
Mida teha inimesega, kes tekitab sinus ebakindlust?
„Rängim koorem on ebakindlus,“ ütleb Kristina Shmigun oma raamatus, kirjeldades elu pärast kurikuulsat dopingukahtlust. „…mis kasu on võitlejahingest, kui ei tea, millist teed pidi edasi…
„Rängim koorem on ebakindlus,“ ütleb Kristina Shmigun oma raamatus, kirjeldades elu pärast kurikuulsat dopingukahtlust. „…mis kasu on võitlejahingest, kui ei tea, millist teed pidi edasi…
„Me oleme seda juba proovinud!“ Või siis: „Ma ju ütlesin, et see ei tööta!“. Või siis: „Kuulge jätke see jama ja ajurünnak, läheme teeme päris…
Mõni aeg tagasi käisin kohtumas inimesega, kes rääkis, et nende ettevõttes on inimeste vahelised suhted ülihead. „Me ütleme üksteisele kohe ja kõik välja niipea, kui…
Inimeste arendamise ja eestvedamise koolitusprogramm võib sisaldada grupikoolitusi, personaalset coachingut või neid mõlemaid, kolmepäevaseid „metsa“ minekuid või töökohal „päris tööprobleemidega“ tegelemist. Küll aga peab edukas…
Mõningase liialdusega väidan, et Eestis ei tehta koostööd. Ei tehta poliitikute seas, ei tehta äriorganisatsioonides, ei tehta meeskondades, ei tehta liiga palju ka perekondades. Ehkki…
Hiljuti lahkus üks mu hea sõber töölt. Ise. Ehkki tingimused olid head, töö sisu huvitav, kolleegid vahvad. Aga miks siis? „Juhi pärast,“ vastas sõber. Tööl…
Et elu liiga lillepeoks ei läheks ja teisalt, et elu jälle must murekoorem poleks, siis on hea teada, et… Järgmise nädala esmaspäeval tabab suurt osa…
Kõrgem palk, suurem auto, nutikas mobiiltelefon ja võimsam läptop. Juhi töö tähendab paljudel juhtudel kõiki neid eelpool nimetatud asju. Ent samal ajal tähendab ta ka…
Prognoosimine on tänamatu töö. Ent samas on kiusatus seda teha liiga suur, otsime ju igapäevaelus pidevalt märke sellest, mis meid ees ootab. Ja pealegi on…
Polüneesia saartelt on pärit nn Huna (Havaii keeles „saladus“) filosoofia väidab, et maailmas on seitse absoluutset tõde. Võib-olla on just nüüd, vastu uut aastat hea lasta…
Erinevate uuringute järgi 60-80% suurtest organisatsioonilistest initsiatiividest ebaõnnestub. Enamikel juhtudel pole põhjuseks kehv tegevuste plaan või ebapiisav süsteemsus. Raamatu Transforming You Leadership Culture autorid…
Tahan olla järgmisel aastal parem meeskonnaliige, nii kodus, sõprade seas, kui tööl. Ainult, et … eee, mis ma siis tegema pean? Kasutan oma koolitustel ja…
Lugeja soov on minu blogis seadus. Ja lugeja soovis, et kirjutaksin sellest, kuidas meeskonnatööst viilida. Siin on 10 soovitust, kuidas saada edukaks koostööst viilijaks. 10.
