Seekordses podcasti osas räägin nähtusest nimega teadlik mäng – mis on üks viimaste aastate soorituspsühholoogia kaalukamaid leide.


Milles seisneb probleem? Kui tahame arendada oskust, võimekust – olgu selleks klaverimäng või parem pallikäsitlus või ka oskuslikum projektijuhtimnine – meil on justkui valida kahe variandi vahel.

Ühelt poolt räägitakse kirest, motivatsioonist. Räägitakse sellest, kuidas silmad peavad pidevalt särama, mainitakse sõnu nagu kirg, armastus. Ja mitmeski mõttes ja olulises osas on jutt ju õige, isu ja motivatsioon on olulised. Samas, teiselt poolt on hulk tõendeid ja ka apologeete väitel, et võimekuse arendamise vältimatu eeldus on ka teadlik harjutamine – rutiinne, teadlik, igapäevane harjutamine. Töö nõrkustega, treenimine jne.

Pahupooled on aga mõlemal: kirg ei kesta kaua ja on lühiajaline ja rutiinne harjutamine viib igavuseni – kui protsessi enam ei naudi, siis on ka teekond oluliselt raskem. Kuidas aga teha nii, et me naudiks protsessi, ent samal tegeleks ikkagi ka harjutamise, teadliku harjutamisega. Siin tulebki mängu nähtus nimega teadlik mäng.

Kuula ja vaata Teadlikust Mängust podcasti siit. Või siis kuula Spotify’st või Apple Podcastidest, ikka Raimo Ülavere Coaching otsinguga.

Näeme ja kuuleme jälle!

Jaga:

Veel lugemist