Öeldakse, et ajalugu ei saa muuta. Päris tõsi see siiski vist pole – sündmused, faktid, numbrid on sellised nagu nad on. Ent see, kuidas neile tagantjärele peale vaatame, muudabki ajalugu.
Juba päris mitmendat aastat olen kokku pannud enda isikliku “aruande”, kuidas aasta läks. Nii ka sel aastal. Teades, et üldiste hinnangute andmine sõltub hirmus palju ajahetkest, mil tagasi vaatame – alates kellaajast (kirjutamise hetkel on hommik) kuni selleni, et kuidas me eelmisel ööl magasime (vastuseks: hästi :-)) – siis üldiste nimetuste asemel proovin vaadata tagasi konkreetsetele teemadele. Niisiis, kolm küsimust:
Mida tegin ja mis läks hästi?
Mis ei läinud oodatult?
Mida õppisin?
Mida tegin ja mis läks hästi?
E-kursus juhtidele: Kaasaegne juht
Eelmisel aastal tegin valmis e-kursuse “Psühholoogiliselt tugev ja enesekindel Sina” ning see osutus menukaks. Hetkel on seda kursust läbinud või läbimas u 250 inimest. Kursuse tuules otsustasin kevadel teha ka e-kursuse juhtidele: “Tulemuslik ja teadlik kaasaegne juht”. Mitmel põhjusel, näiteks alustades pandeemia mõjust koolitusvaldkonnale.
Ent peamine põhjus oli ikka see: ehkki võiks arvata – ja mingil määral on see tõsi -, et juhtimises on jutte palju, ent põhiolemuselt on sisu ikka sama, siis mõned asjad on ikka muutunud ja muutumas. Alates inimestesse suhtumisest – inimesed ei vaja tagasisidet, nad väjavad tähelepanu, meeskond pole perekond, motivatsioon on tagajärg jne – kuni tegevusteni – üksühele vestlused, vastutuse delegeerimine jne.
Ja mulle väga meedib ka see formaat – suures plaanis e-koolitus ehk juht ise toimetab, ent mina olen pidevalt kaasas ning tagasisidestan iganädalaselt juhi tegemisi. Äge.
Mida kursuse läbinud juhid kirjutavad:
Väga hästi oli läbi mõeldud enda tiimiga tehtavad ülesanded. Töötajatelt sain tagasisidet, et varasemalt ei ole nad sellistes ülesannetes osalenud.Koolitus mulle kohe väga meeldis. Äge oli end motiveerida iganädalaselt teemaga tegelema.
Liidia, müügi ja klienditoe juht
Mulle väga meeldis seda kursust läbida, kuna see oli veebikeskkonnas ning sain seda teha omas tempos. Kuigi eelduslik läbimise aeg oli 6 nädalat, siis oli hea, et ma ei pidanud tundma aja survet ning mõne peatüki jaoks sain võtta rohkem aega. Läbi harjutuste hakkasin uusi teadmisi kohe ka rakendama. Kirsiks tordil oli koolitaja toetav tagasiside iseseisvatele töödele.
Siret, vabakonna tiimi juht
Janika Lõiv olümpiale ehk olin osaline ajaloo tegemisest
Sel aasta täitus ühe erakordse naise eesmärk – jõuda esimese Eesti naisena XCO ehk rattakrossis olümpiale. Eesmärk, mis veel mõni aasta tagasi tundus pigem hõllandus, sai nüüd reaalsuseks: Janika Lõiv oli Tokios stardis. Ja mul on kohutavalt hea meel, et olen saanud Janika ja tema mehe Urmase ning mitmendat aastat Eesti parimaks rattatreeneriks tunnistatud Karmen Reinpõldiga sellel teekonnal käia. Kui minult küsitaks, milline on minu n.ö esimene meeskond, siis ma vastaks kõhklematult: Team Lõiv.
