Podcast #31: Eesmärgistamise kahjulikud kõrvalnähud
Kui sul pole eesmärki, siis ei jõua sa kuhugi. Aga kui sul on eesmärk, siis sa ei pruugi samamoodi kuhugi jõuda.
Liitu 3000+ juhi ja ettevõtjaga ning telli uudiskiri
Podcast #25: Jutud motivatsioonist on neile, kel puudub eesmärk
Jutud motivatsioonist on neile, kelle puudub eesmärk. Inimestele, kellel on selge siht ja eesmärk, pole vaja rääkida motivatsioonist, enda või teiste motiveerimisest, nippidest ja trikkidest ja teooriatest.
Igal tegevusel ja tegevusetusel on eesmärk
Igal tegevusel ja tegevusetusel on eesmärk. See väide seletab ära nii mõnegi “ma ei taha”. Ja asetab mõistlikumasse kohta ka mõtteviisi, et me peame teisi inimesi “motiveerima”.
Kui hirmus pole, siis on latt liiga madalal
Miks mõned inimesed saavutavad kõrvalt vaadates erakordseid tulemusi, olgu töötaja või sportlase või ka lapsevanema rollis? See küsimus tuleb mulle pähe pea iga kord, kui loen-kuulen jälle mõnest tippsaavutusest mistahes valdkonnas.
Sul ei ole vaja motivatsiooni muutusega alustamiseks
Eks see ole vast selline üldteada tõdemus, milles sageli on ka tõetera sees. Et harjumuste muutmisel enim kasutusel olev alustamise aeg on… homme. Täna ei saa, sest… täna pole nagu seda õiget motivatsiooni, tunnet peal.
9 pikka sammu sihi poole, eesmärki seadmata
Kuidas sünnivad suured eesmärgid ja saavad teoks asjad, millest enne tegudele asumist mõeldagi ei osanud. Või ei julgenud.
5 põhjust, miks tulemusele keskendumine on jama
"Mul on täitsa kama, kuidas sa seda teed. Tulemus loeb!" Jaan on ülemus ja teab, et töötaja hindamisel esimene kriteerium on tulemuslikkus. Ja et hea juht delegeerib töötajatele vastutust - "no vaadaku ise, kuidas tulemuseni jõuab!" Mari vaatab Jaanile otsa ja noogutab. Ning läheb nõutu ja veidi kohkunud näoga tagasi töökohale. "Eks kõik on meil siin alguses valget seina vaadanud," meenub talle Jaani lause enne tulemusele keskendumise juttu. Mari ohkab ja asub tööle. Ikka tulemustele keskenduma....
Kui juht nõuab: “Näita tulemust!”, siis pole tal aimugi, kuidas edasi minna
Kui ma kunagi palgatööl olin, saatis mu toonane ülemus mulle umbes neli-viis meili päevas. Kritiseeris, süüvitamata asjade tegelikku seisu, andis „tagasisidet“. Ja küsis nõudlikult: mida sa ette võtad? Lisaks helistas paar korda. Siis tuli istus poole koosoleku pealt maha, et näha, mida ma siis nüüd ette võtan. „Lihtsalt vaatan,“ ütles ta. Koosolek ja palju muudki oli lörris. Siis kutsus vaibale. Nõudis tulemust ja ikka jälle tahtis kuulda, mida ma ette võtan. Kusjuures mitte ainult antud konkreetses olukorras, vaid ka mingites hüpoteetilistes, ebareaalsetes olukordades. Ma ei räägigi Exceli tabelitest, mida pidi täitma hakkama, ent mille kasutegur töövahendina lähenes kiirelt ... nullile.
Kuidas elevant ära süüa, veisest rääkimata…
Ühel minu motiveeriva juhtimise teemalisel koolitusel osales ehtekaupmees. Täpsemalt oli ta ühe Eesti mõistes päris kopsaka ehteid, kangaid, nööpe, lukke jt asja juurde käivaid nipsasjasu müüva poeketi omanik. Olnud selles äris paarkümmend aastat. Naine. Kogenud, tunneb kaubandust ja oma valdkonda läbi ja lõhki. Empaatiline, oma inimeste eest väljas. Ja samas korda nõudev. Hea juht.
