Ma olen usaldusväärne, otsekohene ja „helikopteri vaatega“. Või olen ma kannatamatu ja isepäine. Kui sa peaksid valima, siis kumb kuvandi pooltest praegu mind paremini iseloomustab – sõnad esimesest loetelust või teisest loetelust?
Loen maailma ühe tuntuima juhtide coachi Marshall Goldsmithi viimast raamatut „Mojo“, mis räägib sellest, kuidas leida ja ära tunda ning üha rohkem tegema hakata „oma asja“. Seda, mida tehes sa tunned, et sellel on tähendus ja see toob sulle rahulolu. Ning mille tegemisel näevad ka teised, et „see on tema asi“.
Üks oluline osa oma „Mojo“ leidmisel ja mõistmisel on inimese, minu ja sinu, reputatsioon, maine, kuvand. Goldsmith väidab (ja teeb seda õigusega), et väga vähe on inimesi, kes mõtlevad oma maine peale, selle peale, milline kuvandi nad teistele jätavad. Ja ometi on see oluline, sest tahame või ei taha – teised inimesed, nende hoiakud ja suhtumised mõjutavad meid. Ja sellega ka meie „Mojo´t“.
Niisiis – kas tead, mida teised inimesed sinust arvavad? Vastused järgnevale 13-le küsimusele aitavad sul ehk seda teada saada (nagu aitasid ka mind leida artikli alguses kirjeldatud isikuomadusi).
- Nimeta kuus suurepärast hetke oma tööelust viimase aasta jooksul? (Sa võid konsulteerida oma kalendriga või ka küsida oma pereliikmete käest – kuid mitte kolleegide käest)
- Mis tegi need hetked „suurepärasteks“? (Kas sa õppisid midagi? Kas see oli tulemuslik sinu organisatsioonile? Kas sa ise tundsid, et olid oluline teiste jaoks? Paku välja…)
- Millisel viisil olid need kuus hetke omavahel seotud (või olid neist osad seotud ühel moel ja teised teisel moel vms, mis oli nende ühine nimetaja)?
- Kas tunned neis hetkedes ja seostes ära mingi konkreetse isikuomaduse? Kas sa oskad sellele nime anda? (Näiteks – kui kaks hetke oli seotud sellega, et andsid kellelegi toetust ja abi ilma, et see oleks olnud sinu töökohustus, siis see otsitav omadus oleks äkki „lahkus“? Ning inimestel oleks sinust kuvand kui lahkest inimesest.)
- Skaalal 1-10ni, kui hästi on sinu kolleegid kursis nende kuues suurepärase hetkega (10 on „väga hästi kursis“)?
- Skaalal 1-10ni, kui palju kolleegid oleksid päri sinu puhul nende isikomadustega, mida leidsid küsimusele 4. vastates (10 on „nõustuvad täielikult“)?
- Nimeta kuus kehva hetke oma tööelust viimase aasta jooksul?
- Mis tegi need hetked „kehvaks“?
- Mis on neil hetkedel ühist?
- Kas leiad neist hetkedest ja ühisosast isikuomadusi? Kas sa oskad neile nime panna? (Näiteks kui kahte hetke seob omavahel asjaolu, et kaotasid enesevalitsemise, siis isikuomadus on ehk „keevaline“ või „äkiline“.)
- Skaalal 1-10ni, kui hästi on sinu kolleegid kursis nende kuue kehva hetkega (10 on „väga hästi kursis“)?
- Skaalal 1-10ni, kui palju kolleegid oleksid päri sinu puhul nende isikuomadustega, mis leidsid küsimusele 10. vastates (10 on „nõustuvad täielikult“)?
- Millised isikuomadused on hetkel sinu kuvandis kaalukamad, kas vastused 4. või vastused 10. küsimusele? Või kehtivad korraga mõlemad?
Miks see küsimustik on hea läbi teha? Esimene ja kiire vastus on: sa saad oluliselt teadlikumaks sellest, millisena inimesed sind võivad tajuda. Ja veel, sa saad sellega midagi ette võtta. Näiteks: ma ei taha, et inimesed kogevad mind kannatamatu või isepäisena – seega üritan alati enne oma arvamuse lisamist küsida teise inimese nägemust asjale. Ning veel enne oma arvamuse lisamist mõtlen hetkeks – kas see ikka aitab kaasa? Paljudel juhtudel mitte.
Ja veel üks argument küsimustele vastamiseks. „Positiivsed“ versus „negatiivsed“ isikuomadused (positiivne-negatiivne skaala teistega koostöö võimet hinnates). Kui oled kaalumas muutusi oma tööelus (nagu mina) või soovid lihtsalt tööle minna, siis olenemata sellest, kas lähed palgatööle või ettevõtjaks, taandub tulemus vast lõppkokkuvõttes ikka sellele – mida teised sinust arvavad?
Niisiis – kas usaldusväärne ja otsekohene või kannatamatu ja isepäine?
