Inimene pole vana pintsak
"See, kuidas organisatsioon ja selle juhid käituvad lahkuvate inimestega, on organisatsioonikultuuri nähtavaim lakmuspaber.
"See, kuidas organisatsioon ja selle juhid käituvad lahkuvate inimestega, on organisatsioonikultuuri nähtavaim lakmuspaber.
See otsus on raske. Mõnel võtab ta ööune, mõne teeb mitmeks päevaks morniks. Mõnes tekitab ta süütunnet ja mõne sunnib võtma pitsi kangemat. See on tõenäoliselt enim edasilükatud otsus, mida juht saab teha.
Eesti ühe ärivaldkonna liiderfirma juhi pilk läks veidi kohmetunult oma ette lauale. Pika nõukogude aegse visuaalsel hinnangul mõni tonn kaaluva pika T-kujulise laua taga istus firma juhatus. „Öelge, mis peaks tegema? Ma mäletan neid sellest ajast kui tööle tulin, nemad mind tööle võtsid. Kohtun nendega iga päev, ka pärast tööd küla vahel … Nad on head töötajad, kes on lihtsalt teatud vanuses … Ja nüüd pean nad koondama.” Mees vaikis hetke, põrnitsedes tumeda peitsi ja lakiga kaetud lauda ja jätkas: „See on raske, see on mulle väga raske.” Sellist aususe hetke juhtidega suheldes ei kohta just sageli. Ent samas oli see ka tunnistus ühest teisest omadusest, mida juhist kiirgas: see oli hoolimine. Siiralt ja omakasupüüdmatult.
Jutustus mikromanageerimisest ja sipelgast, kes hea töö tegemise eest koondati 🙂 The Ant Est View more…
Hea sõber rääkis loo. Ta koondas inimese, kes veekalkvel silmadega temalt küsis: eelmisel nädalal koondati minu kaasa, sel nädalal mina. Miks? Veel kaks nädalat tagasi…
Käes on finantsistide ajastu. Hinnas on joonlaua ja punase pliiatsiga kivinägudega juhid, kes jumaldavad numbreid ja vihkavad inimesi. Eriti vihkavad nad aastatepikkuste kogemustega, keskmisest kõrgema…
Mõni aasta tagasi intervjueerisin ühe Äripäeva konverentsi raames Baltika suuromanikku ja juhti Meelis Milderit. Teemaks Baltika kannapööre tootmisettevõttest kiirmoe ja jaefirmaks. Mäletatavasti sai Milder ja…
On olemas väiksed valed, suured valed ja siis on statistika. See sentents tuleb mulle pähe iga kord, kui statistikaamet avaldab keskmise palga näitajaid. Nii ka…
Pidu läbi. Õigemini, pidu ei tulegi. Pean silmas firmade nn traditsioonilist aastalõpu-jõulupidu. Nii on otsustanud päris mitmed ettevõtted, täpsemalt – nii on otsustanud ettevõtete juhid.
Tänases Äripäeva veebis avaldus üks minu artikkel. Panen selle ka siia üles, niisiis: Mehed ei nuta, palgake naisi Oled Sa kunagi näinud meest nutmas? Mõned aastad tagasi olin sunnitud vallandama mehe, kelle suhe alkoholi oli tublisti sõbralikum, kui eeldas seda tema töö. Mees nuttis. Mehe pisarad on siiski harv nähtus, mehed elavad ennast välja pigem agressiivse käitumisega, kinnitas ühes hommikuses Terevisioonis psühholoog Tõnu Ots (ehkki ka pisarad on agressiivse käitumise näht). Ning seda maskuliinset agressiivsust on praegu firmades keskmisest enam – koondamised ja keerulisemad ajad on toonud välja ka probleemid, mis muidu aastaid tuha all hõõgunud. Suure hulga tippjuhtide, meeste, vastus probleemidele on aga jõud. Mis omakorda sünnitab uut agressiivsust. Nõiaring. Seega, nõuanne, lühidalt ja konkreetselt: palgake naisi. Juhtideks. Tippjuhtideks. Praegu on selleks hea aeg, ettevõtetes on käimas struktuurimuutused. Mulle tundub, et kui varem kalduti võrdsete kandidaatide korral eelistama meest (ma ei kahtle, et see oli/on nii, kahjuks), siis nüüd võiks vaekauss kalduda naise kasuks. Miks?
Koondamiste laine on kaasa toonud huvitavaid juhtumeid juhtide vastutusest. Õigemini näiteid sellest, kuidas juht mõistab oma positsiooni ja rolli. Näiteks ütles Raadio 2 peatoimetaja Heidy…
Tualettpaberi arvestus on avalikul stendil, kohvi eest kontoris maksad, iga välja prinditud paber pannakse arvele ja kroonidesse, töövahendeid, pastakaid-pabereid hakatakse jagama kindlate koguste kaupa, arvutite…
Eestis on koondamiste laine liikvele läinud ning selle hari pole sugugi veel käes. Arvestades, et siin on veidi üle 700 000 töövõimelise inimese ning järgmise…