad ka enne. Keep It Simple, Stupid või Keep It Short and Simple ehk KISS põhimõtetest räägitakse nii juhtimises kui äri tegemises juba aastaid. Ent tegelikkuses kees supikatlas koos lihtsuse ja selgusega veel hulk teisi märksõnu, mis kippusid selge ja klaari frikadellisupi kolmepäevaseks seljankaks muutma.
Ettevõtja – loll või hull
Ligi neli kuud tagasi otsustasin lahkuda oma senise tööandja juurest. Selguse huvides, ma ei lahkunud uksi paugutades ning ust ei keeranud lukku ka tööandja. Meie koostöö jätkub, väiksemas mahus ja teistel alustel. Ent oluline on see, et olen nüüd väikeettevõtja kõige klassikalisemas mõistes, iseenda tööandja, kõikide heade ja vigadega, mis selle juurde käivad. Olen ka täheldanud, et minusuguseid on palju ning neid tuleb iga päevaga juurde. Ma ei ole kohanud statistilist numbrit, ent mulle tundub, et ettevõtjate arv on viimase aasta-pooleteisega läinud tugevale tõusutrendile. Oleks ka ime, kui see nii poleks - juulikuu seisuga oli Eestis pealt 75 000 ametlikult registreeritud töötut, vaevalt, et neile kõigile keegi lähiajal kandikul tööd kätte tooks. Seega paljude jaoks on ettevõtlusega alustamine sundvalik pere ära toitmiseks. Ja mõnede jaoks sealhulgas ka oma unistuste teoks tegemise võimalus. Nende nelja kuu jooksul olen aga enda ja teiste sarnaste ettevõtjahakatiste juures täheldanud mõningaid nähtusi, millest Töötukassa uusi oskusi õpetatavatel kursustel juttu tõenäoliselt ei tehta.
Katkend raamatust: Ajahetke murrangulisus
Lapsepõlves sportimist alustades teeme kõike eeskujude järgi, loomulikult tegin nii ka mina. Spordialasid tutvustavad kas vanemad või treener, vaatama võistlusi Internetist või telerist. Tulemuseks on see, et me teeme kõike enam-vähem samamoodi. Teeme samu harjutusi, vaatame kogenumaid ja üritame neid jäljendada, sest „nii on ju õige”. Minul oli alguses vähe õpetajaid, üritasime isaga kodukülas heitetehnikat välja mõelda ja omamoodi saimegi sellega hakkama. Mu esimene treener Ando Palginõmm, hiljem Helgi Parts ja Aleksander Tammert seenior andsid mulle kettaheite alghariduse. Minu kettaheide oli segu normaalselt ja meie „laudaringi” heitetehnikast. Ma õppisin püüdlikult, kuid oli selge, et olen veel täiesti algaja.
Kohtumine libeda maoga
Eesti ühe ärivaldkonna liiderfirma juhi pilk läks veidi kohmetunult oma ette lauale. Pika nõukogude aegse visuaalsel hinnangul mõni tonn kaaluva pika T-kujulise laua taga istus firma juhatus. „Öelge, mis peaks tegema? Ma mäletan neid sellest ajast kui tööle tulin, nemad mind tööle võtsid. Kohtun nendega iga päev, ka pärast tööd küla vahel … Nad on head töötajad, kes on lihtsalt teatud vanuses … Ja nüüd pean nad koondama.” Mees vaikis hetke, põrnitsedes tumeda peitsi ja lakiga kaetud lauda ja jätkas: „See on raske, see on mulle väga raske.” Sellist aususe hetke juhtidega suheldes ei kohta just sageli. Ent samas oli see ka tunnistus ühest teisest omadusest, mida juhist kiirgas: see oli hoolimine. Siiralt ja omakasupüüdmatult.
Keskmise palga avaldamine oli viga
Olen oma juhitöö jooksul teinud palju vigu, siin siis üks neist. Mõned aastad tagasi andsin järele oma meeskonna liikmete survele avalikustada meeskonna keskmine palk. Kõik palgad olid ja jäid, nagu ilmselt enamikes Eesti ettevõtetes, konfidentsiaalseks, tööandja ja töötaja vaheliseks teadmiseks. Ent soovides anda inimestele mingisugust mõõdupuud, millega enda positsiooni võrrelda ja mis võiks motiveerivalt mõjuda, tundus keskmise palga avalikustamine hea mõttena. Eksisin rängalt. Miks?
Surnud kassi põrge
“Surnud kassi põrkeks” nimetavad aktsiaanalüütikud ja –maaklerid turu kiiret, kuid lühiajalist tõusu pärast vabalangust. Ja paraku kipub surnud kass olema põrkeomadustelt niruvõitu - reeglina ei põrka ta ligilähedaseltki tagasi sellele tasemele, kust vabalangus alguse sai. Eesti Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul võib Eestit tabada tema enda sõnul just “surnud kassi põrkega” sarnane must stsenaarium, mille järgi riik ei välju väga selgelt kriisist, vaid jääb kõikuma üles-alla. See tähendab, et paar kuud läheb majandusel hästi, siis jälle halvasti ja nii edasi. Josingu jätab targu lisamata, et tolle kassipõrke puhul ei jää riigi majandus üles-alla hüplema samale tasemele, vaid iga kord on langus suurem kui “kassipõrge”. Seega oleks suund kokkuvõttes ikkagi alla.
Vot-ei-tee
Need on need asjad ja põhimõtted, mida tahan juhiks saades ära teha ja silmas pidada. Nii mõtlesin aastaid tagasi Äripäevas uudistetoimetuse juhiks saades. Olin teinud mõttes ja ka paberil nimekirja, mille siis ka oma juhile ja hiljem ka toimetuse inimestele ette kandsin. Ent need polnud tegelikkuses sugugi asjad, millega tuli hakata tegelema esimesest päevast. Kogemuste kasvades ja paljuski tagantjärele tarkusena olen hakanud üha enam veenduma selles, et vähemasti sama olulised, kui need asjad, mida tuleks-tahaks ära teha, on tegevused ja põhimõtted, mida ei tee ja tegema ei hakka. Sest paradoksaalselt need “ei-tee” valikutes olevad tegevused on need, millega kõigepealt asjaolude sunnil tuleb tegelema hakata. Mulle tundub, et see kehtib nii juhi kui ka organisatsiooni puhul laiemalt.