Muidugi ei rahuldanud Janikat juba olümpial kohal olles ainult olümpiale saamine, muidugi ei rahuldanud ka 17. koht. See käib tippsportlase mõtlemise juurde. Janika jätkab. Team Lõiv jätkab. (Pilt: Janika Lõiv Tokio olümpial, erakogu)
Sportlaste e-kursus: Meistriklass saavutussportlasele
Septembris kirjutas treener Karmen Reinpõld mulle messengeris umbes nii: kuule, me peaksime selle sportlaste kursuse ikka tegema, mitmed on küsinud. Jutt on e-kursusest, milleni me jõudsime pärast seda kui järjekordse koroonalaine ohu tõttu olime sunnitud ära jätma seminaride seeria kestvussportlastele, eelkõige rautturitele ja triatleetidele. Nii valmis novembriks e-kursus, kus on sees kõik vajalik, et ennast suveks vormi treenida. Baas, ülesehitus, võistlusteks timmimine, nii füüsise kui vaimu treeningud. Videod, artiklid, podcastid, kõik jutud, nagu öeldakse. Ja hetkel toimetab nende plaanide järgi juba kahekohaline arv inimesi …
Personaalsed coachingud juhtidele
Ma olen hea juhtide coach. Päriselt ka. Inimesed, sh mina, ikka vahel küsivad endalt: kas ma olen piisavalt hea? Abstraktsevõitu küsimus, millele sageli n.ö faktilist vastust pole. Ent olles nüüd 13+ aastat coachina tegutsenud, julgen endale ja seega ka avalikult kinnitada – ma olen hea coach.
Igal ajahetkel olen proovinud hoida 3-5 juhti oma coachingu programmis, see on mul ka õnnestunud. Huvitaval kombel on lisaks minu juhtimise temaatika kogemusele just sel aastal juhtide coachingule tublisti andnud lisaväärtust minu kogemus sportlastega tegelemisest – kuidas juhina ka mentaalselt tugev olla? Eestvedamise ja spordipsühholoogia kombinatsioon on midagi, mis tõenäoliselt muutub ajas veel väärtuslikumaks, arvestades, et ka juhtimise maailm on pigem liikumas n.ö tehnokraatlikust lähenemisest inimlikumaks ehk rohkem inimesest lähtuvamaks. Juhi coachingu programmid on siin.
Vaimse tervise veebinarid ja koolitused
See sai tegelikult alguse juba eelmisel aastal, ent sel aasta on see jätkunud ja võimendunud. Tänu tööle sportlastega olen õppinud (sh lisaks autodidaktina õppimisele läbisin eelmisel aastal ka n.ö ametliku spordipsühholoogia kursuse) kõvasti selle kohta, miks me inimestena nii käitume, tunneme, tegutseme. Veel olul
isem – ka selle kohta, kuidas peaks toimetama nii, et pea püsiks ka tööl tervemana, et me jaksaks fookust hoida, et kramplikult eraelu ja töö tasakaalu otsimisel pole mõtet jne. Muidugi, suur osa sellest on seotud ka füüsilise liikumisega, ent mitte ainult.
Lühidalt, olen sel aastal teinud kümneid veebinare ja koolitusi vaimse tervise teemal – läbipõlemise ennetamisest, endale mõistliku päevarütmi tekitamisest, tagasilöökidega toimetulekust, fookuse hoidmisest jne. Vähem esoteerikat ja “mõtle positiivselt” stiilis soovitusi, rohkem praktilist, kasutamiskõlblikku infot.
Kolm värsket coachingu sertifikaati
Inimene õpib kogu elu. Võib-olla tõesti, nagu laulusalm ütleb, sureme me lollina, ent vähemalt elu on siis olnud tähenduslik. Sel aastal otsustasin uuendada oma coachingu sertifikaate ja saada mõni ka veel lisaks. Ehk lihtsamalt: otsustasin õppida.
Augustist novembrini tegin u 3-4 inglise keelset coachingut nädalas, partneriteks inimesed Delhist, Singapurist, Dubaist, Brüsselist, Hong Kongist. Lisaks workshopid, iseseisvad e-kursused. Tulemuseks kolm värsket sertifikaati juhtide coachinguks: juhtide võimekuse hindamise töövahend, meeskonna coaching ja juhtide coaching, tuginedes programmis läbivalt osapoolte edasisidele. Lisaks uutele ja taaskinnitatud teadmistele-oskustele sain ka enda kasutusse veebivahendi, mis võimaldab mul coachingu protsessi läbi korralduse automatiseerimise kliendi ja enda jaoks oluliselt lihtsamaks teha. Ja muidugi, teha juhtidele coachingut olenemata asukohast. Muuseas, nii programmide tegija Will Linssen kui programmid ise on valitud maailma TOP 10 coachingu tegijate sekka. Kuhu see kõik viib, ei tea. Põnev on igatahes.
