Minu 2022. aasta aruanne
Tarkus ei tule ainult ajaga. Me võime elada pika elu, ent surra ikka lollina, nagu viitab Ruja ühes laulus. Tarkus tuleb õppimisest ja tehtule tähenduse andmisest.
Tarkus ei tule ainult ajaga. Me võime elada pika elu, ent surra ikka lollina, nagu viitab Ruja ühes laulus. Tarkus tuleb õppimisest ja tehtule tähenduse andmisest.
Eelmine nädal tõi uudise, et suurematest ja tuntumatest organisatsioonidest esimesena Eestis katsetab Elisa 4 päevast töönädalat. Suur samm edasi kaasaegsema töökeskkonna poole. Ent ehk on siit veel ruumi edasi minna.
Baba Vanga ehk vanaema Vanga elas Bulgaarias ja temast sai endise nn idabloki kõige tuntum müstik ja ennustaja.
Öeldakse, et ajalugu ei saa muuta. Päris tõsi see siiski vist pole - sündmused, faktid, numbrid on sellised nagu nad on. Ent see, kuidas neile tagantjärele peale vaatame, muudabki ajalugu.
Kasv ja hea tulemus = stress pluss puhkus. Me teame seda, ent millegipärast me päriselus teeme ainult pool võrrandist. Me ei puhka, ei taastu, ei tee seda teadlikult. Miks?
Pole midagi uut siin päikese all. Mobiiltelefonid, videokõned, allveelaevad, inimese jalg Kuul või tablettidega psüühhika mõjutamine - need ja veel palju asju on kõik juba ammu ette ennustatud.
Sõprade ja nende peredega vana aastat ära saates ja uut tervitades näitas sõber Facebookis kulutulena levivat klippi. Kus kümmekond vene meest laulsid surmtõsiste nägudega: see oli raske aasta.
Toksilised, mürgised töökeskkonnad. Me oleme kõik nendest kuulnud ja nii mõnigi meist on neid ka ise kogenud. Ja pea alati tekib kõrvalseisjatel - ja mõnikord ka inimestel seal katlas keedes - küsimus: miks ta sealt siis ära ei lähe?
Üks mõte on mind seoses juhtide ja juhtimisega juba mõnda aega vaevanud. Ja ma pole osanud seda kuidagi selgelt ja arusaadavalt välja hääldada. Kuni tänaseni.
Kumb on parem tuleviku ennustaja - inimene või masin?
See oli Edwin Mosese jaoks tavapärane rutiin. Kõigi aegade kuulsaim ja tituleerituim 400 meetri tõkkejooksja külastas 1988. aasta Souli olümpiamängudel mõni päev enne oma starti staadioni, jalutas riietusruumist soojendusväljakule, sealt edasi staadionile, pani tõkked maha, viskas soojendusdressi seljast ja tegi rajal mõned kiiremad liigutused. Et füüsiliselt tunnetada ja kinnistada ettekujutust sellest, mis teda päris stardis ootab.
Ikka ja jälle - nagu ka eelmisel nädalal - kohtan inimesi, juhte, kelle suurim soov ja igatsus on “panna inimesed ühte moodi aru saama”. Või "panna ühte moodi mõtlema." Ja nad on sageli üsna ehmatanud, pettunud - vahest ka ärritunud - kui neile öelda: see on võimatu ülesanne.
Oleme jõudnud tõejärgsesse ajastusse. Meil on vuhistav Trump, vassiv Brexit ja üha suurem hulk kodumaiseid “tõekuulutajaid”, kes oma populaarsuse nimel viskavad hagu alla inimeste kõige sügavamatele hirmudele. Ja pooltõdede ja suisa valede kuulutajad ei eksi ühes - hirmul on tõesti suured silmad, kinnitab ka teadus.
Olen sel aastal jälle lugemise hoo sisse saanud ja tänu sellele kogenud mitmeid rõõmsaid “ahhaa” ja “ohhoo” hetki. Toon sinu ette minu lõppeva aasta lugemislaualt 9 raamatut, mis jätsid jälje ja mida soovitan kindlasti sullegi.
560. aastal enne kristliku aja arvamist sai Lüüdias, tänapäeva Türgi aladel asuvas impeeriumis, kuningaks väidetavalt muinasjutuliselt rikas Kroisos (meie keeli ikka seesama Kröösus). Et teada saada, kes on tolle aja parim prohvet, saatis Kroisos oma saadikud seitsme maailma tuntuima oraakli juurde. Et need siis kõik ühel ja samal päeval küsiksid: mida kuningas sel päeval teeb? Ning täpseima vastuse andis Delphi oraakel, kelle sõnul valmistas kuningas sel päeval lamba-kilpkonna hautist. Nii oligi selle kulinaarse sõnumiga usaldus loodud…
Me kõik oleme osalenud koolitusel või konverentsil, kus pärast palutakse täita tagasiside lehed ja anda hinnang - üritusele ja esinejale-koolitajale. Ja sellega me aitame kaasa… meelelahutusele. Mitte õppimisele.
