Uhh, oli vast aasta, kas pole?! Paljude jaoks oli mööduv aasta nagu Ameerika raudtee – üles ja alla, üles ja alla. Nii ka minul. Ja lõppkokkuvõttes saan öelda – elu parim tööaasta!

Kuidas siis nii, kuidas on võimalik nii hektilisel, ootamatusi täis ja eeldatavasti üliraskel aastal teha okei tulemus ning seejuures seda kõike ka veel nautida. Mul ei ole ühest vastust, küllap näeme kõik möödunud sündmusi oma nurga alt. Oskan vaid Sinu ette laotada kirjelduse sellest, mida 2020. aastal tegin. Ehk allpool minu selle aasta aruanne vastusena 3-le küsimusele:

  • Mis läks hästi?
  • Mis ei läinud oodatult (mis läks metsa)?
  • Mida õppisin?

Mis läks hästi?

Aastaid tagasi võtsin endale ülesandeks teha igal aastal kolm nähtavat muutust – kas siis oma äris, teenustes või ka iseenda arengus. Kui mõnel aastal olen neid muutusi aasta lõpus otsinud tikutulega, siis sel aastal tuleb teha valik paljude seast. Niisiis, allpool neist mõned.

E-kursus psühholoogilisest tugevusest

Meil kõigil on mõned asjad, millesse me usume. Mina usun näiteks seda, et enamik inimesi saab suurema osa väljakutsetega ise hakkama. Ja veel usun, et inimese areng on eelkõige inimese enda vastutus. Tuginedes neile uskumustele otsustasin praegust viirusest tingitud eripärast keskkonda arvestades teha e-kursuse Psühholoogiliselt tugev ja enesekindel Sina, kuhu panin kokku oma teadmised ja kogemused juhtide ja sportlastega tööst. Eelkõige sihiga, et mitte lihtsalt aidata inimestel kriis üle elada, vaid et nad saaksid kriisist tulla välja tugevamana. Tegin videod, kirjutasin artiklid, rääkisin sisse podcasti osad, valmistasin harjutused. Ja terve hulk inimesi ja organisatsioone on juba ostnud hulga pileteid e-kursusele.

Vaata näidet kursusest, 5 minutiline video psühholoogilisest tugevusest:

 

Kuna selline iseseisev enesearengu viis tundub paljudele sobivat (kuulun ka ise nende hulka), siis olen juba teinud plaani järgmise e-kursuse tarvis. Muuseas, e-kursusega seoses juhtus ka veel üks tore asi – kutsusin appi seda turundama Meril Beilmanni, endise tipplaskesuusajataja, kes lisaks professionaalsele turundamisele saab ka sisuliselt aru, mida tähendab psühholoogiline tugevus. Hea töö, aitäh!

Kursuse tutvustus on siin

 

Kiire kohanemine ja veebikoolitused

13. märtsil 2020 ma kangestusin. Nii vaimses kui tõenäoliselt veidi ka füüsilises mõttes. Umbes 2-3 tunniga kadus mu töölaualt 2 kuu kokku lepitud töö raha, kokku tuhanded eurod. Ent õnneks ei kestnud kangestumine kaua. Kuidagi üsna kiiresti jõudis minuni arusaamine, et nüüd tuleb kiiresti jooksma hakata. Mõtlen, et võib-olla on see midagi, mis on minusse jäänud ammustest ajakirjanikuna töötamise aegadest – äkksündmused olid need, mis adrenaliini süstisid ja kiiresti reageerimine oli töö vältimatu osa. Igatahes, 13. märtsi õhtuks oli mul valmis veebikoolituste programm juhtidele: Kuidas kriisis endal ja oma meeskonnal pühendumust hoida? Kolme päeva pärast oli üleval veel kaks programmi, online koosolekute tegemisest ja vastupanuvõime kasvatamisest. Hiljem lisandus veel meeskonna coaching onlines ehk Meeskonna restart. Uskumus, mida endale pidevalt kordasin ja mis aitas edasi, olenemata erakordselt kõrgest stressitasemest, oli: see on pagana põnev!

Kevadise eriolukorra ajal tegin umbes 2,5 kuu jooksul kokku 23 veebikoolitust, sügisel on neile lisandunud veel 6. Teenisin veebikoolituste ja -coachingutega tagasi u 2/3 laualt kadunud rahast. Hiljem selgus, et ka tuntav osa näost-näkku töödest tuli tagasi. Olen sel aastal, nagu ilmselt paljud meist, teinud veebikoosolekute, coachingute, koolituste teemal suure hüppe, alates tehnilistest vahendistest kuni kogemusteni, kui pikk ja millise rütmiga üks hea veebikoolitus võiks toimuda. Eriolukord oli ehk järjekordne kinnitus sellele, et muutused saavad enamasti alguse välisest survest – kui enam sama moodi lihtsalt ei saa edasi.

