On huvitav, kuidas inimese jaoks mõisted ja nende tähendus ajas muutuvad. Devalveerimine oli veel kuu aega tagasi sõna, mille ütlejat vaadati kui poolearulist ja rahvavaenlast. Täna räägivad ka kõige väärikamad eksperdid meie seast krooni devalveerimisest kui ühest võimalusest, et majandusele veidi elu sisse puhuda. Tõsi, räägitakse kui halvemast võimalusest, vähem halb on suurte kärbete tegemine ja järsk kokkuhoid. Mis toob kaasa ettevõtjate jaoks õõva tekitava hindade languse.
Devalveerimine on täna sisuliselt malakas, mis väidetavalt ripub meie kõigi kohal, kui riik ja ettevõtjad ei suuda teha sügavat kärbet oma kulutuste tasemes. Enam pole juttugi sellest, et devalveerimine on tehniliselt pea võimatu (see jutt pole ausalt öeldes kunagi väga veenev olnud), et devalveerimisest räägivad ainult veidrikud või et devalveerimisest rääkimine on kuidagi ebapatriootlik ja rahvavaenulik tegevus.
Devalveerimine kui võimalus on laual. Mina ei oska hinnata selle toimumise tõenäosust ja kardan, et seda ei oska teha keegi. Investeerimispanga Merril Lynch´i analüütiku pakutud 33% tõenäosust devalveerimisele tundub mulle sama kindlalt tõsiteadmisele tuginev kui Igor Mangi iga-aastane huku ja kaose prognoos.
Mulle tundub ka, et see malakaga vehkimine on löönud pendli jälle teise serva – kulude kokkuhoiust tahetakse teha üleüldist eesmärki omaette. Samas on kulude kokkuhoidmisel konkreetse ettevõtja jaoks ikkagi konkreetne eesmärk – oma äri vähemalt veepeal hoidmine ning kui on julgust ja sisu, siis ka arendamine, efektiivsemaks muutumine, konkurentide ees eelise leidmine. Kulude kokkuhoid on ettevõtja jaoks vahend, mitte eesmärk. Olgu ekspertide ja riigijuhtide poolt kokkuhoiule inkrimineeritav eesmärk nii üllas kui tahes, kasvõi devalveerimise ärahoidmine.
Devalveerimine kui malakas töötab argumendina hästi aga riigi kärbete põhjendamiseks. St kui me riigi kulutusi ei kärbi, siis oleme sunnitud krooni devalveerima ja kannatavad kõik. Jah, tõsi. Ning õnneks on see probleemil täitsa käega katsutav võimalik lahendus – koalitsioon peab kokku leppima kärpes ja selle kiiresti ka päriselt ellu viima. Vähem juttu ja pikem samm, nagu sõjaväes, tahaks öelda. Aitab sellest malakaga vehkimisest, teeks nüüd tööd ka.
Muuseas, garantiid ei anna keegi ehk teisisõnu, isegi kärbete õnnestumine ei tähenda, et devalveerimist kindla peale ei tule. Ning mõistlik on ka see stsenaarium enda jaoks läbi mõelda. Üks, mis aga kindel – kindlasti pole krooni devalveerimine maailmalõpp ning kindlasti on ka pärast devalveerimist inimesi, kes käivad tööl, poes ja kinos.
