Miks mõni juht läheb võimust ogaraks?
Miks on nii, et muidu täitsa normaalne inimene läheb võimu juurde saades (nt ametikõrgendus või poliitikute puhul võimule pääsemine) mõnikord veidi ogaraks? Tema kõnedesse…
Miks on nii, et muidu täitsa normaalne inimene läheb võimu juurde saades (nt ametikõrgendus või poliitikute puhul võimule pääsemine) mõnikord veidi ogaraks? Tema kõnedesse…
Et käes on uue aasta eelarvete tegemine, siis vaadatakse praegu üle ka töötajate boonussüsteeme. Sellega seoses fookusesse üks artikkel kevadest: “Pakume tasu vastavalt tulemustele.” Sellises…
Mis te arvate, kui palju inimesi pärast koolitusi päriselt midagi õpituga peale hakkab? Ja hakkab nii, et sellest ka organisatsioonil kasu oleks? Tuginedes paarile…
Kenneth Lay, Enroni viimane juht (foto: AP) Ainus asi, mis meid konkurentidest eristab, on meie inimesed, ütles Kenneth Lay, Enroni viimane CEO. See oli…
Olen käinud oma elus umbes paarikümnel koolitusel. Ja vedanud ise tublisti enam koolitusi. Olen õppinud ja õpetanud nippe ja trikke, metoodikaid ja mudeleid, hoiakuid…
„Me oleme seda proovinud“. Kuulen juhtidelt seda lauset sagedamini, kui võiks arvata. Me oleme proovinud delegeerida, oleme õppinud ajaplaneerimise tehnikaid, oleme kehtestanud koosolekute rutiine, oleme…
Üks idee. „Piits ja präänik“ motivatsioonisüsteemina kahjuks liiga sageli ei tööta (vt siit). Aga mis siis töötab? Siin üks võimalik idee motivatsioonisüsteemi osana,…
„Iga kord, kui räägin inimestele, kuidas lahendada äris ette tulevaid probleeme piltide abil, kohtan kolme tüüpi reaktsioone. Nad ütlevad: „Lahe! Näita, kuidas see käib?“…
Endiselt aktuaalne artikkel selle aasta algusest: Peep Laja on uue aja ettevõtja. Sellest heleruuge sasipea ning casual riietumisstiiliga mehest räägivad kõik, kellel on Eestis vähegi…
„Mitu protsenti oma võimekusest sa töö juures kasutad? Koolitustel tuleb grupi keskmine enamasti umbes 40 protsenti. Mis tõendab, et sa ei kasuta 100% oma…
Tabasin end mõni nädal tagasi lõunalauas inimesega vesteldes tõdemuselt, et ma ei ole seadnud endale eesmärke. Mul ei ole eesmärki selle aasta detsembriks, järgmiseks…
„Maksa, palju tahad, inimene pole ikka rahul!“, „Enne ei hakka ma paremini tööle, kui palka ei tõsteta!“, „Nii, kas ma selle eest lisatasu ka…
Hea hulk aastaid tagasi, kui töötasin Äripäevas, tegime ümber ajakirjanike motivatsioonisüsteemi. Näiteks sai tubli palgalisa ajakirjanik, kes kirjutas kõige enam „pomme“ ehk esikaanelugusid kuus.
Mida sa vastaksid oma ettevõtte rahulolu uuringus küsimusele (ja võib-olla oledki seda juba teinud): kas oled oma tööeluga praegu rahul? Üldse pole rahul, enam-vähem…
On erakordne, kuivõrd võimekad ja kompetentsed on enamik meist kahes asjas – teiste laste kasvatamises ja selles, mida minu juht peaks tegema. Ja on…
Sinu meeskond vihkab sind. Päriselt. Nad lihtsalt ei ütle seda sulle näost näkku, sest sina oled see, kellelt nad palka saavad. Ent suitsunurgas, õhtul…
Marcus Aurelius - keiser, sõdur, filosoof William Goldingu tuntuim romaan „Kärbeste jumal“ on tegelikult üks hea juhtimisraamat. Raamat räägib sellest, kuidas grupp inglise poisse…
„Miks see juhtus?“ Koosolekuruumis võtab maad vaikus. Ühel inimesel kukub kogemata maha pastakas. Hääl kõlab, nagu oleks maha kukkunud vähemalt 10 tonnine raudbetoonkamakas. Ja…
„Lõpetage juhtidele igasuguste boonuste maksmine. Mitte sentigi.“ Nii alustab Henry Mintzberg, tänapäeva üks tuntumaid juhtimismõtlejaid, oma artiklit nädalapäevad tagasi Wall Street Journalis.
