Meil kõigil on inimlikud nõrkused. Üks minu paljudest nõrkustest on LaMuu kohvijäätis. Võib-olla see on ka üks põhjustest, miks palusin intervjuud LaMuu ühelt omanikult Rasmus Raskilt. Ent mitte ainult – töötamine LaMuus tundus maitsvat nagu jäätis. Vaatame järele.
Rasmus Rask on üks ökojäätise tootja LaMuu omanikest, koos Priit Mikelsaarega. Kui viimane vaatab rohkem numbreid ja on n.ö kaugemal igapäevasest jäätisemasinast, siis Rasmus on ametlikult tegevjuht, ent sisult maitsemeister ja turundusjuht ja muidugi ka see, kes inimestega tegeleb. Või kas “tegeleb” on ikka see õige sõna – pigem tundub intervjuud tehes, et õigem oleks öelda: kes laseb inimestel oma tööd hästi teha. Eelmisel suvel oli Rasmus kolm nädalat puhkusel ja tal ei tulnud kordagi tegeleda firma asjadega. Seda u 30 inimesega ülikiiresti kasvavas väikefirmas, kus omanikud-juhtide roll peaks olema ülisuur. Eee, kuidas see võimalik on?
Kõigepealt taust ja kontekst. Rasmus on varemalt töötanud 5 aastat Swedbank personaliosakonnas, kus tegeles juhtide arendamisega. Tulemusjuhtimise juurutamine ja need muud teemad. Ja siis märkas ta ühel hetkel fenomeni: paljud juhid, keda pank saatis koolituma rahvusvaheliselt tunnustatud INSEADi ülikooli, tulid seal tagasi ja …aasta jooksul lahkusid. Miks? “Sest nad said kätte tunnetuse, et maailm on suurem kui see töö siin,” arvab Rasmus. Rikkalikum elu tähendab lisaks tööle ka tervist, pere jne. Lahkus ka Rasmus, tema sõnul eriarvamuste tõttu sõnastatud ja tegelike kehtivate väärtuste tõttu. Ning kaasasutas veidi aja pärast LaMuu.
Täna töötab LaMuus suveperioodil u 35 inimest, talvisel ajal paarikümne inimese ringis. Eelmisel aastal tegi firma käivet paarisada tuhat eurot, kasv jätkub ja on startupile kohaselt ülikiire. Oma nishis – ökojäätiste osas ollakse suurim tegija, mõne protsendise turuosaga jäätiseturul ollakse väikeseks pinnuks juba ka suuremate tootjatele. Sel aastal avati ka Viru Keskuses oma kohvik. Ning kogu turunduse eelarve on null euro kandis. Inimesed LaMuus tunduvad aga olevat kuidagi rõõmsad, iseenda ja oma töö üle. Milline on siis LaMuu inimestega töö “saladus” – kui kisheelikult küsida?
Filosoofia
Põhimõtted, arusaamad, väärtused, filosoofia on see, mille üle intervjuu ajal Rasmusega enim räägime. Kui töö pole see, mis inimest motiveerib, siis hakataksegi oluliselt enam mõtlema palgale, sellele, kuidas ikka inimesi arendada jne, räägib Rasmus. “A ja O peaks olema töö, töö sisu, kas sulle meeldib, see, mida sa teed.” Kõik muu on teisejärguline – palk, motivatsioonisüsteemid jne.
Rasmus ütleb ka, et tal pole kahju, kui inimene otsustab nende juurest edasi liikuda. Inimesed on täiskasvanud ja teevad ise oma valikud. “Meie jaoks on töötaja ja tööandja partnerid, töötajal peab olema võimalus teha ise oma otsuseid.”
Rasmus lisab, et on kahe inimesega lõpetanud töösuhte tööandja algatusel. Probleem pole kompetentsides, vaid väärtustes, näiteks selles, kuidas sa oma kolleegidega käitud. Ja väärtuste tasandil ei saa fiksida inimest, on Rasmus veendunud.
Juhtimine
Püüan käituda nii, et ei jääks halb maitse suhu, ütleb maitsemeister ja juht, lisades, et juhina inimeste suhtes kehva käitumist ei õigusta ükski olukord. Rasmus tahab, et LaMuu inimestel oleks otsustusõigus ja autonoomia. “Kohati tekib kartus, et olen liiga eemal. Et äkki peaksin rohkem sekkuma, olema kohal jne. Ja samas kogen üha rohkem, et inimesed võtavad rohkem vastutust!”
Rasmus ütleb end olevat väga regulaarsete vestluste usku. Ja samas tõdeb, et pole ise seda hetkel piisavalt teinud. Ise tagasiside andmise asemel aga pigem kogub tagasisidet inimese kohta teistelt, nendelt, kellega koos inimene igapäevaselt töötab.
Ja muuseas, üks suur ajasääst väikeettevõtte juhile ja töötajatele – pole vaja teha memosid, esitlusi ja muud taolist. Kui vaja, saab helistada ja kokku saada. Lihtne.
Värbamine
Värbamise parim õppetund Rasmuse jaoks on: kui otsid töötajat, korralda avalik konkurss. Sest mingil hetkel võid hakata kahetsema, kui oled palganud ainult oma tuttavaid ja sõpru tööle. Avalik konkurss sunnib ka mõtlema, keda sa ikkagi otsid. Pluss muidugi on valik suurem.
Mõistagi lastakse jäätisemeistitel teha proovipäeva (mille eest ka makstakse), poole tunnised intervjuud jne. “Kas ma tunnen, et ta teeb tööd õigete, päris põhjuste pärast. Oluline on siirus ja avatus – ka see, et arveid on vaja maksta, on okei põhjus.”
Palk ja motivatsioon
LaMuus ei ole tulemustasu. Olles pangas seda ise juurutanud, on Rasmus nüüd oma ettevõttes läinud teist teed. Ikka põhjusel, et pigem töö peab olema see, mis motiveerib. Ja palk peab olema korralik ja õiglane, ent mitte peamine, mille pärast tööl käiakse. Pealegi, väidab Rasmus, on tulemuse mõjutajaid nii palju, et on pea võimatu konkreetse inimese konkreetsele panusele hinnasilti juurde panna. Tõsi, on ka erandeid tehtud, asendamiste puhul ja näiteks suvehooajal jäätist müüvate laste puhul. Tükitöö ja müügitöö puhul on tulemustasu maksmine ikka mõistlik.
Küll aga korraldab LaMuu iga kuu-pooleteise tagant ühisüritusi firma inimestele, mis otsesemalt või kaudsemalt seotud firma filosoofiaga – ökomõtlemine, loodulähedus jne. Olgu selleks ühine lõuna või väljasõit mõnda ökofarmi.
Tulevik
Inimeste arvu mõttes pole LaMuul hetkel plaanis väga palju kasvada. Rasmus räägib ka näidetest maailmast, kus edukad organisatsioonid on saanud olla edukad ilma et peaksid kasvama regiooni, riigi või maailma suurimateks tegijateks. Ja samas, kui ollakse edukas, miks mitte siis ka eksportida. Ent eksportida plaanib LaMuu pigem filosoofiat ja ärimudelit kui konkreetset toodet.
Pilt: kaubamaja.ee
