Musklis, vähese jutu ja kivinäoga macho-mees on karmis võitluses vaenlasega viimane mees, kes püsti seisab. Viskab siis mõne eriti tabava repliigi - näiteks "I'll be back" - ja jalutab päikese loojangusse. Umbes selline kipub olema enim levinud arusaam mentaalsest tugevusest. Ja enam vist suuremalt mööda ei saa panna.
Selles podcasti episoodis räägin sellest, millest vaimne tugevus saab alguse ehk räägin ultrarealismist. Mis see on, kuidas välja näeb ja kuidas ka sina saad käituda nagu ultrarealist.
Sel ajal kui keskkond surub meid jälle üha väiksemale pinnale - nii füüsiliselt kui mentaalselt - oleks ehk mõistlik teha hoopis risti vastupidist - sirutada end välja ja alustada millegi uue, värske, põnevaga.
Meil kõigil on peas hääl, kes meiega räägib. See teadmine on tulnud mõnele inimesele üllatusena - just et kõigil on peas oma hääl. Ja umbes iga kümnes inimene usub, et see hääl pole tema ise, vaid keegi tegelane väljapool teda.
Puhkamine ja taastumine on nõrkadele, kuulen aeg-ajalt mõne kõvema spordihundi või tippjuhi suust. Ehkki saan sellest mõtteviisist aru, siis miski pole kaugemal tõest. Puhkamine nõuab…
Mõnikord ajab ikka närvi, miks teised inimesed niikaua mäletsevad. Nämmutavad, jokutavad, jauravad, kurdavad. Miks nad ometi kord edasi ei lähe?
Eesti parim naisrattur, 500+ inimesega tehase juht, tippsportlastega tegelev treener, ülikooli tippjuht, finantskontserni baltimaade müügijuht. Ja veel mitmeid, keda ma imetlen ja kellega mul on olnud ja on ka praegu siiras heameel koostööd teha.
Miks on nii, et mõni teeb treeningul supertulemuse ja võistlusel kõrbeb täiega? Või miks mõni on superhea esineja oma meeskonna ees, ent ei saa sõna suust, kui peab täpselt sama asja tegema telekaamerate või 200 pealise kuulajaskonna ees. Vastust tuleb otsida ühes nähtuses, mis erinevates olukordades tabab meid kõiki - see on pinge.
Mentaalset tugevust peetakse olenemata valdkonnast, spordist ja ärist kuni poliitikani, olulisimaks võtmeteguriks edus. See, mis meie peades toimub, võib määrata isegi kuni 50-80% edukusest, viitavad erinevad uuringud kõik samasse suunda.
2013. aasta aprillis rebestas maailma tugevaima korvpalliliiga NBA superstaar Kobe Bryant Achilleuse kõõlust. Valu, mille ette kujutaminegi toob näole grimassi, rääkimata siis selle päriselt tundmisest. Keegi poleks halvustavalt talle näpuga viibutanud platsi kõrvale pikali vajumise või ka platsilt ära kandmise korral. Ent ta läks ja pani sisse mõlemad vabavisked. Kõhklusteta. Ja alles siis lahkus riietusruumi, omal jalal.
Kui sa oled jõudnud kohta, kus tunned, et enam ei jaksa. Teha sammugi. Vändata pööretki. Teha tõmmetki. Mitte midagi ei jaksa teha… Siis oled jõudnud kohta, kus kasutamata on veel 60% sinu füüsilisest võimekusest.