Mis ei läinud oodatult?
Sprindist sai maraton
Võib-olla minu enda jaoks tunnetatavaim tagasilöök olid vaimsed väsimuse hetked. Küllap ma siin ei erine paljudest inimestest, kelle jaoks on koroona algusega alanud sprindist saanud maraton. Ma ei taha minna liiga palju koroona temaatikasse, teema on ilmselt ära väsitanud meid kõiki. Ent vähemasti minu jaoks olid selle aastal kevadel ja ka sügisel oma n.ö madalseisud, mille üks oluline mõjutaja oli jauramine koroona ja vaktsiinide ja piirangute üle. Ja ühelt poolt ärevus ja teiselt poolt tüdimus mõjutas kahtlematult ka kõike muud: võimekust tööl-kodus, füüsilist võimekust, vaimset võimekust. Nagu ikka – ma arvasin, et ma olen vaimselt tugevam, ent selgus, et ikkagi inimene 🙂
Konkreetne tagasilöök spordis
Tagasilööke on meil kõigil ja need on elu lahutamatu osa. Spordil on minu elus päris suur osa, seda nii läbi töö kui ka selle, et ma ise olen ehk keskmisest aktiivsem füüsiline liikuja. Ikka eesmärgid ja treeningplaanid ja… Juuli keskel jäin haigeks. Ligi 40 palavikku, siis palaviku alandajate mõjul tohutu higistamine ja palaviku langus ja tunne, et võiks trenni minna. Ja kõik kordus 6-7 tunni pärast uuesti, nii ligi nädal aega. Mis haigust põhjustas, ei tea, käisin ka EMOs ja vastus sealt oli: Ei tea. Midagi oli, nüüd on ta läinud. Lühidalt, suuresti selle nahka läks mul sel aastal nii triatloni eesmärk (Tallinn IM 70,3) kui ka muud spordiga seotud plaanid.
Mida õppisin?
Mul on oma tee
Tegelikult õppisin selle Janika Lõivult, kelle jaoks see on mingis mõttes moto olnud juba pikemat aega. Kõigil on oma tee, oma isikupära ja teistega pidev võrdlemine ei ole mõistlik. Niisiis, ka minul on coachina, inimesena oma isikupära ja enda keskmistamine ei too head tulemust ega paku ka naudingut.
Kõik juhtub õigel ajal või natukene hiljem
See tõdemus on minus kinnistunud seoses isikliku elu suure projekti ehk maja ehitusega. Olen oma maja ehituse projektijuhilt Peeter Schmidtilt õppinud just seda, mida ise olen propageerinud: asjad on nagu on, küsimus on, mida edasi teeme? Ja alati saab midagi teha. Siinkohal kraaps ja suur aitäh Peetrile, see, kuidas ta keerulist projekti ja inimesi juhib – tjah, ma arvan, et siin oleks nii mõnelgi tippuhil palju õppida. Seega, rahulikult. Veebruari alguses kolin sisse. Või siis mitte, eks näis 🙂
Maailm on selline nagu ta meile näib
Sel aastal on nähtavamalt kui kunagi varem tulnud päevavalgele tõdemus: faktidega ühte korralikku uskumust ei võta. Ehk maailm on selline nagu ta meile näib. Kui me midagi usume, siis nii on. Ajaloolane Yuval Noah Harari ütleb, et see abstraktsetesse ideedesse, mõtetesse uskumise võime on see, mis inimesi loomadest eristab ja inimkonna arengut tagant tõukab. Ja teistpidi on see ka see, mis võib meid hävitada. Nii üksikisikute kui ühiskonnana.
Aitäh, et lugesid, et oled olnud olemas ja mõnusat aasta lõppu. Näeme juba uuel aastal! 🙂