Otsin raamatule toetajaid
Kirjutan raamatut juhtimisest Eesti kontekstis, coachingust kui juhtimisstiilist ja sellest, mis viib inimese arengule. Raamatu tööpealkiri on ”Tagasi Mängu: Kuidas ennast ja oma…
Kuidas hinnata ennast töövestluse juhtijana?
Koostasin ühe juhi coachingu raames tagasiside vormi, millega juht saaks ennast ja enda tööd vestluse järel hinnata. Pärast vestlust oma sisetunde nende nelja skaala peale…
Peatükk raamatust: Võitmine
Kirjutan raamatut coachingust ja juhtimisest ning nendega seotud asjadest. Siin siis üks peatükk võitmisest. Olen hirmus huvitatud ka tagasisidest, mida võitmise Sinu jaoks tähendab… 7. märts 2009, laupäeva õhtupoolik. Kusagil valmistustakse õhtuseks välja minekuks, kusagil kihutavad autod, kusagil sätitakse end kodu poole liikuma. Suur osa eestlastest on aga naelutunud televiisori ette. Silme all rullub lahti midagi uskumatut – eestlanna on liikumas Euroopa meistritiitli poole. Ja mitte mingis marginaalse, kohaliku tähtsusega spordialas, vaid kergejõustikus, täpsemalt kaugushüppes. Ksenja Balta valmistub neljandaks hüppeks. Esimesed kaks katset täpselt sama pikad 6.73, kolmas - üleastumine. Balta hoiab teist kohta. Ta valmistub, hoojooks, hüpe… Kõik kunagi või praegu kergejõustikuga kokku puutunud ahhetavad, kes mõttes, kes valjult – nüüd pani küll puraka! 6.87! See tundub uskumatu! On tunne, et see on vähemasti medal, kui mitte…
Rakubioloog: inimese olemus oleneb keskkonnast, mitte geenidest
Inimesed oma olemuselt ei muutu, kinnitas mulle üks Eesti tippjuht. Võib-olla on võimalik arendada-muuta kuskil kümnendiku ulatuses (kui seda muutust üldse on võimalik kuidagi mõõta), ent inimese võime teisi inimesi juhtida on kaasasündinud, seda ei saa kunstlikult luua ega tekitada. „Juhiks sünnitakse,” nentis ta. Lugesin rakuteadlase Bruce Liptoni populaarset raamatut „Uskumused ja bioloogia”, mis üritab vastata just küsimusele – mis on meile n.ö sünniga, geneeetiliselt kaasa antud ja kuidas mõjutab arengut ümbritsev keskkond ning kuidas me saame ise oma elu mõjutada. Kui jaksad lugeda ka mõningaid senitundmatuid bioloogiast-keemiast pärit termineid, siis raamatu põhipostulaadid on vähemasti intrigeerivad, kui mitte paljudes asjades valgustavad. Soovitan lugeda. Ent siin siis peamised Liptoni väited.
Külalisena Selge Pildi blogis
Kirjutasin külalisblogijana hea kolleegi Kristjan Otsmanni Selge Pilt nimelisse blogisse loo. See algab nii: Kirjutades raamatut coachingust ja otsides kliente coachingu teenusele olen viimase kuu…
Ligi miljoni aastaga tekkinud harjumused kaovad visalt
Mõned päevad tagasi coaching sessioonil jõudsime ühe coacheega kuulamise teemani. Täpsemalt, miks on ikkagi nii raske teist inimest ilma vahelesegamiseta kuulata, keskenduda sellele, mida ta räägib ning panna samaaegselt enda mõtted ja agendad kõrvale. Panen lauale Pulitzeri preemia laureaadi, 20. sajandi ühe tuntuima kultuuriajaloolase Will Duranti raamatust "Ajaloo suurkujud" väljavõtted, mis vastavad küsimusele kuulamisest (ja veel paljudele küsimustele, mis puudutavad konkureerimist, võitlust, "naabrist parem" olemist jne). Duranti raamatud kuuluvad minu lemmikute sekka, soovitan neid lugeda, neis on vastuseid mitmetelegi küsimustele, mida mitmetest juhtimisraamatutest ei leia. Ent siin siis väljavõtted:
Kaks uut väärtustepõhist coachingu toodet
Mitmelt kohtumiselt Eesti tippjuhtidega kasvas välja vajadus liidrite coachingu järele, mis oleks tihedalt seotud ettevõtte ja juhi enda isiklike väärtuste/käitumistega. Siit ka kaks uut toodet,…
Ansip vajab kiiresti välja vahetamist
Ansip, ikka Ansip, vastas Äripäeva juhatuse esimees Igor Rõtov eelmise nädalal teisipäevases raadiosaates küsimusele, kas peaminister võiks vahetuda ja kes sellisel juhul võiks olla uus peaminister. Sest head asendajat praeguses olukorras Rõtov Ansipile ei näinud. Ja päris kindlasti jagab seda arvamust suur hulk inimesi. Olen väga seda meelt, et Andrus Ansip on oma praeguse aja peaministrina ära elanud ning Eesti vajaks kiiresti uut peaministrit. Ja Ansipi asendamatuse kohta – me ju otsimegi teistsugust inimest, teistsugust lähenemist, et saaks riigiasjad liikuma. Meil ei ole vaja Ansipi asendajat.
Kas sina ja ettevõte ikka sobite kokku?