Kas parimad juhid on ekstraverdid või introverdid? Reeglina kiputakse arvatama, et hea juht on ekstravert, hea suhtleja, pigem väljapoole elav inimene, kes tunneb ennast…
Viimase poole aasta jooksul on mind 4-5 korda tööle kutsutud. Mõtlen siin otseselt palgatööle, mitte coaching´ut, strateegiat või meeskonna arendamist tegema. Ma pole teatud…
Aitäh Leenile kommentaari eest! See ajendas kirjutama. Niisiis… See, mida Leeni kirjeldab, tuleb tuttav ette – “meil loeb tulemus, mitte tagumiktunnid.” Ja siis…
Pole ju mingi saladus, et töötajate lojaalsus majanduskriisiga kasvab. Seda näitavad mitmesugused uuringud, tehtud nii Eestis kui kaugemalgi. Reaalseks muutunud võimalik väljavaade kaotada töö…
Jaan Puusaag, foto: Ekspress Juhtimine.ee tegi intervjuu Krimelte juhi ja suuromaniku Jaan Puusaagiga, kes on pärjatud ka Aasta Ettevõtja tiitliga. Intervjuu keskendub motivatsioonile, sellele,…
Ettevaatust, järgneb tasumata, ent siiski PR-teade 🙂 Täna nägi päevavalgust raamat inimeste arendamismeetodist nimega coaching, milles Kanteri tiimi juhi Raul Rebase sõnul on palju juttu…
Käisime naisega nädalavahetusel Helsingis. Täitsa niisama, ilma suurema põhjuseta. Ikka kohvikud ja poed, sõnaga – veidi kodusele rutiinile ja Tallinnale vaheldust otsimas. Ja ega seal midagi erilist polnudki.
„Igaühest võib saada hea juht!” Olen seda väidet lugenud päris mitmes, muidu täitsa heas, raamatus ning kuulnud ka mitme inimese suust. Ja alati…
Panime hea kolleegi Kristjan Otsmanniga (Selge Pilt) kokku kahe päevase koolitusprogrammi nimega “Saak”, mis kutsub esile ja viib läbi reaalse ning käegakatsutava muudatuse ettevõttes/osakonnas.
Esinesin täna Pärnus konverentsil Noor Ettevõtja teemal “Miks on juhtimine kasulik?”. Inimesed olid toredad, emotsioon entusiastlik ning õppisin sealt mitu head asja. Panen siia…
Kirjutasin portaali www.juhtimine.ee artikli vastuseks küsimusele: mis on coaching? Siin ta on: Kohtusin mõned kuud tagasi ühe Eesti suure ettevõtte tippjuhiga. Tal on hea haridus, aastatepikkune tippjuhi kogemus, töötanud nii Eestis kui välismaal, korralikes ja suurtes firmades. Kui peaks keegi kuskil koostama nimekirja Eesti juhtide eliidist, siis kindlasti oleks ta seal sees. Rääkisime, õigemini rääkis peamiselt tema, mina küsisin. Juttu oli tema ja ta ettevõtte tööst, tema meeskonnast, masust ja selle mõjust nii ettevõttele kui inimestele. Umbes tunnine vestlus keerles, läbi erinevate küsimuste ja teemade tegelikult ühe ümber – mis on tema kui juhi jaoks need kõige olulisemad tegevused ja eesmärgid, millele ta lähematel kuudel keskendub? Ehkki ootused kohtumisele olid algselt mõlemalt poolt teised – minu soov oli huvitava inimesega lähemalt tuttavaks saada ja temal teada saada, mida mina teen – siis jõudsime kohtumise lõpus kohta, kus ta pani endale kirjale kolm olulisemat tegevus-eesmärki lähemaks aastaks.
“Suured Ülemused tahavad,” põhjendas paar päeva tagasi üks hea tuttav muudatust tema organisatsioonis. See tõi mulle pähe ammuse mõtte sellest, kuivõrd oluline roll on igapäevastel sõnadel organisatsioonikultuuris. Näide: sõnad ülemus ja alluv. Võib-olla oskavad keeleteadlased öelda, kas tegu on mingite laenudega teistest keeltest. Ent kui hakata sisu peale mõtlema – no kes tahaks olla kellegi alluv. See ei kõla tänases keskkonnas kuidagi loomulikult, pigem tundub jäävat nagu kuhugi 19. sajandi vabrikute aega.