“Mitu golfipalli mahub koolibussi?” või siis “Kui sa vaatad kella ja aeg on 3:15, milline on suure ja väikese seieri vaheline nurk? (Vastus ei ole null!)
Mis on ühist Delfi oraaklil, Nostradamusel, Igor Mangil ja teistel tuleviku ennustajatel? Lisaks sellele, et nad kõik tegelelevad (-sid) tuleviku ennustamisega… oli ja on neil kõigil õigus.
Meil kõigil on inimlikud nõrkused. Üks minu paljudest nõrkustest on LaMuu kohvijäätis. Võib-olla see on ka üks põhjustest, miks palusin intervjuud LaMuu ühelt omanikult Rasmus Raskilt. Ent mitte ainult - töötamine LaMuus tundus maitsvat nagu jäätis. Vaatame järele.
See kõlab kuidagi fataalselt, mitte just lootust äratavalt. Microsofti plahvatusliku edu taga polnud "meisteraju", vaid juhus. Kohvikuketi Starbucks võidukäigu põhjustas mitte hästi planeeritud strateegia, vaid juhus. Läbi ajaloo on äride -organisatsioonide edukuse mõjukaim tegur olnud ... juhus.
Ee, aga... no ja räägime siin paar tundi ja siis? Mis kasu sellest jutustamisest ikka on? Või äkki ikka on?
Miks on nii, et kui organisatsioon kasvab, siis hakkavad juhid rääkima, et "aeg on suureks kasvada" ning tuleb kehtestada protseduurid ja reeglid. Muidu järgneb kaos.
Kas sa saad ise aru, mida sinult oodatakse ja kas suudad töötada tulemuslikult nii, et päevakäske sulle välja ei jagata? Kui jah, siis sobiksid sa ehk töötama Prisma Peremarketis.
Aastate jooksul kümnetes Eesti organisatsioonides tööd tehes on mul tekkinud omalaadne organisatsioonikultuuri märkide lugemise harjumus. Näiteks, kontoris, kuhu sisenedes võtavad nii oma töötajad kui külalised välisjalanõud jalast, on tõenäoliselt keskmisest töötajasõbralikum keskkond. Selline tunne tabas mind ka astudes Tartus Fortumo kontorisse.
Tulemused on need, mis meie inimesi käivitavad, ütlevad Baltika personaliinimesed.
Kui palju sinu organisatsioon kulutab arenguvestluste süsteemi ülalpidamisele, töötundides ja rahas? See oli üks küsimustest, mille esitas endale Adobe Systems Inc asepresident personali valdkonnas Donna Morris.
Tallinna Kaubamaja on organisatsioonina Eestis kaheldamatult haruldus.
Vanakreekas polnud tähtsamat pühamut kui Delfi oraakel. Seal käidi otsimas vastuseid - millal vilja külvata, milline võiks olla lahingu saatus ning kellega peaks abielluma.
Kõik väikeste laste vanemad teavad onu Eduardi Lotte filmist, kes pidevalt oma asju maha unustas ning ei leidnud neid isegi siis, kui neile peale astus. Eesti edu kuldse võtme otsimine meenutab just seesugust igavest ringi tammumist ja kuskil eemal asuvate puude ja põõsaste alla vahtimist - ometi võib edu võti olla just siinsamas, nina all. Peeglis, kui täpne olla.
Pealkirjas esitatud küsimuse vastus on lihtne: loomulikult inimene, keda tunnustatakse. Ent viimased uuringud viitavad, et asi pole nii lihtne ja sellega see siiski ei piirdu.
Elion on loobunud inimeste rivistamisest ja läbi "torude" kalibreerimisest, Swedbank on loobunud tulemuspalkadest. Õhus on murrangu hõngu, kui suured hakkavad ees minema.
Mis on esimene mõte, kui sa kuuled sõna "müük"? Kui sa oled tavaline, eesti keeles "normaalne" inimene, siis tõenäoliselt kangastub silme ette sõnad ja pildid rahast, pealetükkivusest, tüütusest.
Kunagi jooksis teles üks seriaal nimega "Homsed uudised", kus peaosalise ukse taha ilmus igal hommikul ajaleht järgmise päeva uudistega. Ning mõistagi asus peategelane siis hoidma ära katastroofe, päästma õrnu ilushingi ning võitlema õigluse eest.
