Kas sa saad ise aru, mida sinult oodatakse ja kas suudad töötada tulemuslikult nii, et päevakäske sulle välja ei jagata? Kui jah, siis sobiksid sa ehk töötama Prisma Peremarketis.
"Mis kohaga nad mõtlevad?" oli esimene peast läbi vilksatanud mõte, kui lugesin uudist, kuidas PPA uue juhi kandidaat Priit Kama on esitatud põhjusel, kuna ta on "korrastaja".
Seal tahaksid töötada sajad tuhanded noored üle maailma. Ent võimalus selleks on oluliselt vähematel ning sinna tööle saamiseks tuleb läbida tõeline vestluste-testimiste kadalipp. Mida nad seal siis nii erilist teevad?
Tööle minnakse firma pärast, lahkutakse juhi pärast, ütleb üks sentents. Kuidas oleks kui tööle mineku otsuse teeks lisaks firmale ka juhist tingitult?
Mäletad seda tunnet, kui alustasid esimest tööpäeva uues kohas?
Minu hea sõber osaleb töökonkursil. Pakutav amet on (konkurss pole veel lõppenud) ahvatlev – sisuliselt on tegu juhtkonna liikmega, kelle vastutusala on ettevõtte jaoks üks olulisimaid. Konkurssi korraldab ja viib läbi personalivärbamisfirma. Seega, pealtnäha justnagu tavaline konkurss, nagu iga teine. Konkursi käigus aga hakkasid selguma põnevad detailid, mille peale kokkuvõttes julgeks öelda – firma lihtsalt raiskas raha. Esiteks pole teada, kes tegelikult saab inimese otseseks juhiks. Sest firma otsib samal ajal ka tegevjuhti. Millised on personaliotsingufirma võimed tegeleda hiromantiaga, ehk teada juba ette uue, veel leidmata, tegevjuhi eelistusi, on teadmata. Igal juhul tundub väga kummaline teha tulevasele juhile kalli raha eest vägisi “kingitusi” uute inimeste näol, kui on olemas võimalus, et ta saab endale ise meeskonda luua.
