Otsuste tegemine ehk mis eristab eliiti keskmikest
Vähe on juhi puhul nähtusi, mis meeskonnale ja organisatsioonile rohkem kahju tooks. Ja sportlase puhul on samast nähtusest tulenev kahju selgelt mõõdetav tulemustes. See nähtus on otsustamatus.
Vähe on juhi puhul nähtusi, mis meeskonnale ja organisatsioonile rohkem kahju tooks. Ja sportlase puhul on samast nähtusest tulenev kahju selgelt mõõdetav tulemustes. See nähtus on otsustamatus.
Olen viimasel kolmel aastal tegelenud Eesti juhtide koolituse ja coachinguga. Ehkki tublisti suurem osa juhte on olnud Eesti päritolu, olen coachinud ka juhte Rootsis, Lätis…
„Rängim koorem on ebakindlus,“ ütleb Kristina Shmigun oma raamatus, kirjeldades elu pärast kurikuulsat dopingukahtlust. „…mis kasu on võitlejahingest, kui ei tea, millist teed pidi edasi…
Kirjutasin ajakirja Director palvel tüki meeskonnatööst. Siin ta on: „Meeskond on täpselt nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli“. Oled kuulnud? Üha enam tundub…
Äripäeva Rikaste TOPi järgi Eesti kümnest jõukaimast inimesest kaheksa on sündinud vahemikus 1960-1966, üks on sündinud aastal 1976 ja üks 1951. Seega võiks väita, et kui sooviksid saada Eesti rikkaimate inimeste sekka, siis peaksid lisaks muudele asjaoludele käima viiekümnendaid, teistel on need võimalused ahtamad. Jama? Võib-olla. Maailma rikkaima mehe, Microsofti ühele asutaja, Bill Gatesi varanduse suuruseks hindas ajakiri Forbes selle aasta märtsis 40 miljardit dollarit. See on piisav kogus, et panna uskuma Gates´i erakordsusesse – sellist muinasjutulist edu suudavad saavutada ainult geeniused, üliandekad ja ülitöökad inimesed. Ent mis on Gatesi rikkuse taga tegelikult?
Kirjutan raamatut coachingust ja juhtimisest ning nendega seotud asjadest. Siin siis üks peatükk võitmisest. Olen hirmus huvitatud ka tagasisidest, mida võitmise Sinu jaoks tähendab… 7. märts 2009, laupäeva õhtupoolik. Kusagil valmistustakse õhtuseks välja minekuks, kusagil kihutavad autod, kusagil sätitakse end kodu poole liikuma. Suur osa eestlastest on aga naelutunud televiisori ette. Silme all rullub lahti midagi uskumatut – eestlanna on liikumas Euroopa meistritiitli poole. Ja mitte mingis marginaalse, kohaliku tähtsusega spordialas, vaid kergejõustikus, täpsemalt kaugushüppes. Ksenja Balta valmistub neljandaks hüppeks. Esimesed kaks katset täpselt sama pikad 6.73, kolmas - üleastumine. Balta hoiab teist kohta. Ta valmistub, hoojooks, hüpe… Kõik kunagi või praegu kergejõustikuga kokku puutunud ahhetavad, kes mõttes, kes valjult – nüüd pani küll puraka! 6.87! See tundub uskumatu! On tunne, et see on vähemasti medal, kui mitte…
Mõned päevad tagasi coaching sessioonil jõudsime ühe coacheega kuulamise teemani. Täpsemalt, miks on ikkagi nii raske teist inimest ilma vahelesegamiseta kuulata, keskenduda sellele, mida ta räägib ning panna samaaegselt enda mõtted ja agendad kõrvale. Panen lauale Pulitzeri preemia laureaadi, 20. sajandi ühe tuntuima kultuuriajaloolase Will Duranti raamatust "Ajaloo suurkujud" väljavõtted, mis vastavad küsimusele kuulamisest (ja veel paljudele küsimustele, mis puudutavad konkureerimist, võitlust, "naabrist parem" olemist jne). Duranti raamatud kuuluvad minu lemmikute sekka, soovitan neid lugeda, neis on vastuseid mitmetelegi küsimustele, mida mitmetest juhtimisraamatutest ei leia. Ent siin siis väljavõtted:
"Tippu viivad lihtsad, aga järjekindlad sammud." Nii juhatab oma raamatu sisse maailmameister ja olümpiavõitja Gerd Kanter. Tema Raul Rebasega kahasse kirjutatud "15 sammu võiduni" on segu lugudest ja reeglitest. Ja ennekõike on see raamat tööst, targast tööst, nagu Kanter ja Rebane seda nimetavad. Igaljuhul, kui sul on vähegi huvi selle vastu, kuidas tippu jõuda, mistahes valdkonnas, siis soovitan seda raamatut lugeda. Mõtlemisainet leiab siit nii teemal talent vs töökus kui ka plaanitud edu vs juhuslik õnnstumine. Aga eelmaitsena panen siia kirja Gerd Kanteri reeglid, sammud, põhimõtted, mis teda tippu viisid. Seega, Gerd Kanteri 15 sammu:
Tsitaate tänasest Foorumist, ütlejateks poliitikud: “Ära aja jama”, “Lase ma lõpetan”, “Ma ei taha süüdlasi otsida, aga…”, “Tuletan teile meelde, et…” ja nii edasi.
Tõeline väljakutse juhtidele ei seisne praegu üha efektiivsemate tootmis-, müügi-, administreerimise süsteemide väljatöötamises. Suurim peavalu pole odavamate sisendite leidmine või kulude kokkuhoiuprogrammi koostamine. …
Seitsmendas klassis oli mul sõber. Parim sõber. Ta oli olnud minu parim sõber juba aastaid, me olime pinginaabrid ja võib öelda, et me olime nagu…