Kaks inimkonda enim huvitanud saladust on: mis ootab mind (meid ees) tulevikus ja kuidas teha kulda. Niisiis, üritades anda oma panuse inimkonna uudishimu rahuldamiseks, järgnevas minu ennustus "10 asja, mis hakkavad 2012 juhtuma". PS Kulda ma teha ei oska, see on kindel.
Paar nädalat tagasi osales minu coachingu koolitusel Eesti üks tuntumaid värbamiskonsultante. Ja ta rääkis, kuidas kaunis sageli kohtab inimesi, juhte, kes ütlevad: „Tahaksin teha midagi muud, teises valdkonnas, teisel erialal, võib-olla ka ise oma äri tehes.“ Ning konsultant lausub: „See on suurepärane! Aga kas oled valmis selleks, et su sissetulek langeb, vähemasti alguses?“ Ja vastus? Mõistagi midagi sellist: „Eee, hea küll, kas sa saaksid mulle vaadata ikka midagi, mis mu praeguse töö sarnane on...“.
Ligi neli kuud tagasi otsustasin lahkuda oma senise tööandja juurest. Selguse huvides, ma ei lahkunud uksi paugutades ning ust ei keeranud lukku ka tööandja. Meie koostöö jätkub, väiksemas mahus ja teistel alustel. Ent oluline on see, et olen nüüd väikeettevõtja kõige klassikalisemas mõistes, iseenda tööandja, kõikide heade ja vigadega, mis selle juurde käivad. Olen ka täheldanud, et minusuguseid on palju ning neid tuleb iga päevaga juurde. Ma ei ole kohanud statistilist numbrit, ent mulle tundub, et ettevõtjate arv on viimase aasta-pooleteisega läinud tugevale tõusutrendile. Oleks ka ime, kui see nii poleks - juulikuu seisuga oli Eestis pealt 75 000 ametlikult registreeritud töötut, vaevalt, et neile kõigile keegi lähiajal kandikul tööd kätte tooks. Seega paljude jaoks on ettevõtlusega alustamine sundvalik pere ära toitmiseks. Ja mõnede jaoks sealhulgas ka oma unistuste teoks tegemise võimalus. Nende nelja kuu jooksul olen aga enda ja teiste sarnaste ettevõtjahakatiste juures täheldanud mõningaid nähtusi, millest Töötukassa uusi oskusi õpetatavatel kursustel juttu tõenäoliselt ei tehta.
Minu hea tuttava peas keerleb umbes 30 äriideed sekundis. Vähemasti nii mulle tundub. Kusjuures nii mõnigi neist on jõudnud idee tasandilt ka esimeste sammudeni. Veel hiljuti Eesti mõistes suures ettevõttes töötanud mees on oma sõiduvees, tema tegemistes on suurfirma kulude kärpimise ängi asemel energiat ja hoogu. Ta pole ainuke. Minu Eesti mõttekojas oli ühes arutlusgrupis neljast mehest neli ettevõtjad, neist kolm seejuures asunud ettevõtjaks viimase aasta jooksul. 12 aastase pangakogemusega ettevõtluskonsultant, suurfirmast lahkunud raamatupidamisteenuse tegija ja mina. Neljas mees, kellelt võinuks eeldada kulude kokkuhoiust tingitud murekurde otsa ees, oli aga vaat et kõige optimistlikum. Mõned päevad tagasi kohtasin Selveris head tuttavat, endist kolleegi, kes minu omal käel tegutsemisest kuuldes mõistvalt ja samas veidi igatsevalt nentis: ma mõtlen sellele 100 korda päevas. Miks ta seda siis ei tee? Hmm, majanduslanguse ajal ettevõtjaks - see peab ikka hull olema! Samas, kas see on ikka nii...