Raha, töö stabiilsus, staatus, võim, teiste tunnustus, võimalus olla oma peremees... Mis motiveerib inimest, mistahes ametipostil – on küsimus, mille vastu minevikus ja tõenäoliselt ka tulevikus veel hulga piike murtakse. Ja vähemasti minu kogemuse järgi toimuvad verbaalsed rünnakud eelkõige kahe erineva arusaama vahel. Lühidalt võib neid kokku võtta välised (eelkõige raha) vs sisemised (tähendus, areng jne) motivaatorid. Kahetsusväärselt sageli, ikka veel, jääb peale… raha. Piits-ja-präänik motivatsioonisüsteemid, ehk tulemuspalk kõigile, on Eestis saanud aastatega suisa turumajanduse sünonüümiks. Juhi ja konsultandi kogemuse järgi olen olnud veendunud sisemiste motivaatorite pooldaja. Seda juba puht praktilise probleemi tõttu - kõik ei ole mõõdetav, kõikidele meie tegevustele ei ole võimalik rahanumbrit külge panna, ehkki firmade finantsjuhid seda tahaksid näha. Küll aga olen aeg-ajalt oma veendumusega põrkunud vastu umbusaldusmüüri – no mis pehmete väärtuste jutt siis siit jälle tuleb, teeme kõigepealt „kõvad” asjad ära, teenime raha ja siis võime hakata „pehmetest väärtustest” rääkima. Seda eriti praegu, majanduslanguse ajal. Raha teenime muidugi nii, et kes firmale rohkem tükke teeb, see ka rohkem raha ise teenib. Sest see ongi motivatsioon.
Septembrikuu Directoris avaldus minu artikkel coachingu ja mentorluse sarnasustest ja erisustest, siin ta on, veidi täiendatult: Maailmas on liikvel hea hulk erinevaid versioone sellest, mis on vahet mentorlusel ja coachingul ning mõnede arvamuste kohaselt see vahe suisa puudub. Pakun siia omapoolse nägemuse erinevusest, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele, ent mis on minu jaoks aidanud igapäevatöös neid kahte õppimise ja arengu vormi eristada.
Isiksusepsühholoogid ütlevad, et inimesed on võimelised hindama ennast viies peamises isiksuse tunnuses suhteliselt adekvaatselt – ekstravertsuse, avatuse, neurootilisuse, sotsiaalsuse, meelekindluse skaalal paigutame me ennast enamikel juhtudel samasse vahemikku, kus näevad meid ka teised. Matemaatikat armastavatele inimestele olgu öeldud, et uuringute järgi on enda ja teiste hinnangute korrelatsioon eelnimetatud viie tunnuse puhul 0,5-0,75 vahel, mis lubab näha tuntavat seost hinnangute vahel. Samas oleme me kahjuks sageli „pimedad” oma hoiakute, käitumiste, sõnade mõjus teistele inimestele, ja siiski mõnikord ka iseendale. Järgnevas lühikirjeldus tagasiside olemusest coachingu puhul, lühikatkend oktoobris ilmuvast raamatust „Tagasi Mängu”.
Minu hea sõber osaleb töökonkursil. Pakutav amet on (konkurss pole veel lõppenud) ahvatlev – sisuliselt on tegu juhtkonna liikmega, kelle vastutusala on ettevõtte jaoks üks olulisimaid. Konkurssi korraldab ja viib läbi personalivärbamisfirma. Seega, pealtnäha justnagu tavaline konkurss, nagu iga teine. Konkursi käigus aga hakkasid selguma põnevad detailid, mille peale kokkuvõttes julgeks öelda – firma lihtsalt raiskas raha. Esiteks pole teada, kes tegelikult saab inimese otseseks juhiks. Sest firma otsib samal ajal ka tegevjuhti. Millised on personaliotsingufirma võimed tegeleda hiromantiaga, ehk teada juba ette uue, veel leidmata, tegevjuhi eelistusi, on teadmata. Igal juhul tundub väga kummaline teha tulevasele juhile kalli raha eest vägisi “kingitusi” uute inimeste näol, kui on olemas võimalus, et ta saab endale ise meeskonda luua.
Mulle tundub, ja tõenäoliselt mitte ainult mulle, et nii juhtimises kui äri tegemises on asjad viimase aastaga läinud lihtsamaks, selgemaks, konkreetsemaks. Omamoodi on see paradoks – kui olud meie ümber on läinud keerulisemaks, tulevik kehvemini prognoositavaks, siis otsime oma käitumistes ja tegevustes enam selgust. Kindlasti olid selgus ja lihtsus ning nende sünonüümid paljuräägitud märksõnad ka enne. Keep It Simple, Stupid või Keep It Short and Simple ehk KISS põhimõtetest räägitakse nii juhtimises kui äri tegemises juba aastaid. Ent tegelikkuses kees supikatlas koos lihtsuse ja selgusega veel hulk teisi märksõnu, mis kippusid selge ja klaari frikadellisupi kolmepäevaseks seljankaks muutma.