Õnnestunud muutus – suuna Ratsanikku, motiveeri Elevanti
Tean ühte ettevõtet Eestis, kus viimase tosinkonna aasta jooksul on tehtud umbes 5-6 organisatsioonilist muutust. Mitte mingit nipet-näpet siit-sealt kohendamist, vaid kõiki ja kõikehõlmavat muutust. Eranditult kõik muutused on ebaõnnestunud, tulemus pole see, mida sooviti. Tagajärjeks on väsinud, tülpinud ja usu kaotanud inimesed, eesmärgid – kui neid ka oli – on endiselt saavutamata – äri toodab kopsakat kahjumit ja ... ees ootab uus muutus. Edukas organisatsiooniline muutus eeldab tegelemist kahel rindel – asjadega ja inimestega. Kui asjadega tegelemisel on sageli n.ö asjad korras – olemas on vajaduse kirjeldus, korralik tegevusplaan, eelarve, kontseptsioon, rakenduskava, riskianalüüs jne – siis inimeste poolega teadlik tegelemine on jäetud kuidagi juhuse hooleks. See on ka peamine põhjus, miks erinevate uuringute järgi 60-80% organisatsioonilisi muutusi ebaõnnestub.
Kuidas Vain end masust välja müüs
2009. aasta veebruariks oli asi selge – aastaid pidurdamatult voolanud piimajõed koolitusturul olid kokku kuivanud. Nii oli see ka Vain & Partnerites, toonases ja ka praeguses ühes Eesti suurimas müügi- ja juhtimiskoolitusfirmas. Töötasin siis seal veel viimaseid kuid ja müügikoosolekul hõreda Exceli müügitabeli põrnitsemine oli kõike muud kui mõnus tegevus.
Keeld olla õnnelik ehk mis nõu sa endale 100 aastaselt annaks?
Kujuta ette, et oled 100 aastane. Väärikas jalutuskepiga vanahärra või laia suvekübaraga igahaljalt sharmikas daam. Jalutad mõnusasti mööda kesklinna tänavaid. Sul on aega. Vahepeal seisatad, vaatad inimesi, vaateaknaid, mööda sõitvaid autosid. Siis jalutad edasi, istud mõnusasse välikohvikus päikese kätte lauda ning tellid tassi head kohvi.
Neli tähtsat asja, mis meid eesmärkidena motiveerivad
Eesmärke on suuri ja väikeseid. Tegevuste eesmärgistamine ja sihtide seadmine kipub olema pea iga juhtimise- ja meeskonnakoolituse-grupicoachingu osa. Sugugi mitte asjata – üldiselt peetakse edukate…
Meeskond on nii tugev kui selle nõrgim lüli? Sorry, see on vale!