Arenguvestlused, Steve Jobs ja "piits ning präänik" ehk motivatsioon on teemad, mis sel aastal selle blogi lugejatele enim korda läksid.
"Mõned raamatud on väärt maitsmist, mõned õgimist, ent vaid vähesed põhjalikku mälumist ja seedimist," on öelnud kirjanik Cornelia Funke.
Millal sa viimati üllatusid? Nimelt väidab üks viimase aasta bestsellereid, et pea kõigi edukate äriuuenduste alus on ... üllatus. Ja seda on võimalik teadlikult luua.
"Ma saan aru, et sa soovid uut arvutit, aga ma ei saa sulle erandit teha," ütleb juht. Mul on tunne, et ühel või teisel moel on seda lauset kuulnud meist paljud. Ja see ei ole see, mis meid rõõmsaks teeks...
Käisin Fastleaderi seminaril rääkimas müügi ja motivatsiooni seostest. Õigemini sellest, kuidas mina neid seoseid näen.
Täna on tähtis päev. Maailma suurima turuväärtusega firma Apple astub esimest korda avalikkuse ette päris uue tootega pärast oma asutaja ja juhi, pooljumala staatusesse tõusnud Steve Jobsi surma.
Apple´i asutaja ja juht Steve Jobs oli must-valge suhtumisega mees - inimene või toode või teenus oli tema jaoks kas täielik saast... või siis imepärase geniaalsuse ilming. Ja ometi oli ta paradoksaalsel moel inimesena tõestus sellest, et maailm pole must-valge.
Mul on hea tuttav tippjuht. Eestlane, vanuselt 40ndate teises pooles, töötanud aastaid välismaal maailmanimega kontsernis, keel onfluent ja kogemusi süle ning seljaga.
Klient on kuningas, klient maksab sulle palga, kliendikesksus toob konkurentsis edu. Vabandust, aga sellise mõtlemisega võid sa olla rongist juba maha jäänud...
"See on mingi veidrus, päris firmades ei saa see nii toimida," ütles mulle üks tuttav selle peale, kui kirjeldasin talle, kuidas ühes USA 400 töötajaga tootmisettes teeb iga töötaja kolleegide abiga ise otsuse, mida ja kui palju ja mil moel tööd teeb.
Proovi korraks istutada ennast pilve piirile ja vaadata alla enda poole ning vastata küsimusele: milline sinu töö praegu välja näeb?
Google on valitud kolmandat korda ajakirja Fortune poolt parimaks kohaks, kus töötada. Miks, mis on seal nii erilist?
Ma ei tea ühtegi teist Eesti ärimeest, kellele oleks sedavõrd palju avalikkuse ees aplause tehtud ja keda oleks sama palju ka maapõhja manatud.
Kaks inimkonda enim huvitanud saladust on: mis ootab mind (meid ees) tulevikus ja kuidas teha kulda. Niisiis, üritades anda oma panuse inimkonna uudishimu rahuldamiseks, järgnevas minu ennustus "10 asja, mis hakkavad 2012 juhtuma". PS Kulda ma teha ei oska, see on kindel.
See on hämmastav, kuidas me tänapäeval tööd teeme. Õigemini, kus me tööd teeme. Ja kuidas töökeskkond ei haaku üldse töö sisuga.
Organisatsiooni tüüp on kõige olulisem asi, mi juhi tööd mõjutab (vaata siit). Organisatsiooni tüüp väljendub ka organisatsiooni struktuuris, vaata neid näiteid allpool.
"Mul on täitsa kama, kuidas sa seda teed. Tulemus loeb!" Jaan on ülemus ja teab, et töötaja hindamisel esimene kriteerium on tulemuslikkus. Ja et hea juht delegeerib töötajatele vastutust - "no vaadaku ise, kuidas tulemuseni jõuab!" Mari vaatab Jaanile otsa ja noogutab. Ning läheb nõutu ja veidi kohkunud näoga tagasi töökohale. "Eks kõik on meil siin alguses valget seina vaadanud," meenub talle Jaani lause enne tulemusele keskendumise juttu. Mari ohkab ja asub tööle. Ikka tulemustele keskenduma....
2009. aasta veebruariks oli asi selge – aastaid pidurdamatult voolanud piimajõed koolitusturul olid kokku kuivanud. Nii oli see ka Vain & Partnerites, toonases ja ka praeguses ühes Eesti suurimas müügi- ja juhtimiskoolitusfirmas. Töötasin siis seal veel viimaseid kuid ja müügikoosolekul hõreda Exceli müügitabeli põrnitsemine oli kõike muud kui mõnus tegevus.