Lapsepõlves sportimist alustades teeme kõike eeskujude järgi, loomulikult tegin nii ka mina. Spordialasid tutvustavad kas vanemad või treener, vaatama võistlusi Internetist või telerist. Tulemuseks on see, et me teeme kõike enam-vähem samamoodi. Teeme samu harjutusi, vaatame kogenumaid ja üritame neid jäljendada, sest „nii on ju õige”. Minul oli alguses vähe õpetajaid, üritasime isaga kodukülas heitetehnikat välja mõelda ja omamoodi saimegi sellega hakkama. Mu esimene treener Ando Palginõmm, hiljem Helgi Parts ja Aleksander Tammert seenior andsid mulle kettaheite alghariduse. Minu kettaheide oli segu normaalselt ja meie „laudaringi” heitetehnikast. Ma õppisin püüdlikult, kuid oli selge, et olen veel täiesti algaja.
Eesti ühe ärivaldkonna liiderfirma juhi pilk läks veidi kohmetunult oma ette lauale. Pika nõukogude aegse visuaalsel hinnangul mõni tonn kaaluva pika T-kujulise laua taga istus firma juhatus. „Öelge, mis peaks tegema? Ma mäletan neid sellest ajast kui tööle tulin, nemad mind tööle võtsid. Kohtun nendega iga päev, ka pärast tööd küla vahel … Nad on head töötajad, kes on lihtsalt teatud vanuses … Ja nüüd pean nad koondama.” Mees vaikis hetke, põrnitsedes tumeda peitsi ja lakiga kaetud lauda ja jätkas: „See on raske, see on mulle väga raske.” Sellist aususe hetke juhtidega suheldes ei kohta just sageli. Ent samas oli see ka tunnistus ühest teisest omadusest, mida juhist kiirgas: see oli hoolimine. Siiralt ja omakasupüüdmatult.
Olen oma juhitöö jooksul teinud palju vigu, siin siis üks neist. Mõned aastad tagasi andsin järele oma meeskonna liikmete survele avalikustada meeskonna keskmine palk. Kõik palgad olid ja jäid, nagu ilmselt enamikes Eesti ettevõtetes, konfidentsiaalseks, tööandja ja töötaja vaheliseks teadmiseks. Ent soovides anda inimestele mingisugust mõõdupuud, millega enda positsiooni võrrelda ja mis võiks motiveerivalt mõjuda, tundus keskmise palga avalikustamine hea mõttena. Eksisin rängalt. Miks?
Need on need asjad ja põhimõtted, mida tahan juhiks saades ära teha ja silmas pidada. Nii mõtlesin aastaid tagasi Äripäevas uudistetoimetuse juhiks saades. Olin teinud mõttes ja ka paberil nimekirja, mille siis ka oma juhile ja hiljem ka toimetuse inimestele ette kandsin. Ent need polnud tegelikkuses sugugi asjad, millega tuli hakata tegelema esimesest päevast. Kogemuste kasvades ja paljuski tagantjärele tarkusena olen hakanud üha enam veenduma selles, et vähemasti sama olulised, kui need asjad, mida tuleks-tahaks ära teha, on tegevused ja põhimõtted, mida ei tee ja tegema ei hakka. Sest paradoksaalselt need “ei-tee” valikutes olevad tegevused on need, millega kõigepealt asjaolude sunnil tuleb tegelema hakata. Mulle tundub, et see kehtib nii juhi kui ka organisatsiooni puhul laiemalt.
Koostasin ühe juhi coachingu raames tagasiside vormi, millega juht saaks ennast ja enda tööd vestluse järel hinnata. Pärast vestlust oma sisetunde nende nelja skaala peale…
Kirjutasin külalisblogijana hea kolleegi Kristjan Otsmanni Selge Pilt nimelisse blogisse loo. See algab nii: Kirjutades raamatut coachingust ja otsides kliente coachingu teenusele olen viimase kuu…
Mitmelt kohtumiselt Eesti tippjuhtidega kasvas välja vajadus liidrite coachingu järele, mis oleks tihedalt seotud ettevõtte ja juhi enda isiklike väärtuste/käitumistega. Siit ka kaks uut toodet,…
Paar aastat tagasi vahetasin töökohta. Enne pakkumuse vastuvõtmist toimus peas kahekõne iseendaga: ühelt poolt ütles mõistus, mida toetasid mõningad emotsioonidele tuginevad tõukurid, et see on superpakkumine, millest ütleks ära ainult poolearuline. Teisalt aga piiksus kõhutunne, aimdus, et see organisatsioon pole päris see, millesse ma hästi sobituks. Võitis mõistus. Sest kõhutundel puudusid argumendid. Kolme kuu pärast läksid minu ja mu tööandja teed lahku. Kõige üldisemas plaanis ma ei usu, et on olemas häid ja halbu organisatsioone, häid ja halbu tööandjaid. Iga tööandja, organisatsioon on kellegi jaoks hea ja kellegi jaoks halb, pigem võiks öelda sobiv ja mittesobiv. Oleneb vaatenurgast. Küll aga usun, et igal juhul on kasulik üritada materialiseerida, ära sõnastada oma “kõhutunnet”.
