Käisime üleeile perega söömas kohas nimega Köök & Kook, Nõmmel, Raudtee tänaval. Imearmas ehtne Nõmme kohvik, kus küptetatakse oma saiakesi ning kus toit maitseb nagu vanaema tehtud. Oleme seal väga mitmeid kordi ennegi käinud ning oleme seal juba üsna “oma inimeste” tundega. Teine koht Nõmmel on “vana hea” Sõõriku kohvik, kus sageli puhkepäeva hommikuti söömas käime.
Miks need kaks ülimõnusat kohta Nõmmel mulle meelde tulid? Ja miks ma järsku hakkasin kirjutama isiklikest asjadest, oma pere harjumustest? Sest ma tahan, et need kohad jääks alles. Mulle meeldib see soe tunne ja hõng, mis neis mõlemas kohas üle lauade hõljub. Mulle meeldivad need emotsioonid, mis seovad mind ja minu pere ja neid kohti.
Majanduslangus tähendab aga muuhulgas ka seda, et löögi all on just need, väikesed, hubased ja mõnusad väikekohvikud. Kus kliendid on omainimesed, kus tead baaridaami laste ja lastelaste nimesid ning kus gurmaanlikust elamusest olulisem on kodune ja turvaline tunne. Ma usun, et paljudel meist on mõni selline koht – mõni kohvik, mõni väikepood jne. Ma arvan, et on aeg, kus nad vajavad sinu abi, on aeg, kus oma lemmiku säilimiseks tuleb anda veidi enam kui tavapärane kord-kuus külastus. Mida ja kuidas? Ma ei tea, täpselt.
Mina igatahes propageerin oma lemmikkohti – et neil jätkuks kliente, et ma saaksin ikka ja veel sinna oma perega minna. Seega, kohtume Köögis&Koogis või Sõõriku kohvikus 🙂