Paar aastat tagasi vahetasin töökohta. Enne pakkumuse vastuvõtmist toimus peas kahekõne iseendaga: ühelt poolt ütles mõistus, mida toetasid mõningad emotsioonidele tuginevad tõukurid, et see on superpakkumine, millest ütleks ära ainult poolearuline. Teisalt aga piiksus kõhutunne, aimdus, et see organisatsioon pole päris see, millesse ma hästi sobituks. Võitis mõistus. Sest kõhutundel puudusid argumendid. Kolme kuu pärast läksid minu ja mu tööandja teed lahku. Kõige üldisemas plaanis ma ei usu, et on olemas häid ja halbu organisatsioone, häid ja halbu tööandjaid. Iga tööandja, organisatsioon on kellegi jaoks hea ja kellegi jaoks halb, pigem võiks öelda sobiv ja mittesobiv. Oleneb vaatenurgast. Küll aga usun, et igal juhul on kasulik üritada materialiseerida, ära sõnastada oma “kõhutunnet”.
Tule taevas appi!
"Võim rikub meid ära ja absoluutne võim rikub meid absoluutselt ära. Inimolendid on shimpansid, kes võimujoovastuses hulluvad." Vanameister Kurt Vonnegut tabas naelapea pihta. Rahvaliit nõuab tulumaksu tõstmist, Reformierakond välistab tulumaksu tõstmise ja vanemahüvitise muutmine, sotsid ei tagane tööseadusest, IRL nõuab eelarve tasakaalu. Ja nii edasi - nõuab, välistab, ei tagane. Millised suurepärased positsioonid tulemuslike läbirääkimiste alustamiseks ja pidamiseks!
Eesmärgist ehk ära vaata oma kella
Ära vaata oma kella. Nüüd joonista oma kell nii detailselt kui oskad paberile. Kas tal on numbrinäit või seierid, kas ta näitab kuupäeva, kus asub valmistajanimi, kui suur kell on jne? Valmis? Nüüd võrdle joonistust ja päris kella. Täpselt sama? Võib-olla. Kahtlustan aga, et enamikel meist on joonistuse ja päris kella erinevus tuntav. “Süüdi” on RAS ehk meie peades tegutsev retikulaarne aktiveeriv süsteem, millest olen paaris kohas ka varem juttu teinud (vt siit ja siit). Vaatame kella mitmeid kordi päevas ja sadu kordi aastas, ent ei suuda seda ikkagi adekvaatselt joonistada. Sest meie eesmärk kella vaadates on reeglina üks – kui palju kell on? Peades töötav RAS teeb tööd ja välistab muu eesmärki silmas pidades ebatarviliku informatsiooni.
Kampaania: kiida poliitikut
Saatsin mõni päev tagasi e-maili tuntud poliitikule, Riigikogu liikmele. Sisu lühidalt: soovin Sind tunnustada järjekindluse ja konkreetse nõudlikkuse eest riigi rahaasjadega tegelemisel. Kutsun ka Sind üles saatma mõnele poliitikule tunnustusmeili. Miks? Kaks põhjust. Esiteks. Kiitus ja tunnustus on ainus, mis edasi viib. Mis viib parematele lahendusteni ja kiiremate otsusteni. Ja teiseks. Me armastame rääkida võimu ja rahva võõrandumisest, eriti selles kontekstis, mida “nemad seal” peaks tegema. Aga meie? Kas meie asi on ainult parastada ja noomida? See tekitab aga ainult vastasseisu ja suurendab võõrandumist, tundub mulle. Seega usun, et kiitus ja tunnustus viib paremini sihile, kui vastasseisu tekitamine.
Majanduskriisis on süüdi solvunud Pluuto
Lugedes laupäevasest Postimehest astroloogide, selgeltnägijate ja kaardipanijate prognoose majanduskriisi edasisest kulust sai selgeks, et süüdlane on leitud. Süüdlane ei istu kuskil kõrghoone ülemistel korrustel investeerimispanga kontoris. Süüdlane asub hoopis kõrgemal ja kaugemal – nimelt tundub prognoose lugedes kindel olevat, et süüdi on kurikaval Pluuto, kelle teadlased-astronoomid mõni aeg tagasi planeedi staatusest välja arvasid. Karistuseks on too nihkunud nüüd Kaljukitse tähtkujusse, mis tähendab eriti suuri probleeme maailma rahanduses. Seega…olematu planeedi kättemaks?! Ent huvitavad on need prognoosid hoopis muu pärast. Nimelt, kui palju ja kas nad kattuvad nö ametlike, elukutseliste analüütikute poolt tehtud prognoosidega. Ja kellel siis lõpuks õigus on? Vaatame.
“Tjah, noh, mis nüüd mina ikka…”
"Hästi tehtud!" Vastas seisva inimese näole ilmub halvasti varjatud heameel. Ja ta puterdab, põsed õhetamas: "Tjah, noh, mis nüüd mina ikka...". Olen ise selles õhetava põskedega inimese rollis olnud ja selles olen näinud ka paljusid teisi inimesi. Ehkki looritatud tagasihoidlikkusega (eriti hea argument on see, et meie, eestlased, olemegi sellised tagasihoidlikud, kes tunnevad tunnustust saades end ebamugavalt :-)), võib selles vastuses olla siiski ka tubli annus enesekindluse puudumist. Ja nii kummaline kui see ka tänasel turunduse-reklaami-müügi kuldajastul ei tundu, võib ka enda suurepärastest saavutustest igal pool pasundamine olla märk enesekindluse puudumisest. Abiks peamiselt karjäärinõustamisega tegeleva veebisaidi www.mindtools.com kirjeldus, panen siia väikese võrdlustabeli mõningatest enesekindla ja vähem-enesekindla inimese käitumistavadest.
Pärlid Vonneguti viimasest raamatust
Loen (päris mitmendat korda) Kurt Vonneguti "Kodumaata mees", viimast raamatut selle kaks aastat tagasi surnud humanisti sulest. Ja vaimustun üha uuesti toona pealt kaheksakümnese mehe ütlemiste vahedusest ja täpsusest, seda nii inimeste ja inimkonna kohta kui ka, üllatus-üllatus, juhtimise ning juhtide kohta. Mõned head tükid: "Veenev oletamine on olnud juhtimise põhiolemus sedavõrd kaua, terve inimliku kogemuse vältel, seega pole üldse üllatav, et suurem osa selle planeedi juhte tahavad oletamist jätkata, hoolimata kogu meile äkitselt osaks saanud informatsioonist."