"Tippu viivad lihtsad, aga järjekindlad sammud." Nii juhatab oma raamatu sisse maailmameister ja olümpiavõitja Gerd Kanter. Tema Raul Rebasega kahasse kirjutatud "15 sammu võiduni" on segu lugudest ja reeglitest. Ja ennekõike on see raamat tööst, targast tööst, nagu Kanter ja Rebane seda nimetavad. Igaljuhul, kui sul on vähegi huvi selle vastu, kuidas tippu jõuda, mistahes valdkonnas, siis soovitan seda raamatut lugeda. Mõtlemisainet leiab siit nii teemal talent vs töökus kui ka plaanitud edu vs juhuslik õnnstumine. Aga eelmaitsena panen siia kirja Gerd Kanteri reeglid, sammud, põhimõtted, mis teda tippu viisid. Seega, Gerd Kanteri 15 sammu:
Inimestele, kes kihutasid kinnisilmi koolibussiga hunnikusse, ei tohiks enam kunagi bussirooli kätte anda, ütleb Nicholas Taleb, mitme tähelepanuväärse raamatu autor (The Black Swan jt). Ehkki mitte nii kategooriliselt väljendudes, siis hea mõte oleks juhtide vahetust tõesti kaaluda. Miks? Panemata kahtluse alla kriisi viinud juhtide kompetensust (sest kes meist ikka targem oli), on tegu pigem teemaga inimese psüühikast. Selle asemel, et asuda tegelema kiirelt ja otsustavalt, peavad mitmed juhid tegelema omaks võtmisega, et nad eksisid. Alles seejärel saavad nad hakata midagi otsustavat ette võtma. Paraku aeg ei oota ning otsustamatus tähendab praegusel ajal selget kahjumit, halvemal juhul pankrotistumist.
Saadan täna mõnedele valitud juhtidele järgmise teate ja soovin, et see ka Sinuni jõuaks. Seega: Olen Raimo Ülavere, juhtide coach. Soovitan Sul järgnev läbi lugeda siis, kui Sind huvitab, kuidas Sina ise ja/või Sinu meeskonna liikmed võivad kiirendada ettevõtte tulemuslikkust ja enda juhtidena paremaks saamist. Kui ei, siis, täitsa siiralt ja ilma irooniata, soovitan kirjale mitte aega kulutada. Olen tegemas juhtidele coaching-projekte, mis lähtuvad konkreetsetest juhi enda poolt seatud eesmärkidest ning mis on kaunis tihedalt seotud ettevõtte eesmärkide, väärtuste, tegevuse põhimõtetega. Teen projekte Eestis, Rootsis, Lätis, eesti ja inglise keeles. Miks ma neid projekte teen? Põhjus on konkreetne: olen täheldanud, et nii meeskonna kui personaalne coaching on olnud tulemuslikuim viis meeskonna ja juhi arenguks. Miks on see coachingu-jutt just praegu oluline? Kahel põhjusel.
„Peaksime edasistes tegevustes kokku leppima. Mida pakute, mida võiks teha?“ „Eile nägin jube lahedat filmi, kus...“ See on hetk ühest päriselt toimunud koosolekust mõned kuud tagasi. Ja tegelikult tuleb neid hetki ette päevast-päeva – sa räägid midagi teis(t)ele ning juba rääkides tunned, et tegelikult ootab teine inimene ainult võimalust, pausi sinu jutus, et oma agenda ära rääkida. Tema jutul pole mingit pistmist sinu jutuga. Kui soovid seda protsessi kõrvalt näha, siis eriti hästi valdavad seda kunsti Foorumi saate külalised. Vähe on kommunikatsioonis asju, mis enam ärritavad, kui see, et teine inimene sind ei kuula. Igatsorti juhtimise ja kommunikatsiooniteooriates kinnitatakse, et kuulamine on üks tähtsamaid, kui mitte tähtsaim kommunikatsiooni oskus. Aga mida see päriselt tähendab ja kuidas seda teha? Carol Wilson toob raamatus Best Practise in Performance Coaching ära kuulamise viis taset, mis minu jaoks on selgeim ja konkreetseim teemakäsitlus kuulamisest. Siin nad on.
Mul on ülimalt hea meel esitleda Mindsweeperi esimest külalisblogijat, head kolleegi Kristjan Otsmanni. Ja esimene tükk külaliselt tõstab lati kohe aukartustäratavalt kõrgele - see on Kristjani eksklusiivintevjuu maailma ühe tuntuima juhtide coachi ja konsultandi Marshall Goldsmithiga. Soovitan väga lugeda kõigil, kel vähegi majanduse ja juhtimisteemadega tegemist.