Paar nädalat tagasi osales minu coachingu koolitusel Eesti üks tuntumaid värbamiskonsultante. Ja ta rääkis, kuidas kaunis sageli kohtab inimesi, juhte, kes ütlevad: „Tahaksin teha midagi muud, teises valdkonnas, teisel erialal, võib-olla ka ise oma äri tehes.“ Ning konsultant lausub: „See on suurepärane! Aga kas oled valmis selleks, et su sissetulek langeb, vähemasti alguses?“ Ja vastus? Mõistagi midagi sellist: „Eee, hea küll, kas sa saaksid mulle vaadata ikka midagi, mis mu praeguse töö sarnane on...“.
Viimase viie aasta jooksul ilmunud juhtimisraamatute üheks lemmiklapseks on kujunenud Google, kelle lähenemisi töötajate motivatsiooni hoidmiseks ja ergutamiseks ning mõistagi äri kui sellise edulugu kirjeldatakse…
Täna üllitus Postimehes minu kirjutatud artikkel Töötute Armeest. Panen selle ka siia lugemiseks üles: Oleme kodusõja lävel. Meid on ründamas Töötute Armee. Tuhandetest koosnevad…
Mobiilside turgu peetakse Eestis üheks tihedamaks. Väidetavalt siia enam uusi tulijaid juurde ei mahuks. Muuseas, sama väideti ka siis, kui kunagi Tele2 eelkäija Q-gsm…
Selle aasta jaanuaris prognoosisin 7 asja, mis sellel aastal juhtuma hakkavad. Võib-olla olin prognoosides piisavalt üldsõnaline, et mitte suurelt eksida, ent laias laastus…
„Jumal tänatud, et tuli majanduslangus. Nüüd pööratakse pilgud mammona teenimiselt taas „õigetele“ asjadele – inimlikkus, sõbralikkus, hoolivus, siirus jne.“ Sellelaadseid majanduslanguses helgemat poolt nägevaid…
Pole ju mingi saladus, et töötajate lojaalsus majanduskriisiga kasvab. Seda näitavad mitmesugused uuringud, tehtud nii Eestis kui kaugemalgi. Reaalseks muutunud võimalik väljavaade kaotada töö…
Ettevaatust, järgneb tasumata, ent siiski PR-teade 🙂 Täna nägi päevavalgust raamat inimeste arendamismeetodist nimega coaching, milles Kanteri tiimi juhi Raul Rebase sõnul on palju juttu…
Mulle on alati sümpatiseerinud Jüri Mõis, kunagine Hansapanga asutaja. Meeldib tema otsekohesus, sirgjoonelisus, heas mõttes radikaalsus. Tema väljaütlemistega ei pea nõustuma, ent neid saab aktsepteerida ja võib päris kindel olla, et nad tekitavad pea alati diskussiooni, sünnitavad ideid ja mõtteid. Lapsesuu, nagu armastasid öelda sajandi alguses lühikeseks jäänud Mõisa poliitikakarjääri ajal üleolekut otsivad konkurendid. Eelistan Mõisa kohati ka provokatiivset „lapsesuud” iga kell tavapoliitiku ümmargusele „vali-mind” jutule. Mõis on andnud intervjuu Äripäevale, kes palus tal prognoosida 2010 majanduses toimuvat. Nagu ikka, ei pea Mõisa vastustes pettuma – need on huvitavad ja intrigeerivad ning tekitavad mõtteid. Esiteks ütleb Mõis, et kriis on läbi. Teiseks, ettevõtjad ei pea midagi muutma, ei oma tegevuses ega suhtumises. Ning kolmandaks, järgmine aasta toob rahunemist, mõni asi läheb halvemaks, mõni paremaks ning mõne halvemaks mineva asjaga olla lihtsalt rohkem rahul.
Mulle tundub, ja tõenäoliselt mitte ainult mulle, et nii juhtimises kui äri tegemises on asjad viimase aastaga läinud lihtsamaks, selgemaks, konkreetsemaks. Omamoodi on see paradoks – kui olud meie ümber on läinud keerulisemaks, tulevik kehvemini prognoositavaks, siis otsime oma käitumistes ja tegevustes enam selgust. Kindlasti olid selgus ja lihtsus ning nende sünonüümid paljuräägitud märksõnad ka enne. Keep It Simple, Stupid või Keep It Short and Simple ehk KISS põhimõtetest räägitakse nii juhtimises kui äri tegemises juba aastaid. Ent tegelikkuses kees supikatlas koos lihtsuse ja selgusega veel hulk teisi märksõnu, mis kippusid selge ja klaari frikadellisupi kolmepäevaseks seljankaks muutma.
