Täna räägin enesekuvandist. Täpsemalt edasiviivast enesekuvandist ehk sellest, kuidas teha päris olukordades ära teha sama hea sooritus kui treeningul, olgu selleks olukorraks esinemine, töövestlus või spordivõistlus.
Miks teiste arvamus nii tugevalt meid mõjutab, miks meid võib rivist välja lüüa mõni hooletult õhku paisatud kommentaar ja miks mõned inimesed suudavad teiste hinnangutesse külmema peaga suhtuda.
Seekordses podcasti osas räägin nähtusest nimega teadlik mäng - mis on üks viimaste aastate soorituspsühholoogia kaalukamaid leide.
Tänases podcasti episoodis räägin kriitikast ja sellega seotud müütidest. Eriti kui räägime enesearengust või juhtimisest, kus tihti kuulutatakse, et igasugune kriitika on teretulnud, vajalik ning lausa vältimatu õppimise eeldus.
Tähendust peetakse kaasaegsetes motivatsiooniteooriates üheks võtmenähtuseks, kuna tal on ülisuur mõju inimese heaolule ja rahulolule eluga.
Pott on üks, meie aju ei tee vahet, kas tegemist on vaimse või füüsilise pingutusega, ütleb kestvusalade treener ja füsioloogia doktorant Karmen Reinpõld värskes podcasti osas.
Tahtejõud tundub olevat mingi müstiline nähtus, millele on hea viidata siis, kui näed kedagi eriti sihikindlalt midagi tegemas. Või siis, kui vaatad õues tibutavat vihma pärast väsitavat tööpäeva ja kuidagi ei leia seda - ikka tahtejõust jutt - üles, et jooksma minna. Ent selgub, et tahtejõul pole müstikaga suurt pistmist, ta on väga konkreetne, lausa füüsiliselt nähtav ja tunnetatav asi.
Uskumused mõjutavad meie elusid ja käitumist enam kui me arvame. Millised on aga uskumused, mis meid viivad pigem parema elu ja heaolu poole? Aga palun, siin on 3 tükki.
Inimene ja inimese elu on täis vastuolusid. Ja üks neist vastuoludest aitab kummalisel kombel elus paremini hakkama saada. Jutt on siin nähtusest nimega traagiline optimism.
Emotsioonid võivad olla meeldivad või ebameeldivad, ent kõigil neil on oma põhjus. Viha võib olla ebameeldiv, ent samas on ta üks oluline osa inimese motivatsioonikäitumisest.
Perfektsionismist armastatakse rääkida kui armastusväärsest nõrkusest või kui hoopis tugevusest. Sellest, mis meid justnimelt edukaks teeb. Ja päriselt on perfektsionism oluliselt suurema ja laastavama mõjuga kui me mõnikord seda endale tunnistada tahaksime.
Musklis, vähese jutu ja kivinäoga macho-mees on karmis võitluses vaenlasega viimane mees, kes püsti seisab. Viskab siis mõne eriti tabava repliigi - näiteks "I'll be back" - ja jalutab päikese loojangusse. Umbes selline kipub olema enim levinud arusaam mentaalsest tugevusest. Ja enam vist suuremalt mööda ei saa panna.
Lubadusest kinni pidamist peetakse usalduse mõõdupuuks. Ometi me kõik murrame lubadusi, küsimus on kellele ja milliseid lubadusi.
Eesmärgistamisest on viimase paarikümne aastaga saanud korralik haip. Ent sageli tehakse seda moel, mis tegelikult sooritusele ja tulemusele kaasa ei aita.
Süü ja häbi tunne tunduvad justkui samad asjad, ent tegelikkuses on päris erinevad tunded. Ja mis kõige olulisem - kui häbi üldiselt pigem pärsib inimese võimekust, siis süü tunne võib ootamatul kombel hoopis kaasa aidata.
"Kasuta oma tugevusi, tee tööd ja näe vaeva, siis oled edukas" tegelikult ei kehti. Õigemini - see pole päris kogu edu võrrand, edu võrrandis on veel üks osaline - õnn ehk juhus.
Küllap oled sinagi, nagu me kõik, kuulnud ja tõenäoliselt isegi kogenud nähtusest nimega stress. Ning kui küsitakse, kas stress on pigem hea või mitteniihea - et mitte öelda halb - nähtus, siis enamik meist vastaks tõenäoliselt - ohh, oleks vaid nii, et stressi oleks vähem või et teda üldse poleks. Ja nii vastates ja mõeldes sillutame teed läbikukkumistele, tagasilöökidele, probleemidele tervisega.