Panin leheküljele kirja ka coachingu standardtooted, mida headele klientidele teen. Saad neid vaadata ja lugeda siit. Võta julgelt ühendust, kui soovid lisainfot!…
Jutustus mikromanageerimisest ja sipelgast, kes hea töö tegemise eest koondati 🙂 The Ant Est View more…
Jätkan coachingu teemal, seekord asja sisust. Olen kohanud inimesi, kes on ühe coachingu sessiooniga saanud selguse oma soovides ja tahtmistes ning on valmis muutusteks. Sageli aga jääb sellest väheks, sest mugavustsoonist välja minekuks, ja seda tuleb teha iga muutuse puhul, on vaja püsivamat toetust ja tuge, kui seda suudab pakkuda üks valgustav sessioon. Kui oled üritanud lahti saada halvast harjumusest, näiteks üritanud vähendada kehakaalu või lõpetada suitsetamist, aimad, kuivõrd kerge on naasta oma mugavustsooni, oma kohupiima korbi või kohvipausi sigareti juurde. Seepärast soovitan juhtidele mitmest sessioonist koosnevat coachingu programmi. Niisiis, milline on coaching programmi ülesehitus ja selle osade sisu?
Kirjutasin lühiülevaate juhtide coachingu olemusest. Ehk selle asja olemusest ja põhimõtetest, mida oma põhitööna teen. Lugu jätkub lingi alt. Coaching on protsess, mis aitab juhil leida ja ellu viia lahendusi viisil, mis on just temale personaalselt kõige sobivam. Kuna sõna protsess kõlab veidi abstraktselt, siis selgitus selle sisule - läbi teise inimesega dialoogi ja küsimuste saab juht selguse selles, mida ta täpselt tahab ning ka selles, kuidas ta seda tahab saavutada. Ning see on see, mis viib juhi päriselt tegudeni. Väike kõrvalpõige coachingu ajaloosse, mis annab hea sisevaate ka coachingu olemusse. Ehkki ärivaldkonnas veel suhteliselt uus, paar-kolm aastakümmet vana tegevus, ulatuvad sellise õppimise ja arenguvormi juured aastatuhandete taha. Coachid armastavad coachingu essentsist ja ajaloost rääkides viidata 5. sajandil e.Kr.s elanud Vana-Kreeka filosoof Sokratesele, kes pidas filosoofia ülesandeks aidata inimestel ennast tundma õppida. Ja kuidas seda teha? Sokrates pidas tõhusaimaks viisiks küsimuste küsimist. „Ma ei saa kellelegi midagi õpetada – ma saan ainult panna neid mõtlema,“ Sokrates 469-399 eKr
Tegin info- ja tehnoloogiafirmade juhtidele kiirpresentatsiooni koolitusest võiduka IKT ettevõtte juhtimine keerulistel aegadel, plaanis teha 13-14. mai. Siin siis slaidid, mida kasutasin.
Pole mingi saladus, et täna pole juhtimise essents ehk oluline sisu see, mis ta oli veel mõni kuu tagasi. Rääkimata sellest, mis ta oli mõni…
“Juhina on su igapäevane elu nagu treening viimase hingetõmbeni: pead ennast harima, pead harima teisi, magad vähe ja halvasti jne,” ütles Olari Taal täna ilmunud…
Mis on kõige olulisemad asjad, mida juht just praegu peaks tegema? Just praegu, kui väljas on külm nii otseses kui kaudses mõttes, kui juhi enda…
Ärisõnastikus on üks sõna, mis pretendeeriks tõenäoliselt enim vääriti mõistetud sõna tiitlile. Kui selline võistlus korraldataks. See sõna on „strateegia“. Iga kord, kui seda…
Minu Äripäeva blogis üllitus üks lugu, mille ka siin teile lugeda toon: Aja olemasolu ainukene põhjendus on selles, et asjad ei juhtuks ühekorraga.
