Podcast #50: Eesmärgistamise haip ehk mida ütleb värskeim teadus eesmärkide kohta
Eesmärgistamisest on viimase paarikümne aastaga saanud korralik haip. Ent sageli tehakse seda moel, mis tegelikult sooritusele ja tulemusele kaasa ei aita.
Eesmärgistamisest on viimase paarikümne aastaga saanud korralik haip. Ent sageli tehakse seda moel, mis tegelikult sooritusele ja tulemusele kaasa ei aita.
On "Uute Alguste" aeg. Kui sa oled normaalne tavaline inimene, siis tõenäoliselt midagi sa endale seoses uue aastaga rääkisid. Olgu selle nimi lubadus, lootus, idee või uitmõte.
Värskes podcasti osas räägin sellest, kuidas tegema hakkamine ja tegemine on kaks päris ise asja. Ja kuidas see mõjutab oluliselt meie motivatsiooni.
Kui sul pole eesmärki, siis ei jõua sa kuhugi. Aga kui sul on eesmärk, siis sa ei pruugi samamoodi kuhugi jõuda.
Kuidas ma kodustega toime tulen? Kas töötajad ikka teevad kodus tööd? Millal see mööda saab? Mis mu tööst saab? Ja nii edasi.
Kas kõik või mitte midagi! Täna teen oma isikliku rekordi! Täna panen kõik mängu ja võidan!
Sellise provokatiivse pealkirjaga meili sain hiljuti James Clearilt, raamatu Atomic Habits autorilt. Ent paradoksaalselt, see, mida ta eesmärkide “asemele” pakub, on ometi metoodika, mida kasutavad just eesmärgistamisel maailma ühed parimad juhid, organisatsioonid, sportlased.
Tahtmise ja tegemise vahel on kuristik. Ja neid kahte ühendab julgus. Ning julguse puudumine on päris levinud vabandus, miks mingeid asju tegemata jäetakse.
Miks mõned inimesed saavutavad kõrvalt vaadates erakordseid tulemusi, olgu töötaja või sportlase või ka lapsevanema rollis? See küsimus tuleb mulle pähe pea iga kord, kui loen-kuulen jälle mõnest tippsaavutusest mistahes valdkonnas.
Miks on nii, et nii mõnigi treeningute maailmameister ei suuda võistlustel oma head vormi tulemuseks vormida? Vastus on sageli ehk vastupidine intuitiivsele arvamusele - me lihtsalt kipume võistlustel pingutama liiga palju.
Avaneb uks ja nagu eikusagilt ilmub minu lauale mingi paber. Ja siis mingi aja pärast jälle läheb leheke jälle edasi kuhugi. Miks seda vaja on, mis selle paberi eesmärk on või ka milline peaks olema minu osa sellega tegelemisel, jääb sageli selgusetuks.
Meil on nüüd kaks arenguvestlust aastas, rääkis üks personaliinimene mõni aeg tagasi. See peaks lahendama probleemi, et juhid ei tegele vabatahtlikult kuigivõrd palju oma inimeste arengule kaasa aitamisega. Ent tegelikkuses on seda siiski ehk liiga palju loodetud-oodatud…
Mis teeb ühed inimesed edukaks ja teisi mitte? Jättes praegu kõrvale kõikvõimalikud viited talendile, juhusele, töökusele, tarkusele jne, tundub olevat üldaktsepteeritud mõtteviis, et edukad inimesed…
Olen juba mõnda aega tahtnud lugeda Simon Sineki raamatut “Start With Why“, siiani pole see õnnestunud. Ja tegelikult pole ma seda tänagi lugenud. Kuniks…
Panime hea kolleegi Kristjan Otsmanniga (Selge Pilt) kokku kahe päevase koolitusprogrammi nimega “Saak”, mis kutsub esile ja viib läbi reaalse ning käegakatsutava muudatuse ettevõttes/osakonnas.