Nelja laastava aasta õppetund
Viimased kolm-neli aastat on mõjunud mulle heas mõttes laastavalt. Olen vahetanud elukohta, saanud pereisaks, vahetanud elukutset. Muutunud on ka mitmed tõekspidamised, inimeste, juhtimise, majanduse ja elu põhiväärtuste kohta. Ning tänu elukutsele olen õppinud neid muutusi ka endale teadvustama, selgeks puhastama ja vahest ka võimete piires teadlikult kasutama. Keset neid muutusi on mul tekkinud teatud aimdus sellest, kuidas ja mil moel minuga kokku puutuvad inimesed mul aitavad muutusi teha (või vastupidi). Usun, et iga inimene tahab aeg-ajalt n.ö sirutuda, koorest välja ronida. Ning koorest välja tulemiseks ja eelkõige väljas püsimiseks on oluline teiste inimeste abi. Minu kogemuse järgi jaotuvad inimesed nelja gruppi, seda just konkreetse inimese muutuse toetamise mõttes.
Kanteri järjekindlad sammud
"Tippu viivad lihtsad, aga järjekindlad sammud." Nii juhatab oma raamatu sisse maailmameister ja olümpiavõitja Gerd Kanter. Tema Raul Rebasega kahasse kirjutatud "15 sammu võiduni" on segu lugudest ja reeglitest. Ja ennekõike on see raamat tööst, targast tööst, nagu Kanter ja Rebane seda nimetavad. Igaljuhul, kui sul on vähegi huvi selle vastu, kuidas tippu jõuda, mistahes valdkonnas, siis soovitan seda raamatut lugeda. Mõtlemisainet leiab siit nii teemal talent vs töökus kui ka plaanitud edu vs juhuslik õnnstumine. Aga eelmaitsena panen siia kirja Gerd Kanteri reeglid, sammud, põhimõtted, mis teda tippu viisid. Seega, Gerd Kanteri 15 sammu:
Õige aeg hakata ettevõtjaks
Minu hea tuttava peas keerleb umbes 30 äriideed sekundis. Vähemasti nii mulle tundub. Kusjuures nii mõnigi neist on jõudnud idee tasandilt ka esimeste sammudeni. Veel hiljuti Eesti mõistes suures ettevõttes töötanud mees on oma sõiduvees, tema tegemistes on suurfirma kulude kärpimise ängi asemel energiat ja hoogu. Ta pole ainuke. Minu Eesti mõttekojas oli ühes arutlusgrupis neljast mehest neli ettevõtjad, neist kolm seejuures asunud ettevõtjaks viimase aasta jooksul. 12 aastase pangakogemusega ettevõtluskonsultant, suurfirmast lahkunud raamatupidamisteenuse tegija ja mina. Neljas mees, kellelt võinuks eeldada kulude kokkuhoiust tingitud murekurde otsa ees, oli aga vaat et kõige optimistlikum. Mõned päevad tagasi kohtasin Selveris head tuttavat, endist kolleegi, kes minu omal käel tegutsemisest kuuldes mõistvalt ja samas veidi igatsevalt nentis: ma mõtlen sellele 100 korda päevas. Miks ta seda siis ei tee? Hmm, majanduslanguse ajal ettevõtjaks - see peab ikka hull olema! Samas, kas see on ikka nii...
Minu Eesti õppetunnid meeskonnatööks
Umbes kell veerand neli esimese mai õhtupoolikul, pärast talgujuhina veedetud päeva Minu Eesti mõttetalgutel, tabasin end mõtlemast üht mõtet. Mõte oli midagi sellist: "See ei olnud päris see, mida eeldasin. See oli midagi hoopis erakordsemat, midagi sisukamat, midagi tulemuslikumat." Sõnaga, olin väga positiivselt üllatunud, sest nii protsess kui tulemus olid suurepärased! Mulle tundub, et see üritus ületas igas mõõtmes selle, mida arvati sealt tulevat. Ma ei räägi siin ainult ideedest, nende arvust või osalejate arvust. Esimene on üritusele tugev boonus ja teine ei oma sedavõrd suurt tähtsust. Olulisim oli see, et väga suur hulk inimesi võttis kätte ja teadvustas, et muutus algab endast ning rääkis ennast teiste abiga oluliselt teadlikumaks ja enesekindlamaks. See aga on igasuguse tegutsemise eeldus ja alus. Minu Eesti talgud panid ka mõtlema mõnedele olulistele märksõnadele meeskonnatöös. Vähemasti minul tekkis peas seos viie märksõnade kogumiga.
Vahetame hunnikusse sõitnud bussijuhid välja
Inimestele, kes kihutasid kinnisilmi koolibussiga hunnikusse, ei tohiks enam kunagi bussirooli kätte anda, ütleb Nicholas Taleb, mitme tähelepanuväärse raamatu autor (The Black Swan jt). Ehkki mitte nii kategooriliselt väljendudes, siis hea mõte oleks juhtide vahetust tõesti kaaluda. Miks? Panemata kahtluse alla kriisi viinud juhtide kompetensust (sest kes meist ikka targem oli), on tegu pigem teemaga inimese psüühikast. Selle asemel, et asuda tegelema kiirelt ja otsustavalt, peavad mitmed juhid tegelema omaks võtmisega, et nad eksisid. Alles seejärel saavad nad hakata midagi otsustavat ette võtma. Paraku aeg ei oota ning otsustamatus tähendab praegusel ajal selget kahjumit, halvemal juhul pankrotistumist.
