Meil kõigil on peas hääl, kes meiega räägib. See teadmine on tulnud mõnele inimesele üllatusena - just et kõigil on peas oma hääl. Ja umbes iga kümnes inimene usub, et see hääl pole tema ise, vaid keegi tegelane väljapool teda.
Kõige kõvemad võimekused, mida juhtide puhul võiks arendada, on mõnikord just need, mis tunduvad liiga “pehmed”, et neist üldse juttugi teha. Sest juhtimine on karmide meeste ja naiste ala. Või kas ikka on?
Tegevuste nimekirjad ehk to-do listide ajalugu ulatub väidetavalt 300 aasta taha. Ja nende lubadus pole muutunud - tegevuste nimekirjad peaksid aitama meil püsida fookuses, vähendada segajaid ja luua heaolu tunnet tehtu üle. Ning kahjuks teevad nad sageli just vastupidist.
Coachingust on kirjutatud palju raamatuid. Ent vähe selliseid, mis ehk lugejale ka korralikku väärtust annavad. Nüüd ühe sellise leidsin.
Edasilükkamine ja delegeerimine on kaks sagedast teemat juhte kimbutavast probleemide puntrast. Ehk kuidas teha nii, et olulised asjad oleks õigel ajal tehtud.
Uhh, oli vast aasta, kas pole?! Paljude jaoks oli mööduv aasta nagu Ameerika raudtee - üles ja alla, üles ja alla. Nii ka minul. Ja lõppkokkuvõttes saan öelda - elu parim tööaasta!
Kaugtöö ja inimeste hakkama saamine tundub olevat jätkuvalt kerge peavalu juhtidele. Ent ehkki peavalu võib olla isegi õigustatud, pole selle põhjus kaugeltki see, mida arvatakse.
Olen taas hakanud saama kutseid teha juhtidele veebikoolitusi teemal kuidas oma inimeste motivatsiooni ja pühendumust hoida. Kui meeskond on virtuaalne ja kõik töötavad kodus.
Igal tegevusel ja tegevusetusel on eesmärk. See väide seletab ära nii mõnegi “ma ei taha”. Ja asetab mõistlikumasse kohta ka mõtteviisi, et me peame teisi inimesi “motiveerima”.
Mida on uut kaasaegses juhtimises? Seda küsimust kuulen sagedasti. Nüüd olen üle hulga aja leidnud midagi, mis tundub juhtimise juttude kontekstis värske ja põnev.