Kirjutasin ajakirja Director palvel tüki meeskonnatööst. Siin ta on: „Meeskond on täpselt nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli“. Oled kuulnud? Üha enam tundub…
7 põhjust, miks su meeskond ei tööta
Prantsusmaa meeskond ei pääsenud jalgpalli MMil alagrupist edasi. Korraldame heade kolleegide Kristjan Otsmanni, Indrek Rahi ja Kristel Rannamehega oktoobris laeval Baltic Queen koolituse Uus…
Kuus põhjust, miks eesmärgid täitmata jäävad
Kaheksa kümnest suitsetamise mahajätjast hakkab uuesti suitsetama. Vaid umbes neljandik inimestest saavutab endale tervise ja heaoluga seotud eesmärgid. Kaalulangetajad, kes murduvad, võtavad keskmiselt tagasi…
Mida koolitustel ei õpetata
Olen käinud oma elus umbes paarikümnel koolitusel. Ja vedanud ise tublisti enam koolitusi. Olen õppinud ja õpetanud nippe ja trikke, metoodikaid ja mudeleid, hoiakuid…
“See on niivõrd jälk tunne seal üleval…”
Tabasin end mõni nädal tagasi lõunalauas inimesega vesteldes tõdemuselt, et ma ei ole seadnud endale eesmärke. Mul ei ole eesmärki selle aasta detsembriks, järgmiseks…
„Peame teadma, miks see juhtus!“
„Miks see juhtus?“ Koosolekuruumis võtab maad vaikus. Ühel inimesel kukub kogemata maha pastakas. Hääl kõlab, nagu oleks maha kukkunud vähemalt 10 tonnine raudbetoonkamakas. Ja…
Miks mina ja mu sõber suitsetamist maha ei jäta
Tegelikult on see vale. Vähemasti praeguse seisuga. Ta jättis suitsetamise maha. Paar kuud tagasi. Lõplikult… Ja ka mina ei suitseta viimased viis või kuus aastat. Tunneme üksteist…
Oled sa ronija või prõmmija
Lugesin ühe Briti coachingufirma kodulehelt järgmist kirjeldust mägironimise ja eesmärkide seadmise vahel. Analoogia kirjeldab kolme erinevat viisi inimeste lähenemisel eesmärkidele: 1. Ronija Tee mäkke ei pruugi olla kõige otsem, ent ronija naudib iga hetke. Eesmärk on mitte niivõrd tippu jõudmine, kuivõrd ronimine kui niisugune – tipp on siht, mis aitab tegeleda sellega, mis tõeliselt motiveerib – ronimisega. Seega, ronimine ei seisne selles, et jõuda tippu, vaid selles, et protsess oleks huvitav ja pakuks naudingut.
Katkend raamatust: Ajahetke murrangulisus
Lapsepõlves sportimist alustades teeme kõike eeskujude järgi, loomulikult tegin nii ka mina. Spordialasid tutvustavad kas vanemad või treener, vaatama võistlusi Internetist või telerist. Tulemuseks on see, et me teeme kõike enam-vähem samamoodi. Teeme samu harjutusi, vaatame kogenumaid ja üritame neid jäljendada, sest „nii on ju õige”. Minul oli alguses vähe õpetajaid, üritasime isaga kodukülas heitetehnikat välja mõelda ja omamoodi saimegi sellega hakkama. Mu esimene treener Ando Palginõmm, hiljem Helgi Parts ja Aleksander Tammert seenior andsid mulle kettaheite alghariduse. Minu kettaheide oli segu normaalselt ja meie „laudaringi” heitetehnikast. Ma õppisin püüdlikult, kuid oli selge, et olen veel täiesti algaja.
Eesmärgist ehk ära vaata oma kella
Ära vaata oma kella. Nüüd joonista oma kell nii detailselt kui oskad paberile. Kas tal on numbrinäit või seierid, kas ta näitab kuupäeva, kus asub valmistajanimi, kui suur kell on jne? Valmis? Nüüd võrdle joonistust ja päris kella. Täpselt sama? Võib-olla. Kahtlustan aga, et enamikel meist on joonistuse ja päris kella erinevus tuntav. “Süüdi” on RAS ehk meie peades tegutsev retikulaarne aktiveeriv süsteem, millest olen paaris kohas ka varem juttu teinud (vt siit ja siit). Vaatame kella mitmeid kordi päevas ja sadu kordi aastas, ent ei suuda seda ikkagi adekvaatselt joonistada. Sest meie eesmärk kella vaadates on reeglina üks – kui palju kell on? Peades töötav RAS teeb tööd ja välistab muu eesmärki silmas pidades ebatarviliku informatsiooni.
Redelipulk või mänguasi
Eelmise blopostituse kommentaarides kirjutas Veigo sedavõrd olulisest asjast, et toon selle siia eraldi postituse alla: Veigo Says: December 3, 2008 at 6:51 pm…
Maslow kukkus tagurpidi, maandudes vette
Teisipäeval, Võiduka Meeskonna Juhtimise koolituse järelpäeval (see on neljas koolitusepäev, kus tehakse muuhulgas kokkuvõtteid kuu varem toimunud koolitusest ja vahepeal ära tehtust) põrutas üks osalejatest…