Ligi neli kuud tagasi otsustasin lahkuda oma senise tööandja juurest. Selguse huvides, ma ei lahkunud uksi paugutades ning ust ei keeranud lukku ka tööandja. Meie koostöö jätkub, väiksemas mahus ja teistel alustel. Ent oluline on see, et olen nüüd väikeettevõtja kõige klassikalisemas mõistes, iseenda tööandja, kõikide heade ja vigadega, mis selle juurde käivad. Olen ka täheldanud, et minusuguseid on palju ning neid tuleb iga päevaga juurde. Ma ei ole kohanud statistilist numbrit, ent mulle tundub, et ettevõtjate arv on viimase aasta-pooleteisega läinud tugevale tõusutrendile. Oleks ka ime, kui see nii poleks - juulikuu seisuga oli Eestis pealt 75 000 ametlikult registreeritud töötut, vaevalt, et neile kõigile keegi lähiajal kandikul tööd kätte tooks. Seega paljude jaoks on ettevõtlusega alustamine sundvalik pere ära toitmiseks. Ja mõnede jaoks sealhulgas ka oma unistuste teoks tegemise võimalus. Nende nelja kuu jooksul olen aga enda ja teiste sarnaste ettevõtjahakatiste juures täheldanud mõningaid nähtusi, millest Töötukassa uusi oskusi õpetatavatel kursustel juttu tõenäoliselt ei tehta.
Lapsepõlves sportimist alustades teeme kõike eeskujude järgi, loomulikult tegin nii ka mina. Spordialasid tutvustavad kas vanemad või treener, vaatama võistlusi Internetist või telerist. Tulemuseks on see, et me teeme kõike enam-vähem samamoodi. Teeme samu harjutusi, vaatame kogenumaid ja üritame neid jäljendada, sest „nii on ju õige”. Minul oli alguses vähe õpetajaid, üritasime isaga kodukülas heitetehnikat välja mõelda ja omamoodi saimegi sellega hakkama. Mu esimene treener Ando Palginõmm, hiljem Helgi Parts ja Aleksander Tammert seenior andsid mulle kettaheite alghariduse. Minu kettaheide oli segu normaalselt ja meie „laudaringi” heitetehnikast. Ma õppisin püüdlikult, kuid oli selge, et olen veel täiesti algaja.
“Surnud kassi põrkeks” nimetavad aktsiaanalüütikud ja –maaklerid turu kiiret, kuid lühiajalist tõusu pärast vabalangust. Ja paraku kipub surnud kass olema põrkeomadustelt niruvõitu - reeglina ei põrka ta ligilähedaseltki tagasi sellele tasemele, kust vabalangus alguse sai. Eesti Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul võib Eestit tabada tema enda sõnul just “surnud kassi põrkega” sarnane must stsenaarium, mille järgi riik ei välju väga selgelt kriisist, vaid jääb kõikuma üles-alla. See tähendab, et paar kuud läheb majandusel hästi, siis jälle halvasti ja nii edasi. Josingu jätab targu lisamata, et tolle kassipõrke puhul ei jää riigi majandus üles-alla hüplema samale tasemele, vaid iga kord on langus suurem kui “kassipõrge”. Seega oleks suund kokkuvõttes ikkagi alla.
Lugedes laupäevasest Postimehest astroloogide, selgeltnägijate ja kaardipanijate prognoose majanduskriisi edasisest kulust sai selgeks, et süüdlane on leitud. Süüdlane ei istu kuskil kõrghoone ülemistel korrustel investeerimispanga kontoris. Süüdlane asub hoopis kõrgemal ja kaugemal – nimelt tundub prognoose lugedes kindel olevat, et süüdi on kurikaval Pluuto, kelle teadlased-astronoomid mõni aeg tagasi planeedi staatusest välja arvasid. Karistuseks on too nihkunud nüüd Kaljukitse tähtkujusse, mis tähendab eriti suuri probleeme maailma rahanduses. Seega…olematu planeedi kättemaks?! Ent huvitavad on need prognoosid hoopis muu pärast. Nimelt, kui palju ja kas nad kattuvad nö ametlike, elukutseliste analüütikute poolt tehtud prognoosidega. Ja kellel siis lõpuks õigus on? Vaatame.
