Käisin eelmisel nädalal kinos vaatamas Elizabeth Gilberti menuki “Söö, palveta, armasta” esilinastust. Ma ei ole raamatut kahjuks lugenud, ehkki pärast filmi ja olles interneti vahendusel näinud ka Gilberti esinemist TEDi konverentsil on tekkinud huvi ja ehk võtangi raamatu lähiajal ette. Eks näis.
Küll aga oli filmis üks minu arvates väga hea näide sellest, kuidas sümbolid ja pildid räägivad rohkem kui tuhat sõna. Nimelt jagas seal Bali saarel elav “guru” peategelast kehastavale Julia Robertsile joonistatud pildi, kui pea asemel olid silmad südames. Ja soovitas siis vaadata ennast ja maailma südamega.
See pilt söövis kujundina mällu. Kui me tavaliselt peame ennast ratsionaalseteks inimesteks (mida me reelina pole :-)), kes teevad otsuseid ikka “mõistlikult”, siis selleks, et endaga n.ö sina peale saada, soovitas “guru” hakata asjade peale südamega vaatama. Tundub hea mõte, kas pole?
Kahjuks ei leidnud ma kusagilt pilti sellest, milline see südamega vaataja välja nägi, selleks pead minema filmi vaatama… Küll aga joonistasin ühel koolitusel oma “südamega vaataja” ja tundus, et see jäi meelde. Õigemini südamesse 🙂
