Kaks inimkonda enim huvitanud saladust on: mis ootab mind (meid ees) tulevikus ja kuidas teha kulda. Niisiis, üritades anda oma panuse inimkonna uudishimu rahuldamiseks, järgnevas minu ennustus “10 asja, mis hakkavad 2012 juhtuma”. PS Kulda ma teha ei oska, see on kindel.
10. Kiire läheb mööda
Vähemalt paljudel meist. Üha rohkem inimesi hakkab aduma kahte asja: kiire asub ja elab meie endi peas, mitte kusagil meist väljaspool. Ja teiseks, kiire ei kipu vähenema üha uute trikkide, appide ja nippidega, kuidas asju veel kiiremini teha. Kiire on sümptom ning asjade veel kiiremini (ja veel rohkem) tegemine on otsekui plaaster lahtisele luumurrule. Üha enam hakkavad inimesed aga väärtustama oma aega, tervist ning keskenduma pigem vähemate asjade hästi ära tegemisele. Kiirega tegelemisel võib näiteks alustada sellest, et kui kiire jälle peale tuleb, siis on mõistlik minna tahatuppa ja oodata, kuni kiire mööda läheb 🙂
9. Leitakse Jumala osake
Suuri uudiseid võib sel aastal oodata Genfi lähistelt, kus Suur Hadronite Põrguti muudkui imeväikeseid osakesi edasi põrgatab. CERNi juht Rolf Heuer on öelnud ajakirjanikele: Shakespearelik küsimus – olla või mitte olla – võib saada esitatud 2012 lõpus… Jutt käib Higgs´i bosonist, nn Jumala osakesest, mis on väidetavalt viimane tükike mateeria loomise algosakeste puslest. Eelmise aasta detsembris tehtud eksperimendid juba viitasid otseselt osakese olemasolule, jäänud on veel lõplik kinnitus.
8. Eesti ettevõtete juhtidest kerkib esirinda noorem generatsioon
Ehkki meediapildis figureerivad endiselt paljuski dinosaurused (ajakirjanike inerts?), siis äris teevad suuri tegusid juba järgmine generatsioon. Viimased 2-3 aastat on olnud IT valdkonna võidukäik ning pole kahtlust, et see jätkub. Ent ka muudes valdkondades on tegijad noored, 25-40 aastased, kelle jaoks Äripäeva esikaas ei paku pinget, kes vaatavad Põhjamaadesse, Euroopasse ja kaugemalegi ning kes valdavalt teevad oma äri mitte eesti keeles. Nad pole Hans H. Luige paar aastat tagasi taga igatsetud dinosauruste tüüpi alfaisased, vaid koostöö tegijad, kes ei tee äri ilmtingimata eesmärgiga rikkaks saada ja maha müüa (ehkki ka seda või juhtuda).
7. Ettevõtjate laine veidi leebub, ent jätkub
Eelmisel aastal asutati kolmandiku võrra rohkem ettevõtteid, kui 2010. aastal. Ettevõtjate laine jätkumist toetab eelkõige kaks trendi: esiteks, ettevõtted jätkavad (vaikselt, ilma kisa ja kärata) koondamist. Pole vast suur saladus, et koondamine ja mingis mõttes inimese sundvaliku ette panemine on oma äri alustamisel vast enamlevinuim põhjus. Valik on muidugi põnev: kas kannatad edasi või hakkad tegema lõpuks seda, mida oled alati unistatud… Ja teiseks, üha rohkem levib inimeste seas arusaam , et äri ei tähenda tingimata tohutut kasvamist, suuri korporatsioone, inimeste palkamist, laienemist jne. Äri võib olla ka elustiil – oma kohvik, puutöökoda, raamatupidamise teenus, vaiba puhastus jne.
6. Poliitikas on hääbumise aasta
IRL jätkab hääbumist, kuni kaks vastastikust leeri ei suuda kokku leppida uues erakonna alustes ning uues ambitsioonikas eesmärgis. See tähendaks, et kumbki pool, kampsunid ja pintsakud, peavad osaliselt või täielikult lahti ütlema oma isiklikest huvidest, lõpetama kaevikusõja ja oma positsioonide kindlustamise. Hetkel on seda raske uskuda, “meie” ja “nemad” on juba sedavõrd sügavale juurdunud. Hääbumise aasta on ka Andrus Ansipile. Sest inimesed on väsinud. Väsinud sellest, et meil on kõik nii hästi, väsinud sellest, et on olemas ainult üks arvamus, väsinud sellest, et üks ja seesama retoorika kostub Toompealt juba aastaid. Ehkki riigikogu valimised on veel kaugel, siis jutte Ansipi siirdumisest “päikesepoolsesse tuppa”, nt mõnele väärikale eurotööle, kuuleme üha enam.