Kui peaksid valima endale ideaalse juhi, siis millised märksõnad sa nendest paaridest valiksid, valida saaksid igast paarist ühe (laenates Tony Schwartz´i HBRi blogist): Enesekindel…
Mõnikord ikka on nii, et sinu juurde tuleb õigel hetkel just õige raamat. Lugesin hea tuttava antud raamatut Tribal Leadership ning päris mitmed mõtted,…
Kirjutasin ajakirja Director palvel tüki meeskonnatööst. Siin ta on: „Meeskond on täpselt nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli“. Oled kuulnud? Üha enam tundub…
Tunnistan ausalt – olen viimastel aastatel muutunud üsna ebaregulaarseks spordijälgijaks. Välja arvatud muidugi jalgpalli MM ja olümpiamängud. Ent nädal tagasi õhtul juhtusin poolkogemata vaatama Tottenham…
Kiitmise ja laitmise asemel tunnusta iseennast ja teisi. Raamatupoes käies jäi näppu al(l)ahinnatud raamat budismist igapäevaelus. Rohkelt mitmesuguseid enda sisse vaatamise meetodeid ja budismi olemust…
Reedesel meeskonna coaching´ul jäi üks osaleja pärast veel juttu vestma. Tema küsimus oli otsekohene ja konkreetne: millest see tuleb, et ehkki meil räägitakse aasta-aastalt enam…
Kas sulle on kunagi tehtud 360kraadi tagasiside küsitlust? Või kasutatud, näiteks arenguvestluse alusena mingit tagasiside vormi, kus ka teised hindavad sinu tegevust. Kuidas sa oled…
Paar nädalat tagasi toimunud Uue Kursi koolituse esimese päeva õhtul näitas hea kolleeg ja suurepärane koolitaja Kristel Rannamees hüpnoosi. Õigemini näitasime seda endale ise,…
Istusime hubases kohvikus, hea sõber võttis teise tassi kohvi, haukas tüki quiche´i ja hakkas rääkima. Polnud teda tükk aega näinud ja tõepoolest oli hea teda…
Mis on esimene asi, mis meenub sõnapaariga meeskonnatöö koolitus? Seiklusrajal ukerdamine, ühine matk rabas, koos söögitegemine, jahiga sõit, enda teisele sülle kukutamine. Ja nii edasi.
Kunagine hea kolleeg Äripäeva päevilt, Ott Heinapuu, hea ja terava nägemisega ning haritud kultuurihuviline luges juttu läbikukkumise sündroomist ning saatis oma kommentaari, mis sisaldab…
Pärast eelmise nädala artiklit “Juhi tekitatud läbikukkumise sündroom” on mitmed küsinud: mida siis teha, et kirjeldatud keerist vältida? Siin üks võimalik tegevusteahel. Esiteks peaks…
Olen juba mõnda aega tahtnud lugeda Simon Sineki raamatut “Start With Why“, siiani pole see õnnestunud. Ja tegelikult pole ma seda tänagi lugenud. Kuniks…
“Sa võid olla parandanud teise inimese ideed 5% võrra, ja samas vähendanud tema pühendumist idee teostamiseks 50% võrra. Sest sa oled inimeselt ära võtnud idee…
Paljud meist on kuulnud Pygmalioni efektist. Ehk sellest, kui sa ootad inimeselt enamat, siis ta sageli ka kipub, võib-olla enda üllatusekski, tegutsemagi tulemuslikumalt. Efekti nimi…
Suurepärane visuaalne ülevaade Daniel Pink´i raamatust “Drive”. Ehk sellest, mis motiveerib inimesi ja mida ütlevad selle kohta eksperimendid. Tema mõtted on tänasesse Eestisse paigutatuna kaunis…
Sisukas ja hea kommentaar loole “Unelmate töö ja jube ülemus” autoriks Tanel Raja: Ma kõigepealt tahaks defineerida tavaliselt unelmate töö — see on…
Mõni aeg tagasi rääkis üks tuttav, et tal on unistuste töö. Õigemini oleks unistuste töö, kui poleks sellist ülemust … Ja nii veetiski ta tuntava…
Käisin eelmisel nädalal kinos vaatamas Elizabeth Gilberti menuki “Söö, palveta, armasta” esilinastust. Ma ei ole raamatut kahjuks lugenud, ehkki pärast filmi ja olles interneti vahendusel…
Head sõbrad, teen blogis uuendusi. Et aga teen seda paljuski katse-eksitus-meetodil (kas tuleb tuttav IT teemana :-)), siis võin teid RSSiga tahtmatult kostitada hulga juba…
„Kui sein on ees, siis saad selgeks, mis asjad on sulle tähtsad.“ Nii ütles hea sõber paar nädalat tagasi, kui tal külas käisin. Ta loob…
Prantsusmaa meeskond ei pääsenud jalgpalli MMil alagrupist edasi. Korraldame heade kolleegide Kristjan Otsmanni, Indrek Rahi ja Kristel Rannamehega oktoobris laeval Baltic Queen koolituse Uus…