Minu hea tuttava peas keerleb umbes 30 äriideed sekundis. Vähemasti nii mulle tundub. Kusjuures nii mõnigi neist on jõudnud idee tasandilt ka esimeste sammudeni. Veel hiljuti Eesti mõistes suures ettevõttes töötanud mees on oma sõiduvees, tema tegemistes on suurfirma kulude kärpimise ängi asemel energiat ja hoogu. Ta pole ainuke. Minu Eesti mõttekojas oli ühes arutlusgrupis neljast mehest neli ettevõtjad, neist kolm seejuures asunud ettevõtjaks viimase aasta jooksul. 12 aastase pangakogemusega ettevõtluskonsultant, suurfirmast lahkunud raamatupidamisteenuse tegija ja mina. Neljas mees, kellelt võinuks eeldada kulude kokkuhoiust tingitud murekurde otsa ees, oli aga vaat et kõige optimistlikum. Mõned päevad tagasi kohtasin Selveris head tuttavat, endist kolleegi, kes minu omal käel tegutsemisest kuuldes mõistvalt ja samas veidi igatsevalt nentis: ma mõtlen sellele 100 korda päevas. Miks ta seda siis ei tee? Hmm, majanduslanguse ajal ettevõtjaks - see peab ikka hull olema! Samas, kas see on ikka nii...
Inimestele, kes kihutasid kinnisilmi koolibussiga hunnikusse, ei tohiks enam kunagi bussirooli kätte anda, ütleb Nicholas Taleb, mitme tähelepanuväärse raamatu autor (The Black Swan jt). Ehkki mitte nii kategooriliselt väljendudes, siis hea mõte oleks juhtide vahetust tõesti kaaluda. Miks? Panemata kahtluse alla kriisi viinud juhtide kompetensust (sest kes meist ikka targem oli), on tegu pigem teemaga inimese psüühikast. Selle asemel, et asuda tegelema kiirelt ja otsustavalt, peavad mitmed juhid tegelema omaks võtmisega, et nad eksisid. Alles seejärel saavad nad hakata midagi otsustavat ette võtma. Paraku aeg ei oota ning otsustamatus tähendab praegusel ajal selget kahjumit, halvemal juhul pankrotistumist.
Olen keskendumas ja samal ajal laiendamas juhtide coachingu teenust ning avastasin enda pealt huvitava asja: me töötame paremini, kui ei tea liiga täpselt, mis tulevik toob. See on omamoodi paradoks, ikka on ju arvatud, et mida täpsemalt me tulevikku teame, seda suurem on enesekindlus ja seda paremini töötame. Selgitan. Näitlikustamiseks üldistan. Oletame, et majanduskasvu number on minu ärile tohutult oluline näitaja. Kui teaks näiteks, et majandus läheb sügisel üles ja kasvab näiteks 5%. Pingutaksin praegu enam? Hmm, ei usu. Ja teisalt - kui teaksin, et majanduslangus tuleb -10%, lisaks see indu? Kah vast mitte. Vastus neile kahele on loogiline. Iva on nüüd aga selles, et isegi kui kindlalt teada olev tulemus oleks n.ö "normaalne", nii +-0% näiteks, isegi see ei suurendaks kuidagi tahtmist enam panustada. Miks?
Täna üllitus Postimehes minu artikkel, siin ta on: 7. aprilli New York Times kirjutas, et USA verivärske president Barack Obama on esimese 11 töönädalaga «rääkinud» üles inimeste usu tulevikku. Uuringu järgi on 20 protsendipunkti võrra vähenenud nende ameeriklaste arv, kes arvavad, et majanduses lähevad asjad veel allamäge. Selliseid skeptikuid on alles jäänud vaid kolmandik. Ja tõsiseid uskujaid, kelle arvates hakkab majanduses paremini minema, on juba tubli viiendik, võrreldes seitsme protsendiga jaanuari alguses. Mis siis on toimunud, kas USA ja maailma majanduses on juba märke paranemisest? Tegelikult mitte. Küsimus on usus, mida Obama on inimestesse erineval moel istutanud, peamiseks töövahendiks rääkimine. Seega, inimeste usu ja lootuse taasloomine. Miks see on oluline? Sest majanduse alus on inimeste usk millessegi. Kui piisavalt suur hulk inimesi hakkab uskuma tõusu, siis tõus ka tuleb. Ja vastupidi. Siit tekib küsimus, kes oleks Eestis see inimene, kes oleks võimeline inimeste usku ja lootust üles rääkima? Vaatame järele.