Avatusel ja aususel on piirid. Lõputu, põhjatu, piirideta avatuse, aususe, otsekohesuse tagajärg võib olla loodetud kasu asemel usaldamatus, lõhkuvad konfliktid ja suletus.
On "Uute Alguste" aeg. Kui sa oled normaalne tavaline inimene, siis tõenäoliselt midagi sa endale seoses uue aastaga rääkisid. Olgu selle nimi lubadus, lootus, idee või uitmõte.
Me kõik oleme järjekindlad, meil kõigil on olemas tugev enesedistsipliin. Küsimus on vaid selles, kas need tegevused ja harjumused, milles me nii järjekindlad oleme, ikka viivad meid sinna kuhu tahame.
Miks mõned inimesed tunduvad jäävat iseendaks igas olukorras ja mõned on nagu kameeleonid, muutes oma käitumist ja tundub, et ka olemust vastavalt olukorrale?
Kui olukord on raske ja emotsioonid laes, siis ei aita see, kui kinnitad endale: mõtle positiivselt! Küll aga aitab neutraalne mõtteviis ehk oma tähelepanu viimine tegevusele.
Tead küll seda tegelast, kes meile pingelistes olukordades peas ütleb, et sa vist ei suuda. Või kes pidevalt muretseb selle pärast, mida teised sinust mõtlevad. Ja kes kipub mõnikord jaurama, mäletsema ja kritiseerima. Kuidas teda taltsutada?
Hirm kardab päevavalgust, on üks tore ütlemine. Milles on tugev annus tõeseerumit - mida enam me mõistame, kuidas ja miks meie peades toimub, seda paremini me suudame ka muuhulgas hirmuga toime tulla.
Tõeline enesekindlus on vaikne, ebakindlus aga häälekas, räägin värskes podcasti osas.
Värskes podcasti osas räägin sellest, kuidas tegema hakkamine ja tegemine on kaks päris ise asja. Ja kuidas see mõjutab oluliselt meie motivatsiooni.
Harjumustest ja nende muutmisest räägitakse ja kirjutatakse palju. Kas see kõik on aga ka seda väärt? Ja kuidas kuidas harjumuste orjast harjumuste peremeheks saada?
Selles podcasti episoodis räägin sellest, millest vaimne tugevus saab alguse ehk räägin ultrarealismist. Mis see on, kuidas välja näeb ja kuidas ka sina saad käituda nagu ultrarealist.
Aktsepteeri olukorda ja keskendu tulevikule, annab meditsiinikeskuse Confido arsti haridusega juht Kadi Lambot värskes podcasti osas nõu, kuidas kriisis toime tulla. Ta räägib ka tänulikkusest, muutusteks valmistumisest ja laisklemisest.
Ma ei tea kedagi, kes pole kes poleks praegu üle töötanud, ütles hiljuti ühe koolitusfirma juht, kes puutub kokku paljude organisatsioonidega. Värskes podcastis osas räägime läbipõlemisest.
Kui sul pole eesmärki, siis ei jõua sa kuhugi. Aga kui sul on eesmärk, siis sa ei pruugi samamoodi kuhugi jõuda.
Suurim sabotöör - see, kes meid tagasi hoiab ja vahest ka tegelikkusest väiksemaks teeb - elab meie peades. Kes ta on ja kuidas ta toimetab, sellest räägime värskes podcasti osas.
Juht peab õppima nautima, et viljad toovad ära teised inimesed, ütleb Swedbank Eesti juht Olavi Lepp värskes podcasti osas.
Edu tähendab minu jaoks arengut, edasi liikumist, ütleb värskes podcasti osas Eesti üks parimaid laskesuusatajaid Johanna Talihärm.
Juht on edukas siis, kui meeskond, organisatsioon on sammu edasi teinud. Lihtsalt olemine pole okei, ütleb värskelt Aasta Juhiks valitud Coop Panga juht Margus Rink.
Täna on teadmiste päev ja lapsed lähevad kooli. Ning meie, lapsevanemad, õhkame ja ütleme: sa oled nii tubli, sa oled nii nutikas. Tehes sellega tegelikult neile karuteene.
Jutud motivatsioonist on neile, kelle puudub eesmärk. Inimestele, kellel on selge siht ja eesmärk, pole vaja rääkida motivatsioonist, enda või teiste motiveerimisest, nippidest ja trikkidest ja teooriatest.
Kaasaegse juhtimise üks võtmeoskusi on võime ümber lülituda, räägib värskes podcasti osas juhtimispsühholoog Mare Pork, kes usub, et kõige suurem ressurss juhtide jaoks asub nende sees.