Järgneb lugu Delfist: Neli tippkoolitajat viivad esimest korda Eestis läbi koolituse “Uus kurss”, mille eesmärk on aidata eestlastel paremini meeskonnas töötada ja ühiste…
Täna üllitus Postimehes minu kirjutatud artikkel Töötute Armeest. Panen selle ka siia lugemiseks üles: Oleme kodusõja lävel. Meid on ründamas Töötute Armee. Tuhandetest koosnevad…
Käsi püsti neil, kes peavad käima liiga paljudel kasututel koosolekutel. On kirjutatud pakse raamatuid ja ridamisi õpetussõnu, kuidas vedada head koosolekut, osaleda koosolekul ja mis…
Tegin reedel ettekande Äripäeva müügikonverentsil tulemuspalkade teemal, kasutasin tavapärase powerpointi asemel teiselaadset esitlustööriista prezi-t. Ettekannet saad vaadata (ja samal ajal ka prezi-ga tutvuda)…
Miks on nii, et muidu täitsa normaalne inimene läheb võimu juurde saades (nt ametikõrgendus või poliitikute puhul võimule pääsemine) mõnikord veidi ogaraks? Tema kõnedesse…
Mobiilside turgu peetakse Eestis üheks tihedamaks. Väidetavalt siia enam uusi tulijaid juurde ei mahuks. Muuseas, sama väideti ka siis, kui kunagi Tele2 eelkäija Q-gsm…
Kaheksa kümnest suitsetamise mahajätjast hakkab uuesti suitsetama. Vaid umbes neljandik inimestest saavutab endale tervise ja heaoluga seotud eesmärgid. Kaalulangetajad, kes murduvad, võtavad keskmiselt tagasi…
Et käes on uue aasta eelarvete tegemine, siis vaadatakse praegu üle ka töötajate boonussüsteeme. Sellega seoses fookusesse üks artikkel kevadest: “Pakume tasu vastavalt tulemustele.” Sellises…
Kas sinu järgmise tegevus toob sulle lühiajalist rahuldust, ehk õnnetunnet? Või on ta sulle pikaajaliselt kasulik, ehk tegevusel on tähendus? Kui „jah“, siis…
Ma olen usaldusväärne, otsekohene ja „helikopteri vaatega“. Või olen ma kannatamatu ja isepäine. Kui sa peaksid valima, siis kumb kuvandi pooltest praegu mind paremini…
Täna ilmus Postimehes artikkel, mille ka siia üles panen. Niisiis: See juhtus 2008. aasta märtsis. Või aprillis. Olin kohtumas ühe üsna suure riigiasutuse juhiga.
Mis te arvate, kui palju inimesi pärast koolitusi päriselt midagi õpituga peale hakkab? Ja hakkab nii, et sellest ka organisatsioonil kasu oleks? Tuginedes paarile…
Kenneth Lay, Enroni viimane juht (foto: AP) Ainus asi, mis meid konkurentidest eristab, on meie inimesed, ütles Kenneth Lay, Enroni viimane CEO. See oli…
Mul on üks hea tuttav, kelle idee-fix on kunagi rikkaks saada nn dot-com äriga. Tema usk rajaneb veendumusel, et rikkaks saamiseks on vaja veidi…
Olen käinud oma elus umbes paarikümnel koolitusel. Ja vedanud ise tublisti enam koolitusi. Olen õppinud ja õpetanud nippe ja trikke, metoodikaid ja mudeleid, hoiakuid…
„Me oleme seda proovinud“. Kuulen juhtidelt seda lauset sagedamini, kui võiks arvata. Me oleme proovinud delegeerida, oleme õppinud ajaplaneerimise tehnikaid, oleme kehtestanud koosolekute rutiine, oleme…
Üks idee. „Piits ja präänik“ motivatsioonisüsteemina kahjuks liiga sageli ei tööta (vt siit). Aga mis siis töötab? Siin üks võimalik idee motivatsioonisüsteemi osana,…
„Iga kord, kui räägin inimestele, kuidas lahendada äris ette tulevaid probleeme piltide abil, kohtan kolme tüüpi reaktsioone. Nad ütlevad: „Lahe! Näita, kuidas see käib?“…
Endiselt aktuaalne artikkel selle aasta algusest: Peep Laja on uue aja ettevõtja. Sellest heleruuge sasipea ning casual riietumisstiiliga mehest räägivad kõik, kellel on Eestis vähegi…
„Mitu protsenti oma võimekusest sa töö juures kasutad? Koolitustel tuleb grupi keskmine enamasti umbes 40 protsenti. Mis tõendab, et sa ei kasuta 100% oma…
Tabasin end mõni nädal tagasi lõunalauas inimesega vesteldes tõdemuselt, et ma ei ole seadnud endale eesmärke. Mul ei ole eesmärki selle aasta detsembriks, järgmiseks…
„Maksa, palju tahad, inimene pole ikka rahul!“, „Enne ei hakka ma paremini tööle, kui palka ei tõsteta!“, „Nii, kas ma selle eest lisatasu ka…
Hea hulk aastaid tagasi, kui töötasin Äripäevas, tegime ümber ajakirjanike motivatsioonisüsteemi. Näiteks sai tubli palgalisa ajakirjanik, kes kirjutas kõige enam „pomme“ ehk esikaanelugusid kuus.