5. Koolitusturul lähevad moodi koolitused, mis tegelevad inimeste igapäeva probleemidega
Tegu on küll suuresti minu kõhutundele tugineva prognoosiga. Ent sellegi poolest – koolitusturul tõusevad rohkem tegijateks need, kes suudavad klientidel aidata ära lahendada või sammu edasi astuda konkreetse aktuaalse probleemi juures. Vähem abstraktseid, pilvedes hõljuvaid teooriaid, 180kraadiseid elumuutusi ja rohkem hands-on ja koos kundega päris probleemiga tegelemist. Ehk coachingut.
4. Londoni Olümpiamängudelt tulevad Eesti sportlased tagasi nelja medaliga
Gerd Kanter ajab end tippvormi ja suudab üllatada nii publikut kui iseennastki teise olümpiakullaga. Lisaks saab Eesti veel medaleid, võimalusi on aladest lisaks kergejõustikule (usun ka Ksenja Balta head vormiajastust) sõudmisel, tennisel, ujumisel, jalgarattasõidul. Lisaks mitmed head kohad esikümnes. Tuleb Eesti jaoks viimase paarikümne aasta edukaim olümpia.
3. Inimeste seas toimub appide ja nutirakenduste läbimurre.
Juba kümned tuhanded inimesed Eesti mitte ei vajuta klahve, vaid libistavad sõrme oma telefoni või tahvelarvuti peal. Detsembri telefonide müügist olid üle poole nutitelefonid. Ja nagu hea tuttav ütles: on kahte tüüpi inimesi, ühed, kellele jõuluvana tõi iPadi ja teised, kellele ei toonud. On ainult aja küsimus, mil sellise massi peale hakkab tulema rakendusi nagu oavarrest (ehkki neid tuleb ka praegu, ent mitte just liiga palju). Millised rakendused saavad eriti popiks ja kas Eestis tekib Angry Birdsi laadne fenomen, on keeruline prognoosida. Loodame, tingimused on olemas.
2. Tekivad ettevõtja vaimuga palgatöötajad
Üha rohkem tekib juurde palgatöötajaid, kes on nõus oma tööandjale piltlikult öeldes ainult rentima oma tööd ja pead. Sedagi ajutiselt. Ja nende endi tingimustel. Ning nad lahkuvad, kui tunnevad, et neid ahistatakse tarbetu bürokraatia, lõputu efektiivsuseotsingute ja muu säärasega. Nad on noored, nad on tipptegijad, talendid, kui soovite. See trend tähendab muutusi ka suuremates firmades, sest ainult kulupõhisele efektiivsusele ehitatud kontsern ei ole andeka ja oma tööd väärtustava inimese jaoks kuigi ahvatlev.
1. Ja siis tuleb … või ikka ei tule, Maailmalõpp
21. detsember 2012 (mõningatel andmetel ka 23. detsember). Enne seda tulevad suured reklaamikampaaniad – “nüüd eriti head maailmalõpu hinnad!” – tulevad suured peod, ärevad pooltõesed uudised (vulkaanipurskeid on juurde tulnud x perioodi jooksul jne). Ja siis tuleb pohmell. Ehh, ootame edasi… Muuseas, Kalifornia Ülikooli professorid väidavad, et maiade kalendrit (kust see maailmalõpu jutt on pärit) on valesti tõlgendatud ning möödalask võib olla 50-10 aastat. Seega võime vabalt olla maailmalõpu juba üle elanud…
Aasta pärast selgub (jälle), et ma(me) ei oska üldse ennustada… Juhtunud on asju, mida me pole uneski näinud (isegi mitte Igor Mang). Ning võime järjekordselt tõdeda kahte asja: hirmul olid suured silmad ja oli sündmusterohke ning äge aasta.