Kes on Eesti parim meeskond? Näiteks spordis. Korvpallitiim Tartu Rock? Või Kalev/Cramo? Postimehe sporditoimetuse juht Peep Pahv on veendunud, et korvpall on Eesti spordiala number…
Hea sõber rääkis loo. Ta koondas inimese, kes veekalkvel silmadega temalt küsis: eelmisel nädalal koondati minu kaasa, sel nädalal mina. Miks? Veel kaks nädalat tagasi…
Pean kahjuks sind kurvastama. Erinevalt varem ühes postituses väidetust, ei ole lihtsalt kordades rohkem tööd tehes võimalik saada maailmameistriks mistahes alal või valdkonnas. Täpsemalt,…
Millised on sinu võimalused saada maailmameistriks või olümpiavõitjaks? Või maailma absoluutseks tipuks IT eksperdina? Või reklaamiguruks? Või multimiljärdariks? Või…kelleks iganes tahad? Tjah, kindlasti ei juhtu…
Äri ei ole formaalsus, äri olemus ei seisne võitmises, või kasumis, või müügis, või tehingute tegemises, või mistahes muus asjas, millest äriõpikud räägivad. Äri seisneb…
Tõeline väljakutse juhtidele ei seisne praegu üha efektiivsemate tootmis-, müügi-, administreerimise süsteemide väljatöötamises. Suurim peavalu pole odavamate sisendite leidmine või kulude kokkuhoiuprogrammi koostamine. …
Üks varasem postitus mutrikeste ja juhimise teemal viis küsimusele, kuidas saaks lihtsal moel testida, kas sinu organisatsioonis on suhtumine töötajatesse pigem kui mutrikestesse või…
Kopenhageni lennujaamas asub „süütunde leevendamise“ pood, kus müüakse Lego mänguklotse. Hilised valgekraedest töötegijad/kojusõitjad käivad sealt koduste ees süütunde leevendamiseks indulgentse ostmas. Ent samas…
Loen siin ühte raamatut coachimisest ja sattusin täitsa lahedale uuringule. Tehtud selle aastatuhande alguses ja USAs. Aga vaadates tulemusi tundus väga aktuaalne ja mitmeti sobiv…
Käes on finantsistide ajastu. Hinnas on joonlaua ja punase pliiatsiga kivinägudega juhid, kes jumaldavad numbreid ja vihkavad inimesi. Eriti vihkavad nad aastatepikkuste kogemustega, keskmisest kõrgema…
Kas sina tead, kes on talent? Olen lugenud ja kuulnud mitmeid inimesi rääkimas talentidest, talendiotsingutest ja vajadusest hoida tööl ning kasvatada talente. Tekitatud on…
Ristiisa raamatus (ja filmis) tegi Don Corleone oma ristipoja karjääri edendamiseks “pakkumise, millest on raske keelduda”, pakkumise abivahend oli muidugi revolver. Kui mulle tehtaks vormilt…
Eelmise blopostituse kommentaarides kirjutas Veigo sedavõrd olulisest asjast, et toon selle siia eraldi postituse alla: Veigo Says: December 3, 2008 at 6:51 pm…
Täna avaldus Äripäeva veebikülje blogis artikkel, mille ka siin blogis ära üllitan. Niisiis: Muutusega absoluutselt nõus! (loe: nii lolli ideed pole veel näinud) „Absoluutselt!…
Meenub üks värvikas oleng aastate tagant, kus toonased Ühispanga ja Tallinki juhid korraldasid Äripäeva inimestele Tallinki laevadel korraliku, kuidas öeldagi, ürituse. Üritus toimus justnimelt laevadel,…
Kolm inimest kümnest olid näost punased ja loopisid üksteisele näpuga näidates süüüdistusi. Viiel inimesel oli vaidlusest ükskõik, toolileenile nõjatudes keerutasid nad põidlaid ning vaatasid aeg-ajalt…
On olemas väiksed valed, suured valed ja siis on statistika. See sentents tuleb mulle pähe iga kord, kui statistikaamet avaldab keskmise palga näitajaid. Nii ka…
Hea kolleeg tuvastas netiavarustest väga laheda saidi, www.thebackofthenapkin.com. Saidi sisuks ja lähteks on raamat Dan Roam´ilt, “The back of the Napkin” (tõlkes salvrätiku…
Pidu läbi. Õigemini, pidu ei tulegi. Pean silmas firmade nn traditsioonilist aastalõpu-jõulupidu. Nii on otsustanud päris mitmed ettevõtted, täpsemalt – nii on otsustanud ettevõtete juhid.