Ees minemise definitsioon: kuulates tähelepanu kõigile
Rootsis juhitud seminaril kuulsin üht parimat ja konkreetseimat ees minemise ehk leadership´i definitsiooni: leadership tähendab kõigile tähelepanu pööramist. Nii ütles firma värske president, kelle lubadus seminaril osalenud keskastmejuhtidele oli: annan endast parima, et kõigil oleks oma ruum minu ajas. Seda avaldust oli seda üllatavam kuulata, et tegu oli jaapanlasega, kelle ärikultuuris sellelaadset mõtlemist tõenäoliselt liiga sagedasti ei kohta. Igatahes oli firma presidendi etteaste juhide ees tervikuna muljet avaldav. Et juhitud seminari teema oli osa aastasest juhtide leadership´i koolitusprojektist, siis oli juhi etteastet pärast tema lahkumist hea ka kohe osalejatega analüüsida. Selgus, et kõige sügavama jälje oli jätnud mitte lubadus kõigile tähelepanu pöörata või mehe senine kogemus või tulevikupildi kirjeldus.
Teade coachingust juhtidele
Saadan täna mõnedele valitud juhtidele järgmise teate ja soovin, et see ka Sinuni jõuaks. Seega: Olen Raimo Ülavere, juhtide coach. Soovitan Sul järgnev läbi lugeda siis, kui Sind huvitab, kuidas Sina ise ja/või Sinu meeskonna liikmed võivad kiirendada ettevõtte tulemuslikkust ja enda juhtidena paremaks saamist. Kui ei, siis, täitsa siiralt ja ilma irooniata, soovitan kirjale mitte aega kulutada. Olen tegemas juhtidele coaching-projekte, mis lähtuvad konkreetsetest juhi enda poolt seatud eesmärkidest ning mis on kaunis tihedalt seotud ettevõtte eesmärkide, väärtuste, tegevuse põhimõtetega. Teen projekte Eestis, Rootsis, Lätis, eesti ja inglise keeles. Miks ma neid projekte teen? Põhjus on konkreetne: olen täheldanud, et nii meeskonna kui personaalne coaching on olnud tulemuslikuim viis meeskonna ja juhi arenguks. Miks on see coachingu-jutt just praegu oluline? Kahel põhjusel.
Juhi võimsaim töövahend – kuulamine
„Peaksime edasistes tegevustes kokku leppima. Mida pakute, mida võiks teha?“ „Eile nägin jube lahedat filmi, kus...“ See on hetk ühest päriselt toimunud koosolekust mõned kuud tagasi. Ja tegelikult tuleb neid hetki ette päevast-päeva – sa räägid midagi teis(t)ele ning juba rääkides tunned, et tegelikult ootab teine inimene ainult võimalust, pausi sinu jutus, et oma agenda ära rääkida. Tema jutul pole mingit pistmist sinu jutuga. Kui soovid seda protsessi kõrvalt näha, siis eriti hästi valdavad seda kunsti Foorumi saate külalised. Vähe on kommunikatsioonis asju, mis enam ärritavad, kui see, et teine inimene sind ei kuula. Igatsorti juhtimise ja kommunikatsiooniteooriates kinnitatakse, et kuulamine on üks tähtsamaid, kui mitte tähtsaim kommunikatsiooni oskus. Aga mida see päriselt tähendab ja kuidas seda teha? Carol Wilson toob raamatus Best Practise in Performance Coaching ära kuulamise viis taset, mis minu jaoks on selgeim ja konkreetseim teemakäsitlus kuulamisest. Siin nad on.
Oportunistlik optimism parem kui täpsed prognoosid
Olen keskendumas ja samal ajal laiendamas juhtide coachingu teenust ning avastasin enda pealt huvitava asja: me töötame paremini, kui ei tea liiga täpselt, mis tulevik toob. See on omamoodi paradoks, ikka on ju arvatud, et mida täpsemalt me tulevikku teame, seda suurem on enesekindlus ja seda paremini töötame. Selgitan. Näitlikustamiseks üldistan. Oletame, et majanduskasvu number on minu ärile tohutult oluline näitaja. Kui teaks näiteks, et majandus läheb sügisel üles ja kasvab näiteks 5%. Pingutaksin praegu enam? Hmm, ei usu. Ja teisalt - kui teaksin, et majanduslangus tuleb -10%, lisaks see indu? Kah vast mitte. Vastus neile kahele on loogiline. Iva on nüüd aga selles, et isegi kui kindlalt teada olev tulemus oleks n.ö "normaalne", nii +-0% näiteks, isegi see ei suurendaks kuidagi tahtmist enam panustada. Miks?
Kes on Eesti Obama? Lihtne küsimus
Täna üllitus Postimehes minu artikkel, siin ta on: 7. aprilli New York Times kirjutas, et USA verivärske president Barack Obama on esimese 11 töönädalaga «rääkinud» üles inimeste usu tulevikku. Uuringu järgi on 20 protsendipunkti võrra vähenenud nende ameeriklaste arv, kes arvavad, et majanduses lähevad asjad veel allamäge. Selliseid skeptikuid on alles jäänud vaid kolmandik. Ja tõsiseid uskujaid, kelle arvates hakkab majanduses paremini minema, on juba tubli viiendik, võrreldes seitsme protsendiga jaanuari alguses. Mis siis on toimunud, kas USA ja maailma majanduses on juba märke paranemisest? Tegelikult mitte. Küsimus on usus, mida Obama on inimestesse erineval moel istutanud, peamiseks töövahendiks rääkimine. Seega, inimeste usu ja lootuse taasloomine. Miks see on oluline? Sest majanduse alus on inimeste usk millessegi. Kui piisavalt suur hulk inimesi hakkab uskuma tõusu, siis tõus ka tuleb. Ja vastupidi. Siit tekib küsimus, kes oleks Eestis see inimene, kes oleks võimeline inimeste usku ja lootust üles rääkima? Vaatame järele.