Mida sa vastaksid oma ettevõtte rahulolu uuringus küsimusele (ja võib-olla oledki seda juba teinud): kas oled oma tööeluga praegu rahul? Üldse pole rahul, enam-vähem…
On erakordne, kuivõrd võimekad ja kompetentsed on enamik meist kahes asjas – teiste laste kasvatamises ja selles, mida minu juht peaks tegema. Ja on…
Kõrts nr 10 jätab üsna ilmetu ja armetu mulje. Samas on see Deadwoodis, USAs Lõuna-Dakota osariigi ebaisikupärases linnakeses ka praktiliselt ainuke vaatamisväärsus. See, ja…
Sinu meeskond vihkab sind. Päriselt. Nad lihtsalt ei ütle seda sulle näost näkku, sest sina oled see, kellelt nad palka saavad. Ent suitsunurgas, õhtul…
Marcus Aurelius - keiser, sõdur, filosoof William Goldingu tuntuim romaan „Kärbeste jumal“ on tegelikult üks hea juhtimisraamat. Raamat räägib sellest, kuidas grupp inglise poisse…
Selle aasta jaanuaris prognoosisin 7 asja, mis sellel aastal juhtuma hakkavad. Võib-olla olin prognoosides piisavalt üldsõnaline, et mitte suurelt eksida, ent laias laastus…
„Jumal tänatud, et tuli majanduslangus. Nüüd pööratakse pilgud mammona teenimiselt taas „õigetele“ asjadele – inimlikkus, sõbralikkus, hoolivus, siirus jne.“ Sellelaadseid majanduslanguses helgemat poolt nägevaid…
Veel pole hilja. Õigemini – just nüüd ongi õige aeg. Teha kingitus oma juhile. Miks just juhile? Sest tema on see, kellest, lisaks sinule endale, sõltus ja sõltub sinu tööelu kõige enam. Kui arvestada, et tööl veedame me tervelt kolmandiku oma eluajast, kas poleks siis hea mõte meeles pidada inimest, kelle käes on nähtamatu võlusau, mis võib muuta ja muudab sinu tööelu.
Jõulude ja aastavahetuse eel ja ajal on hea aeg öelda „aitäh“. Järgnevas ütlen avalikult „aitäh“ mõnele inimesele, kes on (mõnikord ehk ka ise seda…
Hea tuttav kirjutas Facebookis: „Mis asi see aasta lõppudega on? Igal aastal sama jama. Justkui elu saaks otsa – kõik asjad…
See juhtub sagedusega umbes kord aastas. Sajad anonüümsed netikommentaatorid vahutavad põlgusest ja pahameelest. Mõni poliitik laiutab käsi – no mis me teha saame. Ja mõni…
„Miks see juhtus?“ Koosolekuruumis võtab maad vaikus. Ühel inimesel kukub kogemata maha pastakas. Hääl kõlab, nagu oleks maha kukkunud vähemalt 10 tonnine raudbetoonkamakas. Ja…
Siin on 5 põhjust, miks raamat „Tagasi Mängu. Võitma“ võib olla hea jõulukingitus Sinu ettevõtte juhtidele: Ettevõte teeb oma juhtidele kingituse, millest saavad…
„Lõpetage juhtidele igasuguste boonuste maksmine. Mitte sentigi.“ Nii alustab Henry Mintzberg, tänapäeva üks tuntumaid juhtimismõtlejaid, oma artiklit nädalapäevad tagasi Wall Street Journalis.
