4 tunnine tööpäev
Eelmine nädal tõi uudise, et suurematest ja tuntumatest organisatsioonidest esimesena Eestis katsetab Elisa 4 päevast töönädalat. Suur samm edasi kaasaegsema töökeskkonna poole. Ent ehk on siit veel ruumi edasi minna.
Eelmine nädal tõi uudise, et suurematest ja tuntumatest organisatsioonidest esimesena Eestis katsetab Elisa 4 päevast töönädalat. Suur samm edasi kaasaegsema töökeskkonna poole. Ent ehk on siit veel ruumi edasi minna.
Kannatlikkus on midagi, millest liiga palju ei räägita. Ikka meeldivad meile enam lood, mis räägivad üleöö edust, imelastest või erakordselt kiirest rikastumisest.
Tegevuste nimekirjad ehk to-do listide ajalugu ulatub väidetavalt 300 aasta taha. Ja nende lubadus pole muutunud - tegevuste nimekirjad peaksid aitama meil püsida fookuses, vähendada segajaid ja luua heaolu tunnet tehtu üle. Ning kahjuks teevad nad sageli just vastupidist.
Kasv ja hea tulemus = stress pluss puhkus. Me teame seda, ent millegipärast me päriselus teeme ainult pool võrrandist. Me ei puhka, ei taastu, ei tee seda teadlikult. Miks?
Nad ei suutnud eristada olulist ebaolulisest. Nad lasevad ennast kergelt eksitada. Nende aju on hõivatud tunduvalt suurema osaga, kui oleks vaja konkreetse ülesande tegemiseks. Ja nad väsivad kiiresti, piltlikult väljendudes on nad mentaalselt inimvared.
Parim ajajuhtimise nõuanne, mida olen kohanud ja ka ise rakendanud, on ... mine trenni.
Kuidas saavutada tasakaal töö ja eraelu vahel? Küsimus, mida küsitakse grupicoachingutel sageli ja millele vastuseks oodatakse mingit imelist ajajuhtimise nippi (et vasta meilidele niimoodi ja planeeri oma aega sedaviisi). Selle pealt, mis ma näinud olen, julgen aga kinnitada - nipid on head, ent... kahjuks kipuvad olema lühiajalised. Sest probleem pole halvas planeerimises, vaid muus.
Puhkuse esimesel nädalal tuled veel tööst välja, teisel puhkad ja kolmandal hakkad mõttes juba tööle minema. Ning siis kuu-paari pärast hakkad uut puhkust ootama...
See küsimus on otsekui ajastu märk. Ja seda küsimust on küsitud tuhandeid, kui mitte miljoneid kordi ning vaid veidi vähem on proovitud sellele vastust leida. Enamikel juhtudel kasutult.
Kirjuta üles kõik oma tegevused tööl. Nüüd vaata neile peale ja märgi ära, milliseid tegevusi saad teha ainult sina. Ja millised saaksid ära delegeerida, mida võiks teha keegi teine. Ja siis leia inimene, kellele see tegevus oleks jõukohane ja ... delegeeri töö talle.
Panime hea kolleegi Kristjan Otsmanniga (Selge Pilt) kokku kahe päevase koolitusprogrammi nimega “Saak”, mis kutsub esile ja viib läbi reaalse ning käegakatsutava muudatuse ettevõttes/osakonnas.