Motivatsiooniga avakosmosesse
Keerulistel aegadel räägivad juhid motivatsioonist, õigemini selle vähesusest ja vajadusest seda üles saada. Samas tundub mulle, et motivatsioon on strateegia kõrval teine sõna, mida on äriterminoloogias enim vääriti kasutatud. Motivatsioonist rääkides kipub jutu abstraktsiooni tase kihutama sageli kuhugi avakosmosesse, nii et lõpuks ei saa vestluses osalenud päris hästi arugi, millest siis täpselt juttu oli. Sest sõna motivatsioon alla saab mahutada peaaegu kõike, millega juhid tegelevad. Kuidas siis motivatsiooni luua, ilma esoteerikasse, põhjatutesse teooriatesse ja abstraktsionismi kukkumata?
Delfis artikkel: 8,5%ne miinus – intellektuaalselt huvitav idee
Eile üllitus Delfis minu artikkel, mille ka siia üles panen. Niisiis... „Majandus langeb sel aastal 8,5protsenti,“ teatab 31. märtsi õhtuse Aktuaalse Kaamera uudisteankur saate avauudisena. Mulle tundub, et ta hääl väriseb veidi, sedavõrd tõsine ja samas kurbpidulik on uudis, mille ta vaatajatele faktina esitab. Sama uudist on päeva jooksul juba kedratud lugematu arv kordi, raadiotes, online uudistes, blogides. Tõesti kole lugu, 8,5% on päris valus kukkumine... Ja siiski, peas tekib sellega seoses mitu küsimust, mille üle oleks ehk hea enne masendusse langemist mõtiskleda.
Maailma tippkonsultant: Teie riigis on praegu väga palju viha
Mul on ülimalt hea meel esitleda Mindsweeperi esimest külalisblogijat, head kolleegi Kristjan Otsmanni. Ja esimene tükk külaliselt tõstab lati kohe aukartustäratavalt kõrgele - see on Kristjani eksklusiivintevjuu maailma ühe tuntuima juhtide coachi ja konsultandi Marshall Goldsmithiga. Soovitan väga lugeda kõigil, kel vähegi majanduse ja juhtimisteemadega tegemist.
Uus äriliidrite põlvkond trügib peale
Vaatan siin Sten Tamkivi, Valdo Kalmu jt ettekandeid Teeme Äri konverentsilt trügib vägisi pähe mõte, et Eesti ühiskonna liidrite, sh äriliidrite kooslus on muutumas. Küllap varem või hiljem oleks see vahetus ehk niikuinii tulnud, ent majanduskriis on ilmselt seda protsessi kiirendamas.
Coachingu tooted kirjas
Panin leheküljele kirja ka coachingu standardtooted, mida headele klientidele teen. Saad neid vaadata ja lugeda siit. Võta julgelt ühendust, kui soovid lisainfot!…
Marju Lauristin: Teeme Ära ei tohiks tähendada Räägime Ära
Soovitus, vaata kommunikatsiooniasjatundja Marju Lauristini head ettekannet Teeme Ära konverentsilt. Demokraatiast, osalusdemokraatiast ning usust, kas me päriselt saame ka midagi ära teha. Suurim väljakutse…
Postimehe head laupäevalisad
Olen viimase aasta jooksul tublisti muutnud oma meediatarbimise harjumusi ning nagu mõnest varasematest postitusest üsna kriitiline praeguse meedia suhtes. Küll arvan ennast nägevat ka märke muutusest,…
Majanduslanguse prognoosi mõju
Sel nädalal prognoosis rahandusministeerum, et sel aastal kukub majandus 8,5%. Inimeste reaktsioon? Vaata kujundlikku võrdlust siit 🙂 PS tänud heale kolleegile hea leiu…
Jutustus mikromanageeritud sipelgast
Jutustus mikromanageerimisest ja sipelgast, kes hea töö tegemise eest koondati 🙂 The Ant Est View more…
Coachingu sisu ja ülesehitus
Jätkan coachingu teemal, seekord asja sisust. Olen kohanud inimesi, kes on ühe coachingu sessiooniga saanud selguse oma soovides ja tahtmistes ning on valmis muutusteks. Sageli aga jääb sellest väheks, sest mugavustsoonist välja minekuks, ja seda tuleb teha iga muutuse puhul, on vaja püsivamat toetust ja tuge, kui seda suudab pakkuda üks valgustav sessioon. Kui oled üritanud lahti saada halvast harjumusest, näiteks üritanud vähendada kehakaalu või lõpetada suitsetamist, aimad, kuivõrd kerge on naasta oma mugavustsooni, oma kohupiima korbi või kohvipausi sigareti juurde. Seepärast soovitan juhtidele mitmest sessioonist koosnevat coachingu programmi. Niisiis, milline on coaching programmi ülesehitus ja selle osade sisu?
Minu tööelu – juhtide coachingu olemus
Kirjutasin lühiülevaate juhtide coachingu olemusest. Ehk selle asja olemusest ja põhimõtetest, mida oma põhitööna teen. Lugu jätkub lingi alt. Coaching on protsess, mis aitab juhil leida ja ellu viia lahendusi viisil, mis on just temale personaalselt kõige sobivam. Kuna sõna protsess kõlab veidi abstraktselt, siis selgitus selle sisule - läbi teise inimesega dialoogi ja küsimuste saab juht selguse selles, mida ta täpselt tahab ning ka selles, kuidas ta seda tahab saavutada. Ning see on see, mis viib juhi päriselt tegudeni. Väike kõrvalpõige coachingu ajaloosse, mis annab hea sisevaate ka coachingu olemusse. Ehkki ärivaldkonnas veel suhteliselt uus, paar-kolm aastakümmet vana tegevus, ulatuvad sellise õppimise ja arenguvormi juured aastatuhandete taha. Coachid armastavad coachingu essentsist ja ajaloost rääkides viidata 5. sajandil e.Kr.s elanud Vana-Kreeka filosoof Sokratesele, kes pidas filosoofia ülesandeks aidata inimestel ennast tundma õppida. Ja kuidas seda teha? Sokrates pidas tõhusaimaks viisiks küsimuste küsimist. „Ma ei saa kellelegi midagi õpetada – ma saan ainult panna neid mõtlema,“ Sokrates 469-399 eKr
Äripäev asus veeb 2.0-s rünnakule
Äripäev astus web 2.0 maailma. Peatoimetaja Meelis Mandel ja peatoimetaja asetätitja Aivar Hundimägi ning peadirektor Igor Rõtov avasid mõned päevad tagasi oma blogid, lisaks…
“Müüki ei tule! Mida me siis valesti teeme?”
