Me oleme kõik kuulnud ja ehk ka aeg-ajalt kogenud kuulsat “tsooni” ehk seisundit, milles sportlased teevad oma parimad tulemused. Ent mis see siis ikka on? Ja veel olulisem – kas ja kuidas on võimalik ennast sinna võistlustel viia?
Millal juht peab inimesi arengule nügima
Juhtimine ja inimeste arenguga tegelemine on omamoodi kunstiliik, räägitakse. Võib-olla. Ja võib-olla on inimeste, oma meeskonna liikmete arengut võimalik juhtida hoopis nagu invsteerimisportfelli. Kõlab kummaliselt? Vaatame järgi.
Kuidas vahetult enne starti keskenduda
Võistlusi mõnikord võidetakse ja ka kaotatakse juba enne stardipauku, stardikoridoris seistes. Kuidas siis? Ikka olenevalt sellest, mis meie peades toimub.
Motivatsiooni müüt ehk miks enamik motivatsioonijutte ei kehti
Me ei ole need, millest me unistame, mida tahame saavutada ja ära teha. Me oleme need, mida me teeme.
Tagasilöökidest ehk kõikidest hoopidest ei saa õppida
Tagasilööke pole olemas, kinnitavad pea kõik gurud, olgu spordimaailmas või muudes eluvaldkondades. On vaid õppimise kohad, eksole. Kui see päriselus ka nii lihtne oleks…
Meeskond pole perekond
“Meie meeskond on siin üks suur perekond” olen kuulnud juhte ütlevat. Ja mõtlen omaette, et vaesed töötajad, kellele niimoodi puru silma aetakse. Ja vaesed omanikud – olgu eraomanik või avaliku sektori puhul minusugune maksumaksja – kelle raha selle perekonna jutu saatel põletatakse.
Kui alla andmine hakkab harjumuseks muutuma
“Oh see oli lihtsalt treeningvõistlus!” ja “Ma teen seda lihtsalt lõbu pärast” või “Ma tegelikult ei pidanudki seekord kõike välja panema”.
Miks ma stardijoonel värisen?
Mõned aastad tagasi seisin koos teiste sadade inimestega Pühajärve rannas, kalipso seljas, ujumismüts ja prillid peas ning värisesin. Reaalselt värisesin üle keha. “Ma tegelikult ei taha siin olla!” vasardas peas mõte.
Põlvkondade erinevuste müüdi purunemine
On üks jutt, mida räägitakse üha uuesti ja uuesti konverentsidel, seminaridel, koolitustel, raamatutes, juhtimisejuttudes. Et nn millenniumi põlvkond, noored on kuidagi sootuks teised inimesed, kellele peaks töötajatena kuidagi hoopis teistmoodi lähenema.
“Küll pikk teab” ehk kuidas sünnib halb otsus
Kelle arvamust sinu viimasel koosolekul päriselt kuulati? Kelle arvamusele tuginedes otsus tehti?