Pole hullemat ausast ja enesekindlast juhist
Mõni aeg tagasi käisin kohtumas inimesega, kes rääkis, et nende ettevõttes on inimeste vahelised suhted ülihead. „Me ütleme üksteisele kohe ja kõik välja niipea, kui…
Mõni aeg tagasi käisin kohtumas inimesega, kes rääkis, et nende ettevõttes on inimeste vahelised suhted ülihead. „Me ütleme üksteisele kohe ja kõik välja niipea, kui…
Eesti ühe ärivaldkonna liiderfirma juhi pilk läks veidi kohmetunult oma ette lauale. Pika nõukogude aegse visuaalsel hinnangul mõni tonn kaaluva pika T-kujulise laua taga istus firma juhatus. „Öelge, mis peaks tegema? Ma mäletan neid sellest ajast kui tööle tulin, nemad mind tööle võtsid. Kohtun nendega iga päev, ka pärast tööd küla vahel … Nad on head töötajad, kes on lihtsalt teatud vanuses … Ja nüüd pean nad koondama.” Mees vaikis hetke, põrnitsedes tumeda peitsi ja lakiga kaetud lauda ja jätkas: „See on raske, see on mulle väga raske.” Sellist aususe hetke juhtidega suheldes ei kohta just sageli. Ent samas oli see ka tunnistus ühest teisest omadusest, mida juhist kiirgas: see oli hoolimine. Siiralt ja omakasupüüdmatult.