Ühe firma müügijuht rääkis loo meeskonnatöö tegemise katsest oma osakonnas. „Proovisime, aga ega sellel olulist tulemust ei olnud. Mõnikord hakati koos kohtumistel käima, ent kokkuvõttes…
Uus e-raamat: Meeskonnatöö Eesti moodi
Panin kokku oma uue e-raamatu, seekord Eesti meeskonnatöö eripärast ja muudest meeskondadega seotust. Muuhulgas on sees test, mille täitmise järel saad teada, kas töötad “mutrikeste”…
Petmine on nakkav ja ei sõltu raha suurusest
Vaatasin videot ja lugesin artiklit Newsweekist huvitava eksperimendi kirjeldust, kus otsiti vastust küsimusele: miks mõned inimesed petavad ja teised mitte? Vaadates lehtedest partnerite, investorite,…
Tagasi Mängu e-raamat siin lugemiseks
Panen veelkord üles ka oma e-raamatu “Tagasi mängu: Kuidas juhina ennast ja oma meeskonda tagasi platsile tuua”. Sa ei pea seda alla laadima, vaid saad…
Slaidid IKT firmadele tehtud tutvustusest
Tegin info- ja tehnoloogiafirmade juhtidele kiirpresentatsiooni koolitusest võiduka IKT ettevõtte juhtimine keerulistel aegadel, plaanis teha 13-14. mai. Siin siis slaidid, mida kasutasin.
Ajakohastatud koolitus juhtidele
Pole mingi saladus, et täna pole juhtimise essents ehk oluline sisu see, mis ta oli veel mõni kuu tagasi. Rääkimata sellest, mis ta oli mõni…
Halvim möödas? Vähemasti vaherahu iseendaga sõlmitud
Hea kolleeg rääkis paar päeva tagasi, et firmad on hakanud taas reklaamklippe tellima. Kohtusin täna ühe telekomi ettevõtte tippjuhiga, kes rääkis, et jah, palgatõusu ei tule,…
Artikkel Postimehes: Neljas võim istub Concorde´i pardal
Täna üllitus Postimehe lisas AK minu artikkel ajakirjandusest. Panen selle ka siia, niisiis: Ajakirjandus on kaugenemas ühest põhirollist – olla ühiskonna valvekoer ja neljas…
Shamus Brown: Kuidas saada kontrolli müügi üle
Minu müügijuttude lemmik, Shamus Brown üllitas oma meililistis taas ühe hea tüki, mida tahan jagada. Olen ise aktiivselt müügitegevuses osalemas ja see lugu lööb…
Intervjuu juhtide tipptreeneri Marshall Goldsmith´iga
Kolleeg Kristjan Otsmann teeb järgmisel nädalal intervjuu ühe maailma tunnustatuima juhtide treeneri ehk coachi Marshall Goldsmithiga. Väga on oodatud sinu küsimused talle, alates juhtide…
Mida küsitakse tööintervjuul Google´isse kandideerimisel
Blogisfääris kolades leiab lahedaid asju. Et kontorite akna taga on jahe nii otseses kui kaudses mõttes, siis meil kõigil lähevad mõnikord ehk mõtted ka uitama…
Ettevaatust, oht nakatuda usalduskriisi
Jonas (nimi muudetud) on ühe väga tuntud autotootja põhja-regiooni keskastme juht. Perspektiiviga saada lähiajal ametikõrgendust. Me räägime coaching-sessioonil sellest, kuidas ta saaks paremini…
Ipanema tüdruku saatel õppimine
Riia kesklinna hotellifuajees kostab veidi ragisevast kõlarist Antonio Carlos Jobimi kuulsaima hiti the Girl from Ipanema eriti loominguline töötlus. Sulnis rütmis törtsutavad pasunad ja tiniseb…
Hea meeskonnatöö – usalduse kaks poolt
Eelmisel nädalal Otepääl meeskonnakoolitusel resümeeris üks osaleja kaks päeva üleskutsega: usaldagem üksteist! Ka koorus päevade jooksul välja meeskonnatöö mõttes usalduse kaks mõõdet – emotsionaalne ja…
Kui juba Kruuda ei usu, siis…kes usub?
Oliver Kruuda on vastuoluline mees. Kui ta peaks saama mõne spordiala loojaks, siis võiks see olla vastuvoolu ujumine – seda vaadates tema tegemisi mistahes…
Meedia ja poliitikute proovikivi
Varjusurmas viibinud Eesti Koostöö Kogu (endine Ühiskondliku Leppe sihtasutus) üritab end reanimeerida ning üllitas täna seitsmest punktist koosneva ettepanekute paketi. See saab olema ka…
Ausalt, palun
Peatu hetkeks. Võta endale minut, pliiats ja paber ning pane kirja esimesed kolm põhiväärtust, mis sind iseloomustavad. Esimesed põhimõtted, sisemised suunanäitajad, teejuhid, millest sa ei…
Taal: juhtimine on nagu treening viimase hingetõmbeni
“Juhina on su igapäevane elu nagu treening viimase hingetõmbeni: pead ennast harima, pead harima teisi, magad vähe ja halvasti jne,” ütles Olari Taal täna ilmunud…
Eeldus äri jätkumiseks e kuidas kahandada inimeste ootusi?
Kuidas teha nii, et kõikide inimeste ootused kahaneksid 15-20% võrra? Kui selle triki ära teeks, siis läheks ka raha liikuma ning inimesed tuleksid kaevikutest välja…
Eetrikeeld poliitikutele
Tsitaate tänasest Foorumist, ütlejateks poliitikud: “Ära aja jama”, “Lase ma lõpetan”, “Ma ei taha süüdlasi otsida, aga…”, “Tuletan teile meelde, et…” ja nii edasi.