Kas parimad juhid on ekstraverdid või introverdid? Reeglina kiputakse arvatama, et hea juht on ekstravert, hea suhtleja, pigem väljapoole elav inimene, kes tunneb ennast…
Viimasel ajal on tublisti kasvanud inimeste huvi coaching´u vastu ja nii olen ka olnud kutsutud päris mitmele koosviibimisele väiksemas või suuremas ringis rääkima, mis…
Ilmselt olen jätkuvalt poolteist nädalat tagasi toimunud TEDx Tallinn mõju all. TED on kord aastas Californias toimuv konverents, kuhu kutsutakse lühiettekannetaga esinema oma…
Koos oli grupp inimesi, nii kümmekond. Üks inimene juhatati ruumist ja teiste inimeste kuulmiskaugusest välja. Kohalejäänud leppisid kokku ühes kindlas kehapoosis, mida inimene ruumi…
Viimase poole aasta jooksul on mind 4-5 korda tööle kutsutud. Mõtlen siin otseselt palgatööle, mitte coaching´ut, strateegiat või meeskonna arendamist tegema. Ma pole teatud…
Aitäh Leenile kommentaari eest! See ajendas kirjutama. Niisiis… See, mida Leeni kirjeldab, tuleb tuttav ette – “meil loeb tulemus, mitte tagumiktunnid.” Ja siis…
Osalen homme, reedel TEDx Tallinn konverentsil, kus eeldatavalt räägitakse palju põnevat minevikust, olevikust ja eriti tulevikust. Enne homset konverentsi aitab meeleolu luua video n.ö…
Pole ju mingi saladus, et töötajate lojaalsus majanduskriisiga kasvab. Seda näitavad mitmesugused uuringud, tehtud nii Eestis kui kaugemalgi. Reaalseks muutunud võimalik väljavaade kaotada töö…
Jaan Puusaag, foto: Ekspress Juhtimine.ee tegi intervjuu Krimelte juhi ja suuromaniku Jaan Puusaagiga, kes on pärjatud ka Aasta Ettevõtja tiitliga. Intervjuu keskendub motivatsioonile, sellele,…
Eelmisel talvel, see oli veebruaris, Eesti iseseisvuspäeval, olin tegemas tööd Riias. Ilm oli kohe eriti niru, taevast kallas alla midagi lörtsi ja vihma vahepealset ning…
Ettevaatust, järgneb tasumata, ent siiski PR-teade 🙂 Täna nägi päevavalgust raamat inimeste arendamismeetodist nimega coaching, milles Kanteri tiimi juhi Raul Rebase sõnul on palju juttu…
Oled janune, väsinud ja tüdinud. Kõik, mida sa vajad on tass head kohvi. Näed kahel pool teed kahte kohvikut. Üks neist müüb ise röstitud ubadest,…
Käisime naisega nädalavahetusel Helsingis. Täitsa niisama, ilma suurema põhjuseta. Ikka kohvikud ja poed, sõnaga – veidi kodusele rutiinile ja Tallinnale vaheldust otsimas. Ja ega seal midagi erilist polnudki.
Tegelikult on see vale. Vähemasti praeguse seisuga. Ta jättis suitsetamise maha. Paar kuud tagasi. Lõplikult… Ja ka mina ei suitseta viimased viis või kuus aastat. Tunneme üksteist…
„Igaühest võib saada hea juht!” Olen seda väidet lugenud päris mitmes, muidu täitsa heas, raamatus ning kuulnud ka mitme inimese suust. Ja alati…
Algaval nädalal aastaseks saava Mindsweeperi blogi tulem on sinu ees: üks raamat, raha, mitu head tuttavat, suur hüpe internetiga seotud oskustes ja lugematu…
Hea kolleegi Urmase vahendusel muhe fotojäädvustus käimasolevate valimistega seoses, sobiv enne valima minemist kõrva taha panna :-)
Kas swedpankurid on aru kaotanud? Finantsinspektsiooni teade huvide konfliktist ja seaduse rikkumisest fondide raha investeerimisel pole veel kõige hullem. Kõige hullem pole ka tõenäoline trahv ja isegi võimalik kahjude korvamine elatakse üle. Kõige hullem on usalduse kadumine – mitte ainult pensionifondide osanike, vaid ka päris tavaliste pangaklientide usalduse kadumine. Selle mõju on tõenäoliselt pikaajaline ning saamatu kommunikatsiooniga saab seda aega tublisti pikendada. Mida ka pank, mulle tundub, on asunud tegema. Ja ikkagi on pankurite käitumine esmapilgul arusaamatu. On ju olemas reeglid ja sisekontroll ning see on veel selgem kui seebivesi – huvide konflikti eiramine investeerimisel toob pikas perspektiivis pangale kahju, see on nagu õhku visatud bumerang, mis varem või hiljem endale otsaette laksatab. Miks siis ometi? Suure raha nimel? Ma ei arva aga, et tegemist oleks olnud konkreetse sooviga teenida palju raha, nii endale kui pangale. Põhjused võivad olla veidi keerukamad. Ja samas inimlikumad.