Eile üllitus Delfis minu artikkel, mille ka siia üles panen. Niisiis... „Majandus langeb sel aastal 8,5protsenti,“ teatab 31. märtsi õhtuse Aktuaalse Kaamera uudisteankur saate avauudisena. Mulle tundub, et ta hääl väriseb veidi, sedavõrd tõsine ja samas kurbpidulik on uudis, mille ta vaatajatele faktina esitab. Sama uudist on päeva jooksul juba kedratud lugematu arv kordi, raadiotes, online uudistes, blogides. Tõesti kole lugu, 8,5% on päris valus kukkumine... Ja siiski, peas tekib sellega seoses mitu küsimust, mille üle oleks ehk hea enne masendusse langemist mõtiskleda.
Mul on ülimalt hea meel esitleda Mindsweeperi esimest külalisblogijat, head kolleegi Kristjan Otsmanni. Ja esimene tükk külaliselt tõstab lati kohe aukartustäratavalt kõrgele - see on Kristjani eksklusiivintevjuu maailma ühe tuntuima juhtide coachi ja konsultandi Marshall Goldsmithiga. Soovitan väga lugeda kõigil, kel vähegi majanduse ja juhtimisteemadega tegemist.
Sel nädalal prognoosis rahandusministeerum, et sel aastal kukub majandus 8,5%. Inimeste reaktsioon? Vaata kujundlikku võrdlust siit 🙂 PS tänud heale kolleegile hea leiu…
Hea kolleeg rääkis paar päeva tagasi, et firmad on hakanud taas reklaamklippe tellima. Kohtusin täna ühe telekomi ettevõtte tippjuhiga, kes rääkis, et jah, palgatõusu ei tule,…
Oliver Kruuda on vastuoluline mees. Kui ta peaks saama mõne spordiala loojaks, siis võiks see olla vastuvoolu ujumine – seda vaadates tema tegemisi mistahes…
Varjusurmas viibinud Eesti Koostöö Kogu (endine Ühiskondliku Leppe sihtasutus) üritab end reanimeerida ning üllitas täna seitsmest punktist koosneva ettepanekute paketi. See saab olema ka…
Kuidas teha nii, et kõikide inimeste ootused kahaneksid 15-20% võrra? Kui selle triki ära teeks, siis läheks ka raha liikuma ning inimesed tuleksid kaevikutest välja…
Minu Äripäeva blogis üllitus üks lugu, mille ka siin teile lugeda toon: Aja olemasolu ainukene põhjendus on selles, et asjad ei juhtuks ühekorraga.
Minu Äripäeva blogis avaldus lugu, mille ka siin ära toon: Oled sa seisnud inimeste ees ja punastanud. Mina olen. Keegi on teinud märkuse…
On huvitav, kuidas inimese jaoks mõisted ja nende tähendus ajas muutuvad. Devalveerimine oli veel kuu aega tagasi sõna, mille ütlejat vaadati kui poolearulist ja rahvavaenlast.
Kellest saab uus äriliider? Kõige täpsemini kriisi sügavust prognoosivast ärimehest? See pole veel midagi, kehvaks alles läheb, rääkivast tippjuhist? Kõige optimistlikuma prognoosi ja “häda pole…
Hea konsultandist kolleeg Indrek Maripuu kirjutab oma blogis Arendussahtel sellest, kuidas filoloog Tiit Hennoste peab Lennart Meri kunagist üleskutset leida “Eesti Nokia” vastutustundetuks ning kuidas…
Ma ei tea, milline tuleb selle aasta majanduskasv, millal võiks langus taas tõusuks pöörata või kui kallis on bensiiniliiter detsembris 2009. Ka ei tea ma,…
Postimees otsis oma veebiküljel aasta sõna. Ehk sõna, mis iseloomustaks kõige paremini lõppevat aastat. Pakun ka oma variandi, pakun isegi kaks sõna – eitamine ja…
Mul on jube hea meel, et Mihkel Raua raamat “Musta pori näkku” on Eestis bestseller nr 1. Tiraazh pärast kolmandat lisatrükki on kokku 28 000!…
Äripäev on liikumas pankroti suunas ja selle tellimine tuleb vist lõpetada, võib veidi utreerides kokku võtta Kristjani blogipostituse ja selle kommenteerijate arvamused. Kipun siiski…
Kui mitu miljardit on avalik sektor juba kokku hoidnud ja kui palju veel hoiab, pole tänasel päeval vist selge ei Ivari Padaril ega Andrus Ansipil.
