Artikkel Postimehes: Töötute Armee asub rünnakule
Täna üllitus Postimehes minu kirjutatud artikkel Töötute Armeest. Panen selle ka siia lugemiseks üles: Oleme kodusõja lävel. Meid on ründamas Töötute Armee. Tuhandetest koosnevad…
Täna üllitus Postimehes minu kirjutatud artikkel Töötute Armeest. Panen selle ka siia lugemiseks üles: Oleme kodusõja lävel. Meid on ründamas Töötute Armee. Tuhandetest koosnevad…
Ma olen usaldusväärne, otsekohene ja „helikopteri vaatega“. Või olen ma kannatamatu ja isepäine. Kui sa peaksid valima, siis kumb kuvandi pooltest praegu mind paremini…
Minu hea sõber osaleb töökonkursil. Pakutav amet on (konkurss pole veel lõppenud) ahvatlev – sisuliselt on tegu juhtkonna liikmega, kelle vastutusala on ettevõtte jaoks üks olulisimaid. Konkurssi korraldab ja viib läbi personalivärbamisfirma. Seega, pealtnäha justnagu tavaline konkurss, nagu iga teine. Konkursi käigus aga hakkasid selguma põnevad detailid, mille peale kokkuvõttes julgeks öelda – firma lihtsalt raiskas raha. Esiteks pole teada, kes tegelikult saab inimese otseseks juhiks. Sest firma otsib samal ajal ka tegevjuhti. Millised on personaliotsingufirma võimed tegeleda hiromantiaga, ehk teada juba ette uue, veel leidmata, tegevjuhi eelistusi, on teadmata. Igal juhul tundub väga kummaline teha tulevasele juhile kalli raha eest vägisi “kingitusi” uute inimeste näol, kui on olemas võimalus, et ta saab endale ise meeskonda luua.