Panime hea kolleegi Kristjan Otsmanniga (Selge Pilt) kokku kahe päevase koolitusprogrammi nimega “Saak”, mis kutsub esile ja viib läbi reaalse ning käegakatsutava muudatuse ettevõttes/osakonnas.
Esinesin täna Pärnus konverentsil Noor Ettevõtja teemal “Miks on juhtimine kasulik?”. Inimesed olid toredad, emotsioon entusiastlik ning õppisin sealt mitu head asja. Panen siia…
Kirjutasin portaali www.juhtimine.ee artikli vastuseks küsimusele: mis on coaching? Siin ta on: Kohtusin mõned kuud tagasi ühe Eesti suure ettevõtte tippjuhiga. Tal on hea haridus, aastatepikkune tippjuhi kogemus, töötanud nii Eestis kui välismaal, korralikes ja suurtes firmades. Kui peaks keegi kuskil koostama nimekirja Eesti juhtide eliidist, siis kindlasti oleks ta seal sees. Rääkisime, õigemini rääkis peamiselt tema, mina küsisin. Juttu oli tema ja ta ettevõtte tööst, tema meeskonnast, masust ja selle mõjust nii ettevõttele kui inimestele. Umbes tunnine vestlus keerles, läbi erinevate küsimuste ja teemade tegelikult ühe ümber – mis on tema kui juhi jaoks need kõige olulisemad tegevused ja eesmärgid, millele ta lähematel kuudel keskendub? Ehkki ootused kohtumisele olid algselt mõlemalt poolt teised – minu soov oli huvitava inimesega lähemalt tuttavaks saada ja temal teada saada, mida mina teen – siis jõudsime kohtumise lõpus kohta, kus ta pani endale kirjale kolm olulisemat tegevus-eesmärki lähemaks aastaks.
Ta on üsna tavaline Eesti mees. Neljakümnendates, abielus, kahe lapse isa. Baltimaades tegutseva firma juht, hea haridusega, oma ala vaieldamatu asjatundja. Kaugelt tehtud pilt näitab teda kui edukat juhti, kes praegustel keerulistel aegadel rassib kõvasti, ent kes oma jonni, töökuse ja visadusega teeb asjad ära. Saab hakkama, enamgi veel, saab hästi hakkama. Ent lähipilt temast paljastab uue ja esmapilgul ootamatu külje – tal on hirm. Konstantne hirm selle ees, mis juhtub siis, kui omanik ühel hetkel tunneb, et firmas oleks vaja hobuseid vahetada. Tahtmata kõlada paranoiliselt – meil kõigil on hirm, mis käib meiega kaasas. Pidevalt. “Kuidas nii?” küsid. “See on jamps. Ma ei tunne praegu mingit hirmu.” Ja ka see on tõsi. Enamik meist on ehitanud enda ümber tegevustest, inimestest, uskumustest immuunsüsteemi, mis maandab hirme ja vähendab ärevust. Vähemasti suudame me ennast enamiku ajast ära petta.
Äripäeva Rikaste TOPi järgi Eesti kümnest jõukaimast inimesest kaheksa on sündinud vahemikus 1960-1966, üks on sündinud aastal 1976 ja üks 1951. Seega võiks väita, et kui sooviksid saada Eesti rikkaimate inimeste sekka, siis peaksid lisaks muudele asjaoludele käima viiekümnendaid, teistel on need võimalused ahtamad. Jama? Võib-olla. Maailma rikkaima mehe, Microsofti ühele asutaja, Bill Gatesi varanduse suuruseks hindas ajakiri Forbes selle aasta märtsis 40 miljardit dollarit. See on piisav kogus, et panna uskuma Gates´i erakordsusesse – sellist muinasjutulist edu suudavad saavutada ainult geeniused, üliandekad ja ülitöökad inimesed. Ent mis on Gatesi rikkuse taga tegelikult?
“Suured Ülemused tahavad,” põhjendas paar päeva tagasi üks hea tuttav muudatust tema organisatsioonis. See tõi mulle pähe ammuse mõtte sellest, kuivõrd oluline roll on igapäevastel sõnadel organisatsioonikultuuris. Näide: sõnad ülemus ja alluv. Võib-olla oskavad keeleteadlased öelda, kas tegu on mingite laenudega teistest keeltest. Ent kui hakata sisu peale mõtlema – no kes tahaks olla kellegi alluv. See ei kõla tänases keskkonnas kuidagi loomulikult, pigem tundub jäävat nagu kuhugi 19. sajandi vabrikute aega.