Esimene e-raamat: Tagasi mängu
Mis on kõige olulisemad asjad, mida juht just praegu peaks tegema? Just praegu, kui väljas on külm nii otseses kui kaudses mõttes, kui juhi enda…
Too ennast tagasi mängu
Ärisõnastikus on üks sõna, mis pretendeeriks tõenäoliselt enim vääriti mõistetud sõna tiitlile. Kui selline võistlus korraldataks. See sõna on „strateegia“. Iga kord, kui seda…
Innovatsioon: kolime Eestist ära
Registreerisin Mindsweeperi innovatsiooniaasta riikliku toetusega sünnitise www.in.ee küljel. Sealt ka näide innovatsioonist: “Lahendus Eesti riigile. Väidetavalt olla 1920a. pakutud Pätsule maavahetus programmi USA-ga. Et Eesi annaks riigi…
Lugu ÄP blogis: Esimese 100-päeva saladused
Minu Äripäeva blogis üllitus üks lugu, mille ka siin teile lugeda toon: Aja olemasolu ainukene põhjendus on selles, et asjad ei juhtuks ühekorraga.
Hea raamat: miks sa käitud nii, nagu sa käitud?
Loen üht toredat raamatut “Managing Yourself” psühholoog Paul Morgani sulest. Ja leian sealt päris toredaid tükke, eelkõige inimese käitumisest ja enda muutmisest. Seni loetud…
Kutsuge Neivelt, Raasuke ja Lauri kärpeid tegema
Vaatasin Foorumi saadet, mis tekitas kahetisi tundeid. Ühest küljest imestust, kuidas mõnel poliitikul on ikkagi võimalik niimoodi terve saade läbi teha, et kordagi pole vaja…
Lugu ÄP blogist: Juht kui kurjategija
Minu Äripäeva blogis avaldus lugu, mille ka siin ära toon: Oled sa seisnud inimeste ees ja punastanud. Mina olen. Keegi on teinud märkuse…
Devalveerimine kui malakas
On huvitav, kuidas inimese jaoks mõisted ja nende tähendus ajas muutuvad. Devalveerimine oli veel kuu aega tagasi sõna, mille ütlejat vaadati kui poolearulist ja rahvavaenlast.
Laar tahab peaministriks?
Mart Laar ei kavatse europarlamendi valimistel kandideerida, teatas mees oma erakonnakaaslastele saadetud kirjas, kirjutab Postimees. Mis võib olla põhjus, miks Laar loobub sedavõrd heast…
Mis on liidri ja juhi vahe?
Olen aastate jooksul kuulnud, lugenud ja näinud väga mitmesuguseid liidri ja ees minemise (leadership) definitsioone, kirjeldusi, jutte. Mõned on päris kaasakiskuvad (nt Tom Petersi oma…
Kohtume Köögis & Koogis
Käisime üleeile perega söömas kohas nimega Köök & Kook, Nõmmel, Raudtee tänaval. Imearmas ehtne Nõmme kohvik, kus küptetatakse oma saiakesi ning kus toit maitseb…
Kõrini konjunkturistlikust peaministrist
Peatame riigi maksed inimeste teise pensionisambasse? Ei? Jah? Vähendame vanemahüvtist? Mis? Ei sobi? Aga kirsturaha, kas teile ei tundu, et see 3000 krooni on liiga…
Milline on Eesti parim tiim ehk 5 väidet meeskonnatöö eripärast
Kes on Eesti parim meeskond? Näiteks spordis. Korvpallitiim Tartu Rock? Või Kalev/Cramo? Postimehe sporditoimetuse juht Peep Pahv on veendunud, et korvpall on Eesti spordiala number…
Sihiks pakkumuste võiduprotsent, mitte kontaktide arv
Jälle müügist ja müümisest. Tahan ennast selles vallas arendada ja olen haakinud ennast Shamus Browni (temast oli hiljuti ka juttu) nimelise mehe blogi ja…
Kellest saab liider?
Kellest saab uus äriliider? Kõige täpsemini kriisi sügavust prognoosivast ärimehest? See pole veel midagi, kehvaks alles läheb, rääkivast tippjuhist? Kõige optimistlikuma prognoosi ja “häda pole…
Kulda Guy Kawasaki suust
Siin blogis on postitustes ja kommentaarides mitmel korral viidatud Guy Kawasaki nimelisele mehele. Olen ka tema fänn, ta on sedavõrd terava sisuga tegelane, “no BS”…
Võimalus mõjutada – Ära kliki saastal
Ühinen suhtekorraldaja ja muidu väga ärksa mõtlemisega Daniel Vaariku üleskutsega mitte klikkida saastal. Meediaväljaannete portaalides käib arvestus paljuski klikkides, kaudselt klikkide arvu (täpsemalt…
Kuidas säilitada koondades terve mõistus?
Hea sõber rääkis loo. Ta koondas inimese, kes veekalkvel silmadega temalt küsis: eelmisel nädalal koondati minu kaasa, sel nädalal mina. Miks? Veel kaks nädalat tagasi…
Üks halb ja mitu head uudist e. ainult tööd rabades ei saa tipptegijaks
Pean kahjuks sind kurvastama. Erinevalt varem ühes postituses väidetust, ei ole lihtsalt kordades rohkem tööd tehes võimalik saada maailmameistriks mistahes alal või valdkonnas. Täpsemalt,…
Kes on tegija aastal 2014?
Lõpetasin täna ühe kaheksa kuulise koolitustsükli ühele kõrgemale õppeasutusele ning jutuks tuli korraks ka see, kuidas võiks niru aeg majanduses mõjuda nende “ärile”. Üks tundub…
Kruuda fiasko peapõhjus – meedia põhiväärtuse peenrahaks tegemine
Täna teatas Oliver Kruuda meediafirma Kalev Meedia, eet paneb esmaspäevast kinni kõik oma paberil ilmuvad trükised. Teiste hulgas lähevad hingusele Just, Ärielu, Sporditäht. Seda on…
