Kelle saapaid siin peab lakkuma, et ametikõrgendust saada?

Raimo Ülavere juhtimine ja leadership, meeskond 1 kommentaar

Iga organisatsioon tahab olla tark ja nutikas. Tahab, et asjad oleks korras tema strateegia, turunduse, finantside, tehnoloogiaga. Ja ometi on maailmas tuhandeid firmasid, kellel need asjad on parimas korras, ent loodetud edu jääb tulemata…

Loen Patrick Lencioni raamatut “The Advantage” ja mulle meeldib. Nimelt väidab ta, et organisatsiooni edukus sõltub üsna olulisel määral sellest, milline on organisatsiooni tervis. Ja organisatsioon on seda tervem, mida:

* vähem on poliitikat (kui ametikõrgenduse tarvis ei pea saapaid lakkuma)

* vähem on segadust tekitavaid asju (kes mida teeb jne)

* kõrgem on moraal

* kõrgem on produktiivsus (seotud ka tulemuslikkusega, mitte segamini ajada “tehakse palju tööd” nähtusega)

*  madalam on inimeste voolavus

Seega, n.ö smart asjad ehk strateegia, turundus jne on olulised, kuid pigem hügieen, asjad, mis lihtsalt peavad head olema, muidu ei pääse sa üldse platsile. Ent mis edukaks teevad, on seotud organisatsiooni tervisega, väidab Lencioni.

Lencionil on ka pakkuda plaan, kuidas organisatsiooni tervist parandada. Esimene samm on koostöövõimelise juhtmeeskonna loomine, mida Lencioni on kirjeldanud juba ka raamatus “Viis põhjust, miks meeskonnad ei toimi”. Ent minu jaoks huvitavam pool oli see, kuidas juhtmeeskond peaks selgust tekitama. Metoodika on lihtne ja sobiks minu arvates firmade ja suuremate osakondade juhtkondadele sagedasti pareminigi, kui keerukate strateegiate ja missioonide-visioonidega mässamine. Niisiis, kuus küsimust, millele juhtmeeskond peaks vastuse leidma:

1. Miks me oleme olemas?

See peab olema tõene kirjeldus sellest, miks organisatsioon on loodud. See ei ole turundussõnum, vaid sisuline väide selle kohta, kuidas organisatsioon piltlikult öeldes maailma paremaks teeb. See võib olla seotud klientidega (teeme mingid konkreetsed inimesed õnnelikumaks), valdkonnaga (nt oleme pioneerid), kogukonnaga (aitame konkreetselt inimeste grupil elu paremaks teha), suurema sihiga (parandada maailma :-)), töötajatega (siht on oma töötajate heaolu), omanikega (raha teenida). PS See ei ole mingi eriline asi, mitmel organisatsioonil võib olemise põhjus üsna sarnane olla.

2. Kuidas me asju ajame?

Mis on need 2-3 asja (NB! mitte rohkem), mida me oma tööd tehes silmas peame. Mis on need põhiväärtused, mis ei muutu ajas ja mis on päriselt olemas (mitte soovitud väärtused).

3. Mida me teeme?

See on kiretu 1 lauseline kirjeldus sellest, mida organisatsioon teeb. Mida teeme, kus ja kellele? Väldi ülepuhutud omadussõnu (parim, suurim, kvaliteetseim jne), pikki detailseid täiendusi ja lihtsalt kirjelda ühe lausega.

4. Mis teeb meid edukaks?

See on kõige lähedasem sellele, mida on tavapäraselt mõistetud konkurentsieelise nime all. Ehk see on see, mis eristab. Alustada võiks pika listi tegemiseks kõikidest asjadest, mis organisatsiooniga seotud – hinnastamine, kliendid, asukoht, töötajad jne. Ning seejärel proovida grupeerida ja ümber sõnastada võtmeomadused-tegevused 3 strateegiliseks ankruks. Ja Lencioni rõhutab just numbrit 3 – see pidavat olema just hea ja paras number ankrute tarvis. Mis kokkuvõttes kirjeldavadki konkurentsieelist.

5. Mis on kõige olulisem just praegu?

Mis on see, millele me hetkel ja järgmistel kuudel peame keskenduma, millele fokusseerima ehk milline on eesmärk, mille suunas peaksime hakkama kohe kiiresti liikuma? Mis on eduks vajalik võtmetähtsusega teema? Üks teema, mitte rohkem. Ja millised on olulisemad tegevused, mida peame selleks ära tegema. Oluline on aduda kahte asja – üks teema korraga ja siht mitte üle 6kuu kuni aasta.

6. Kes teeb ja mida?

Kui eelnevad küsimused on saanud vastuse, on vastutuse võtmise koht. Milline on igaühe konkreetne panus, konkreetne tegevus järgmiseks perioodiks. Pidades silmas eelnevaid küsimusi-vastuseid, eesmärki ja vajalikke tegevusi.

Ja mõistagi peab sellest kõige jääma jälg paberile. Soovitavalt mitte üle ühe A4 formaadis. Ja sellele järgneb siis selguse kommunikeerimine, mis on omaette teema. Etteruttavalt võib öelda, et selguse üle kommunikeerimist pole võimalik teha:-)

Kuidas tundub? Kui otsustad katsetada, anna palun teada raimo@raimoulavere.com, kuidas läks.

Liitu 2500+ juhi, tippspetsialisti, sportlase ja meeskonnamängijaga meililistis

Juhtimisest, meeskonnatööst ja vaimu treenimisest e-kirjad kuni paar korda kuus

Kommentaarid 1

  1. Pingback: 8 raamatut, mille lugemine kuhjaga ära tasus | Raimo Ülavere

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga