Mis on uut juhtimises? Küsimus, mida ikka küsitakse ja millele ma ka proovin vastuseid leida. Ent mida kauem juhtimise temaatikaga tegeleda, seda enam hakkab tunduma, et vastus sellele võib olla kaunis... igav.
Kui sa sisestad Amazoni otsingusõna leadership ehk eesti keeles eestvedamine, saad üle 40 000 tuhande raamatu vastuse. Millest 99,9% räägivad sellest, milline üks hea liider välja näeb.
Hea jalgpallur peab oskama lüüa ja triblada mõlema jalaga, loomulikult. Ainult et… Lionel Messi, maailma parim jalgpallur - vähemasti väga suure osa jalgpallihuviliste silmis - teeb seda kõike peamiselt ainult vasaku jalaga.
Aastaid tagasi kuulasin Vikerraadiost jutusaadet toona juba elusügisesse jõudnud kuulsa Vene näitlejaga, kes vastas küsimusele - millal teil tekkis tunne, et olete teel millegi olulise poole, et teist võib saada suur näitleja - nii: sel hetkel, kui lõpetasin ajalehtedest teatrikriitika lugemise.
Eestis see ei tööta! See pole meil võimalik! Meie juhid ei ole selleks valmis! Need ja veel hulk hüüdeid kõlavad siis, kui teemaks on arenguvestlused, mõõtmised, kalibreerimised ja … idee, et äkki polegi neid sellisel kujul vaja.
Elion on loobunud inimeste rivistamisest ja läbi "torude" kalibreerimisest, Swedbank on loobunud tulemuspalkadest. Õhus on murrangu hõngu, kui suured hakkavad ees minema.
Kakskümmend aastat tagasi seisime kursakaaslastega TTÜ keemialaboris, valged kitlid seljas, keset mensuure, väävelhappe purke ja igatsorti osutitega masinaid. Mul polnud enamasti aimugi, misasja me seal parajasti tegemas oleme, ent see kõik tundus väga tähtis.