Inimestel Lätis on täna tunne, et tahaks emigreeruda, ütleb minu Läti kolleeg. Miks? Sest piinlik on, saamatu ja rumala avaliku võimu pärast. Läti valitsus…
Lollus maksab kätte. Eriti valusalt maksab kätte poliitkute lollus, kuna lisaks neile endile saavad koosa kätte ka kõik ülejäänud maksumaksjad. Nii ongi poliitikute lollus mänginud…
On olemas väiksed valed, suured valed ja siis on statistika. See sentents tuleb mulle pähe iga kord, kui statistikaamet avaldab keskmise palga näitajaid. Nii ka…
Koondamiste laine on kaasa toonud huvitavaid juhtumeid juhtide vastutusest. Õigemini näiteid sellest, kuidas juht mõistab oma positsiooni ja rolli. Näiteks ütles Raadio 2 peatoimetaja Heidy…
Tänase EPLi vahel ilmus miskit lisaleht, millesse ka rutakalt artikli lubasin kirjutada. Ja lubaduse ka täitsin, siin see tükk on: Eesmärgitu koolitus laseb huupi Koolitus võib tähendada palju asju, kuid on paar asja, mida koolitus kindlasti ei ole. Ta ei ole imerelv, mis kõik probleemid korraga lahendaks ja juhi eest kõik töö ära teeks. Eelneva mõistmine või mittemõistmine on hea eeldus koolituse kasulikkuse adekvaatseks hindamiseks. Julgen ka väita: kahetsusväärselt suur osa koolitustest on tegelikult ettevõtja raha raiskamine. Miks? Sest suurel osal koolitustel puudub eesmärk, mõte, kontekst. Probleem pole niivõrd nende sisus. Puudu on vastus küsimusele: mida koolitusega tahan saavutada, millist muutust peab koolitus aitama läbi viia? Konkreetselt. Küsimusele peab vastust teadma eelkõige organisatsiooni juht. Kui koolitusel puudub eesmärk, kui ta pole osa mingist teadlikult soovitud muudatusest, siis võib juhtuda, et ka koolituse mõju on olematu. Ka koolituste puhul kehtib ütelus: sa saad seda, mida tellid. Kujuta ette, et hakkad täpsust laskma. Sinust mõnekümne meetri kaugusel on märklaud, kus keskel on 100 punkti, iga järgmine ring väljaspoole tähendab 20 puntki võrra kehvemat tulemust. Selle asemel, et rahulikult ja innaroselikult (Inna Rose on üks läbi aegade edukaim Eesti laskesportlane) sihtida ja tulistada 100 punkti peale, haarad kauboi kombel puusalt revolvri ja kukud kõmmutama. Milline on tõenäosus puusalt tulistades, et saad pihta 100-le? Mitte just liiga suur? Samas umbes nii koolitustele aeg-ajalt just vaadatakse – teeme koolituse koolituse pärast, ja mõnikord võime isegi huupi pihta saada! Katse-eksitus meetodil koolituste tegemine on üsna kulukas viis õppimiseks.
Economist kirjutab artiklis “Oh, grow up”, et blogimine pole enam see, mis ta oli. Sest nüüd on ta mainstream ehk meedia peavoolu osa. Blogid…
Eesti Ekspressi juhatuse esimees Viljar Ots on Saaremaa mees, kes on jäänud rikkumata paljude Tallinna ärimeeste noobluse ihalusest. Võib-olla seetõttu, aga võib-olla ka lihtsalt hea…
Vaadates Lätiga seotud uudistevoogu, siis tekib minus ikkagi üha enam veendumus, et väga hea mõte võib olla ettevõtjatel oma äri lati devalveerimise vastu kindlustama…
Tualettpaberi arvestus on avalikul stendil, kohvi eest kontoris maksad, iga välja prinditud paber pannakse arvele ja kroonidesse, töövahendeid, pastakaid-pabereid hakatakse jagama kindlate koguste kaupa, arvutite…
Hea sõber naases paar päeva tagasi Lätist ja märkis, et mõned päris tõsiselt võetava inimesed rääkisid lati devalveerimisest. Võib öelda: taaskord. Ja võib öelda: ja-jah,…
Mulle meeldib külastada mõnede inimeste blogisid ning mõningaid foorumeid, õigemini loen neid tükke enamasti Google Readeri abiga, ilma leheküljele minemata. Vaadates seda, kelle tükkide…
Marketingiguru Seth Godin puistas oma blogis taas pärleid. Osundan: Doing 4% less does not get you 4% less. Doing 4% less may very…
Kes on järgmine pangajuht, kes vabandab? – küsib Äripäev on veebiküljel. Küsimus tundub mulle osa üldisemast (rahva)liikumisest, kus otsitakse süüdlast. Klassikalise muutuse tajumise etappides oleme…
Veel Sampost. Vaatasin panga kodulehekülge ja seal on kodulaenu juures kirjas, sõna-sõnalt: “Marginaal on intressimäära fikseeritud osa, mis ei muutu.” Et siis, hmm, kuidas…