 

Branding tõi selguse

Eriolukorra neljandal või viiendal päeval hakkasin mõtlema – kuidas ma saan eriolukorda ära kasutada, kuidas ma saan teha nii, et ma tuleks oma coachingu äriga sellest jamast välja tugevamana, muutununa, värskemana. Ning päris kiiresti võtsin sahtlist (mitte otseses mõttes :-)) välja kaua laagerdunud mõtte teha oma ärile brandingu restart. Eesmärke oli kaks – muidugi, haarav visuaal ja sõnumid ja vahendid. Ent teine, ja ehk olulisemgi, oli vajadus selguse järele. Aastatega olen üsna oportunistlikul moel tööd tehes teinud igasuguseid asju. Ent mis on minu tugevus, mida ma tahan ja oskan teha hästi? Ja kuidas seda ka välja kuvada? Branding aitas selles selgust luua, sh luua selgust selles, mida ma väga ei oska ega taha teha.

Olen väga tänulik ja rõõmus, et minu brandingu võtsid enda tööks Anu ja Madis Ots agentuurist Salama, kes panid kokku meeskonna, kuhu kuulusid suurepärane disainer Eva Unt, ägedate ideedega veebidisainer Grete Hints ja nõudlik ning professionaalne arendaja Kristjan Koppel. Koostöö oli minu kui tellija poolt vaadates lihtne, selge ja … põnev. Ning tulemus ületas minu ootusi.

 

4 kuuline spordipsühholoogia kursus

Ehkki suurema osa oma teadmistest ja oskustest olen õppinud enda kogemusest ja iseõppijana suurest hulgast loetud raamatutest, siis olen igal aastal ennast ka süsteemsemalt koolitanud. Selle aasta alguses otsustasin harida ennast spordipsühholoogia teemal ning võtsin eesmärgiks läbida Barca Innovation Hub’i 4 kuulise kursuse “Sports Psychology for Athletes Development”. Kursus, mida aktsepteerivad ja pakuvad koos ainepunktidega mitmed ülikoolid (jõudsin kursuseni Edinburghi ülikooli kaudu). Avastasin kursuselt mitu asja.

Seminar oktoobris Ramsaus laskesuusatajate koondisele.

Esiteks, ehkki olen päris mitu aastat hoidnud ennast kursis värskeimate spordipsühholoogia ja spordi coachingu teemadega, siis puudu oli jäänud eelkõige n.ö vundamendist, ajaloost, kust mingid teooriad on tulnud. Lihtsamalt, süsteemsus, seos erinevate teemade, teooriate vahel – seda sealt ka sain. Teiseks, see, mida ma olen teinud ja sportlastega jätkuvalt teen, on ka n.ö teooria ja maailmas räägitavaga võrreldes väga okei. Ja veidi ebaeestlaslikult enda saba kergitades: isegi võib-olla enam kui okei, kaasa on aidanud ka kogemus juhtide coachingust ja keskmisest laiem lugemus. Ja kolmandaks, e-õppena on võimalik päriselt väga hästi ja süsteemselt õppida.

Niisiis, Janika, Grete, Johanna, Rene, Kalev, Tatjana, Erki, Sirli, Johannes, laskesuusa koondislased, Tr1hardsid ja veel mitmed sportlased – aitäh, et mind nügisite ja jätkuvalt nügite ka ennast koolitama! Sportlane saab maailma tasemel olla ainult siis, kui ka teised tema ümber on maailma tasemel.

 

Mis ei läinud oodatult?

Lugemise tempo langes

Olen juba aastaid hoidnud ennast vormis tempoga umbes üks erialane raamat nädalas. Sel aastal kahjuks seda tempot hoida ei õnnestunud, olen neelamas (2 viimast on pooleli) kokku 36 raamatut. Miks? Võib-olla kolme põhjuse koosmõju. Esiteks, vajadus tähelepanu mujale panna – veebikoolitused, nende aktiivsem müük. Teiseks, kuidagi olen leidnud jälle ilukirjandusest head lugemist, alates krimkadest kuni Houellebecq’ini. Ja kolmandaks, lugemisväsimus. Suur osa, eriti juhtimisraamatutest kipuvad üksteist kordama või on siis kergelt faktivaesed “mida mina arvan juhtimisest” tüüpi jutustused. Ent mõned head raamatud siiski olid:

How emotions are made, autor Lisa Feldmann Barrett. Maailma üks juhtivaid teadlasi emotsioonide teemal. Väga hea ja silmiavav raamat, mille kaks peamist väidet on: emotsioonid on kultuuriline nähtus, nad ei ole universaalsed, kõikidele samamoodi kogetavad ja teadvustatavad. Ning emotsioonid on seotud füüsilise kehaga ja saavad alguse sellest, kuidas aju prognoosib mingi impulsi mõju meile tulevikus. Tegin sellele tuginedes podcasti siin

No Rules Rules, autoriteks Netflixi juht ja asutaja Reed Hastings ja maailma TOP50 juhtimismõtleja sekka valitud Erin Meyer. Parim loetud juhtimisraamat sel aastal. Netflixi põhimõtted juhtimises on küll paljude organisatsioonide jaoks veidi radikaalsed, ent samas selged, lihtsad. Ning tulemuslikud. Kirjutasin sellest siin ja siin

Human kind, autor Rutger Bregman. Kindlasti selle aasta parim raamat kategoorias “üldinimlik”. Mulle väga meeldib raamatu läbiv faabula – inimene on olemuselt hea. Ent mitte alati ja igas olukorras. Raamat on suurepärane jalutuskäik ajalukku, koos sissevaatega inimlike väärtuste ja inimeseks olemise põhimõtetesse. Kirjutasin sellest siin

It Takes What It takes, autor Trevor Moawad, USAs üks tunnustatumaid spordi coach’e. Mulle kohutavalt meeldib tema jutt neutraalsest mõtteviisist. Hoiakust, et asjad on nagu on, mida sa edasi teed? Kirjutasin sellest siin

Võit või surm, autor Grigori Rodtshennikov, endine Venemaa dopinguagentuuri juht ja vilepuhuja, kes avalikustas mädapaise sealses dopingusüsteemis. Raamat pole ilukirjanduslikult suurt midagi väärt, ent seda enam on seal sees shokki, jahmatust tekitavaid lugusid. Kui laialdane ja jultunud oli Venemaal dopingu tarvitamine, sh Sotshi olümpial.

 

Eestist välja ei saanud

Juba mitu aastat mõlgutan mõtteid, kuidas Eestist välja saada. Töö mõttes, mitte füüsiliselt. Ka sel aastal ma selleni ei jõudnud, võin vaid nentida. Ehkki teen jätkuvalt tööd ka inglise keeles, siis väljaspoole Balti riike sel aastal töödega ei jõudnud. Mõtlen samas, et e-kursuse kogemus ja platvorm on ehk loonud hea vundamendi. Igatahes, n.ö Eestist ja Balti riikidest välja minek on täna tunduvalt lähemal, ehk võtan juba järgmisel aastal midagi konkreetset selles osas ette. Lubada ei julge 🙂

 

Sportlastele süsteemne tugi

Eelmise aasta aruandes kirjutasin, et puudu jäi raamat sportlastele. Ei jõudnud selleni ka sel aastal. Ent kuskil kuklas see mõte endiselt tiksub. Võib-olla on ka siin võimalus teha seda raamatu asemel e-kursuse vormis. Igatahes, mõte on endiselt olemas, igat sorti ettepanekud vormi ja sisu suhtes on teretulnud.

Mida 2020. aastal õppisin?

Kiiresti jooksma hakkamine on mõnikord tähtsam kui analüüs ja plaan

See on midagi, mida õppisin eelkõige eriolukorra ajal. Katsetamine ja katsetamise julgus on omaette väärtus ja see aitas vähemasti minul sellest aastast päris edukalt läbi tulla. Ja muuseas, see julgus kasvab ainult ühel moel – katsetades. Keegi ei sünni siia loomupäraselt julgena 🙂

Me oleme võimelised enamaks, kui ise usume

Seda kutsutakse Pygmalioni efektiks – kui me usume inimesest enam, kui hetkel välja paistab, siis varsti hakkab ta ka sellele vastavalt käituma. See kehtib täiega ja eelkõige ka meie endi puhul. Meie isikupära, enamus võimekusi ei defineeri meie minevik. Me oleme võimelised oluliselt enamaks, sest see, millised me oleme, on defineeritud meie eesmärkide ja sihtidega.

Kes võiks teha seda minust paremini?

Kui sul seisab ees mõni tähtis ja suur eesmärk, siis ei peaks ehk alati olema esimene küsimus – kuidas ma seda teen? Vaid hoopis: kes võiks seda aidata teha? Olles harjunud aastaid olema mees-nagu-orkester, võib kaasamine, usaldamine olla raske, ent tulemus on.. super! Seega sügav kummardus kõigile, kellega sel aastal koos toimetasime, läheme edasi!

 

Aitäh, et lugesid ja oled olemas. Imelisi ja rahulikke jõule ja rõõmsat aastavahetust!

Jaga:

Veel lugemist