Hea kolumni on kirjutanud tänases Postimehes Rein Veidemann, Hukutav dialoogivõimetus. Tema väide, et Eesti poliitikud ei suuda pidada dialoogi, ei suuda seda teha omavahel,…
Teisipäeval, Võiduka Meeskonna Juhtimise koolituse järelpäeval (see on neljas koolitusepäev, kus tehakse muuhulgas kokkuvõtteid kuu varem toimunud koolitusest ja vahepeal ära tehtust) põrutas üks osalejatest…
Tänases Äripäeva veebis avaldus üks minu artikkel. Panen selle ka siia üles, niisiis: Mehed ei nuta, palgake naisi Oled Sa kunagi näinud meest nutmas? Mõned aastad tagasi olin sunnitud vallandama mehe, kelle suhe alkoholi oli tublisti sõbralikum, kui eeldas seda tema töö. Mees nuttis. Mehe pisarad on siiski harv nähtus, mehed elavad ennast välja pigem agressiivse käitumisega, kinnitas ühes hommikuses Terevisioonis psühholoog Tõnu Ots (ehkki ka pisarad on agressiivse käitumise näht). Ning seda maskuliinset agressiivsust on praegu firmades keskmisest enam – koondamised ja keerulisemad ajad on toonud välja ka probleemid, mis muidu aastaid tuha all hõõgunud. Suure hulga tippjuhtide, meeste, vastus probleemidele on aga jõud. Mis omakorda sünnitab uut agressiivsust. Nõiaring. Seega, nõuanne, lühidalt ja konkreetselt: palgake naisi. Juhtideks. Tippjuhtideks. Praegu on selleks hea aeg, ettevõtetes on käimas struktuurimuutused. Mulle tundub, et kui varem kalduti võrdsete kandidaatide korral eelistama meest (ma ei kahtle, et see oli/on nii, kahjuks), siis nüüd võiks vaekauss kalduda naise kasuks. Miks?
Koondamiste laine on kaasa toonud huvitavaid juhtumeid juhtide vastutusest. Õigemini näiteid sellest, kuidas juht mõistab oma positsiooni ja rolli. Näiteks ütles Raadio 2 peatoimetaja Heidy…
Eesti Ekspressi juhatuse esimees Viljar Ots on Saaremaa mees, kes on jäänud rikkumata paljude Tallinna ärimeeste noobluse ihalusest. Võib-olla seetõttu, aga võib-olla ka lihtsalt hea…
Tualettpaberi arvestus on avalikul stendil, kohvi eest kontoris maksad, iga välja prinditud paber pannakse arvele ja kroonidesse, töövahendeid, pastakaid-pabereid hakatakse jagama kindlate koguste kaupa, arvutite…
Eestis on koondamiste laine liikvele läinud ning selle hari pole sugugi veel käes. Arvestades, et siin on veidi üle 700 000 töövõimelise inimese ning järgmise…
Seitsmendas klassis oli mul sõber. Parim sõber. Ta oli olnud minu parim sõber juba aastaid, me olime pinginaabrid ja võib öelda, et me olime nagu…
Ja kui juba gurude blogide viitamiseks läks, siis jube hea loo on kirjutanud Marshall Goldsmith. Tema töövaldkond on tippjuhtide coachimine ning ta on kirjutanud…
Marketingiguru Seth Godin puistas oma blogis taas pärleid. Osundan: Doing 4% less does not get you 4% less. Doing 4% less may very…
Väsinud, kuid õnnelik. Selline oli tunne mõned nädalad tagasi ühele firmale paaripäevast koolitustükki lõpetades. Nagu ikka, päevade kokkuvõte, mõni tore nali, tagasiside osalejatelt jne… Panin…
See juhtus selle aasta märtsis. Või aprillis. Üsna suure organisatsiooni juht rääkis, emotsionaalselt ja kohati ka mõnda vandesõna kasutades, et ta on teinud kõik, mida…
Pole hullemat loovuse-muutuse-suhtluse-katkimurdjat kui iseenesest süütuna näiv fraas “Jah, aga…”. Pahh, kostab seejärel veekolinat kõigele, mida vestluspartner varem öelnud oli. Tõesti-tõesti, nagu tänasel koolitusel märkis…
Käisin hommikul massazhis. Mõnus. Lisaks sellele, et keegi sinuga tegeleb, mudib ja materdab (heas mõttes :-)), tekitab mõnutunnet ka see, et oled tunniks ajaks kohustanud…
Tegin eelmisel nädalal kolmepäevase avaliku koolituse Võiduka Meeskonna Juhtimine. Piltlikult öeldes lauale tuli mitu head teemat, millest üks just hetk tagasi taas pähe turgatas. Nimelt…
Tänases Postimehes tunnistab kaitseminister Jaak Aaviksoo, et on "keeruline juht". Enda juhtimisstiili kohta on ta juba varem kuskil öelnud, et see on "reljeefne"!? Tõenäoliselt hakkakse tema puhul koheselt rääkima autoritaarsest juhist, karmi käega ülemusest jne. Ja veelgi tõenäolisemalt seda ka juba tehakse. Mulle Aaviksoo meeldib. Just seepärast, et ta on "reljeefne" juht. Juba seetõttu meeldib, et ta ei lase ennast paigutada ühte juhtide "sahtlisse", vaid on toonud käibesse suisa uue sõna juhtimisstiili iseloomustamiseks. Aga ise kui see reljeefne tähendab autoritaarsust, karmi kätt, siis see meeldib ikkagi.