Raha, töö stabiilsus, staatus, võim, teiste tunnustus, võimalus olla oma peremees... Mis motiveerib inimest, mistahes ametipostil – on küsimus, mille vastu minevikus ja tõenäoliselt ka tulevikus veel hulga piike murtakse. Ja vähemasti minu kogemuse järgi toimuvad verbaalsed rünnakud eelkõige kahe erineva arusaama vahel. Lühidalt võib neid kokku võtta välised (eelkõige raha) vs sisemised (tähendus, areng jne) motivaatorid. Kahetsusväärselt sageli, ikka veel, jääb peale… raha. Piits-ja-präänik motivatsioonisüsteemid, ehk tulemuspalk kõigile, on Eestis saanud aastatega suisa turumajanduse sünonüümiks. Juhi ja konsultandi kogemuse järgi olen olnud veendunud sisemiste motivaatorite pooldaja. Seda juba puht praktilise probleemi tõttu - kõik ei ole mõõdetav, kõikidele meie tegevustele ei ole võimalik rahanumbrit külge panna, ehkki firmade finantsjuhid seda tahaksid näha. Küll aga olen aeg-ajalt oma veendumusega põrkunud vastu umbusaldusmüüri – no mis pehmete väärtuste jutt siis siit jälle tuleb, teeme kõigepealt „kõvad” asjad ära, teenime raha ja siis võime hakata „pehmetest väärtustest” rääkima. Seda eriti praegu, majanduslanguse ajal. Raha teenime muidugi nii, et kes firmale rohkem tükke teeb, see ka rohkem raha ise teenib. Sest see ongi motivatsioon.
Septembrikuu Directoris avaldus minu artikkel coachingu ja mentorluse sarnasustest ja erisustest, siin ta on, veidi täiendatult: Maailmas on liikvel hea hulk erinevaid versioone sellest, mis on vahet mentorlusel ja coachingul ning mõnede arvamuste kohaselt see vahe suisa puudub. Pakun siia omapoolse nägemuse erinevusest, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele, ent mis on minu jaoks aidanud igapäevatöös neid kahte õppimise ja arengu vormi eristada.
Isiksusepsühholoogid ütlevad, et inimesed on võimelised hindama ennast viies peamises isiksuse tunnuses suhteliselt adekvaatselt – ekstravertsuse, avatuse, neurootilisuse, sotsiaalsuse, meelekindluse skaalal paigutame me ennast enamikel juhtudel samasse vahemikku, kus näevad meid ka teised. Matemaatikat armastavatele inimestele olgu öeldud, et uuringute järgi on enda ja teiste hinnangute korrelatsioon eelnimetatud viie tunnuse puhul 0,5-0,75 vahel, mis lubab näha tuntavat seost hinnangute vahel. Samas oleme me kahjuks sageli „pimedad” oma hoiakute, käitumiste, sõnade mõjus teistele inimestele, ja siiski mõnikord ka iseendale. Järgnevas lühikirjeldus tagasiside olemusest coachingu puhul, lühikatkend oktoobris ilmuvast raamatust „Tagasi Mängu”.
Minu hea sõber osaleb töökonkursil. Pakutav amet on (konkurss pole veel lõppenud) ahvatlev – sisuliselt on tegu juhtkonna liikmega, kelle vastutusala on ettevõtte jaoks üks olulisimaid. Konkurssi korraldab ja viib läbi personalivärbamisfirma. Seega, pealtnäha justnagu tavaline konkurss, nagu iga teine. Konkursi käigus aga hakkasid selguma põnevad detailid, mille peale kokkuvõttes julgeks öelda – firma lihtsalt raiskas raha. Esiteks pole teada, kes tegelikult saab inimese otseseks juhiks. Sest firma otsib samal ajal ka tegevjuhti. Millised on personaliotsingufirma võimed tegeleda hiromantiaga, ehk teada juba ette uue, veel leidmata, tegevjuhi eelistusi, on teadmata. Igal juhul tundub väga kummaline teha tulevasele juhile kalli raha eest vägisi “kingitusi” uute inimeste näol, kui on olemas võimalus, et ta saab endale ise meeskonda luua.