Müüt sellest, et juhid on kivist, on purunemas, ütleb värskes podcasti osas Kaidi Ruusalepp, raha kaasamise ja investeerimise platvormi Funderbeam asutaja ja juht.
Juhil on meeskonda rohkem vaja kui meeskonnal juhti, ütleb Eesti üks kogenumaid ja tuntumaid tippjuhte Erkki Raasuke värskes podcasti osas.
Alalhoidlike inimestena me võtame üsna raskelt külge imporditud hoiakuid ja mõtteviise. Ent ühe mõtteviisi võiksime küll kõik endale külge pookida - see on Ubuntu.
Me kõik oleme tundnud igavust ja see tunne ei ole enamike jaoks meeldiv. Ent igavuse tunde tekkimisel on selged põhjused ning me saame neid teades seda tunnet ennetada või ka nautida.
Me oleme sellised, nagu me oleme sündinud. Ja me ei muutu. Selle müüdi pehmem variant on - lapsepõlv on meid selliseks vorminud ja … me ikkagi ei muutu.
Paus on kindlasti üks enim alahinnatud enesearengu ja psühholoogilise tugevuse kasvatamise koostisosa.
Emotsioonide kontroll tundub olevat justkui midagi ülikeerulist ja meil on tunne, justnimelt tunne, et meie sellega mõnikord toime ei tule. Võib-olla. Ja võib-olla ka mitte. Sest emotsioonide kontroll - see sõna kõlab veidi kehvasti - emotsioonide teadlik suunamine saab alguse sootuks lihtsamast kohast kui võiks arvata.
See on kaunis tüütu ja enesehävitajalik tegevus. Ent me kõik teeme seda. Me mäletseme.
Selleks, et oma valdkonnas tippu jõuda, tuleb 10 000 tundi harjutada ja treenida. Nii kõlab üks väga levinud müüt. Ent kahjuks on see parimal juhul vaid pooltõde.
Perfektsionism on midagi, mis võib viia tippu. Ent see võib olla ka midagi, mis viib hoopis arengust ja kasvust eemale.
Eelmisel nädalal kuulsin ja nägin kahte koolitajat viitavat sellele, et inimese keskmine tähelepanuvõime on drastiliselt kukkunud. Nad pole ainsad, see jutt on erakordselt levinud. Ja…
Mis on võitmine? Noh, esmapilgul tundub rumal küsimus. Loomulikult, teistest parem olemine. Esimene olemine. Ent kas võitmine on ikka midagi, mis toimub ainult teiste arvelt,…
Häbi on üks tugevamaid emotsioone, mida me inimestena tunneme. Ja häbitunde kartus on enamlevinud põhjusi, miks me tähtsal hetkel läbi põleme. Või miks me sageli…
Tähelepanu on ehk meie suurim võimalus ja samas ka suurim risk. Kui me suudame teadlikult suunata oma tähelepanu asjadele, tegevustele, mis meid edasi viivad, siis…
Räägin seekord sellest, miks me kipume pinge olukordades üle mõtlema ja miks mõnikord mõte kipub piltlikult öeldes kinni jooksma. Ning miks see ebameeldiv mõtete hangumine…
Me kõik oleme inimestena aeg-ajalt vastamisi kolme küsimusega: Kas ma näen rumal välja? Kas ma teen seda ikka õigesti? Kas ma olen ikka piisavalt hea?…
Me ei pea ega tohigi olla ülipositiivsed ja taguma endale pidevalt rusikatega vastu rindu. Ja veel vähem peaksime vajuma negatiivsuse sohu – ennast ja teisi…
“Ära karda, mõtle kui hea võimalus see on!!!” ja “Muuda ohud võimalusteks!” ja muud laused, mida oleme kuulnud ja lugenud. Kõik õige. Ainult et…. kuidas…
Me oleme treeninud. Me oleme valmis. Meil pidi tulema elu parim hooaeg. Ja meil pole kuskil võistelda. Päriselt võistelda. Kui sa oled sportlane, kas tipp…
Puhkamine ja taastumine on nõrkadele, kuulen aeg-ajalt mõne kõvema spordihundi või tippjuhi suust. Ehkki saan sellest mõtteviisist aru, siis miski pole kaugemal tõest. Puhkamine nõuab…
Julgus on midagi, mida me kõik aeg-ajalt juurde tahaksime. Ja samas on ta midagi, mida mõnedel tundub olevat vahest ülearugi ja teisel mitte sugugi. Ent…
