Kui peaksid valima endale ideaalse juhi, siis millised märksõnad sa nendest paaridest valiksid, valida saaksid igast paarist ühe (laenates Tony Schwartz´i HBRi blogist):

Enesekindel   Alandlik (tagasihoidlik)

Vapper   Ettevaatlik

Visa   Leebe

Otsustav   Paindlik

Aus   Kaastundlik

Distsiplineeritud   Mänguline

Tugev   Haavatav

Kaalutletud   Spontaanne

Teadlik   Intuitiivne

Avatud   Sissepoole vaatav

Millised märksõnad aga iseloomustavad organisatsioonide jaoks n.ö hea juhi standardit? Lähtudes seal loodud kompetentsimudelitest ja kriteeriumitest kipuvad seal olema kirjas pigem sõnapaaride esimesed sõnad – kaalutletud, teadlik, otsustav, enesekindel, distsiplineeritud jne. Kui sa juhina sinna organisatsiooni juhi „mudelisse“ ei mahu, siis tuleb hakata tegelema sinu nõrkustega. Et sa ikka mahuks.

Ja teisalt – viimase kümne aastaga on kasvanud tugevasti nende hääled, kes väidavad: tegeleda tasub ainult oma tugevustega!

Paradoks on selles, et veidi õigus tundub olevat kõigil: organisatsioonide kompetentsimudelites ja väites, et areng rajaneb tugevustel. Ning sinu juhi ideaali valikus.

Oma piirangud on aga neil kõigil – nad kõik on tugev lihtsustus tegelikest olukordadest ja inimestest.

Tugevuste arendamine on ideena ju super! Ent ka tugevustel on piirid ja ainult nendega tegelemine võib olla sama hukatuslik, kui oma nõrkuste arendamisele keskendumine:  liigne enesekindlus ilma tagasihoidlikkuseta viib arrogantsini, liigne vaprus ilma ettevaatlikkuseta võib muutuda hoolimatuseks, liigne ausus ilma kaastundeta viib aga julmuseni.

Kuidas siis saavad juhid (ja kõik inimesed) ennast arendada, millele keskenduda kui „kõik on nii tähtis ja inimesed ning olukorrad on keerulised“?

Mõeldes nende edukate juhtide peale, kelle personaalne coach mul on olnud au olla (ja kelle coach olen ka praegu), siis pakun mõned ideed võimalustest, kuidas edukamaks kasvada.

1. Alusta eneseteadlikkuse tõstmisega. Eelkõige on eesmärk suurendada oma teadlikust sellest, mida teised näevad sind tegevat. Ent samaaegselt ka paremini mõista ja selgitada oma minapilti. Võimaluseks on teha nii tagasi kui edasisidet. Tagasiside lihtsaim ja tuntuim vorm on 360kraadi küsitlus. Olen täheldanud, et see töötab tõhusaimalt, kui ta on lühike (kuni 20 küsimust) ja täpne – küsitakse küsimusi käitumiste kohta (mitte niivõrd „tunnete“ kohta – a la „ta on tubli“). Ning edasiside – lihtne küsimus kolleegidele: „Millised oleks kaks asja, mida saaksin teha veel paremini?“ ja vastuseks lihtsalt: „Aitäh“. Kõik. Ei mingeid kommentaare.

2. Tee ise otsus, milles paremaks saada. Kas arendada tugevusi või aidata järele nõrkusi? Ei tea. Kuid kipub olema nii, et inimene ise teab – tänu tagasi- ja edasisidele ning kõhutundele. Ning valiku teeb ta pigem konkreetsest vajadusest lähtuvalt – see on kombinatsioon olukorrast, inimestest ning oma sihtidest.  Igal juhul peab valik olema juhi poolt teadlikult enda tehtud, siis kaasneb otsusega ka vastutus.

3. Kasuta teadlikult abi. Minu kogemuse järgi on tõde selles, et ilma kõrvalise abita suudavad vaid väga vähesed enda harjumusi, käitumist, hoiakut muuta. Leia keegi, kes sind toetab, tagasisidet annab, ära kuulab. Regulaarselt. See võib olla sõber, elukaaslane, kolleeg, ülemus, coach. Oluline on toetus.

4. Keskendu positiivsetele eesmärkidele. 2008. aastal tehti 29-le uuringule tuginev metauuring (uuring, kus on kokku pandud varasemate uuringute tulemused) ning leiti, et positiivsele keskendumine veenab paremini kui negatiivsele keskendumine. Ehk teisisõnu, valides endale eesmärke, tasub keskenduda positiivsele – piltlikult öeldes mitte „jätan suitsetamise maha“, vaid „hakkan elama tervislikult“. Hirmutamise mõju jääb positiivsele alla ning pikaajaliselt shokiteraapia ei tööta. Ja ometi nõuab areng ja muutus pikaajalist pühendumist.

5. Kehtesta endale rutiinid. See on oluline punkt, mille puudumise tõttu sageli hea eesmärk jääb tegemata. Kui sa muudab harjumust, käitumist, siis mitu korda ja millal sa midagi teed? Kui eesmärk on seotud tõhusama ära tegemisega, siis mida ja kellega ja mitu korda sa kavatsed teha? Soovitus – lepi endaga rutiinideks kokku testperiood, 1-3 kuud. Sest igavik on motivatsiooni üleval hoidmiseks liiga pikk aeg …

6. Lepi oma ebatäiuslikkusega. See võiks olla vabalt ka esimene punkt, lähtekoht arenguks. Keegi pole täiuslik ja täiuslikku juhti, inimest pole olemas. Sa saad anda oma parima sel hetkel. Ja sellest peaks reeglina piisama.

Jaga:

Veel lugemist