Õud õpetaja tulemuspalga ees

Raimo Ülavere inimene, mitmesugust 4 kommentaari

Mind haarab iga kord õud, kui ma kuulen, kuidas ühes või teises koolis on kehtestatud tulemuspalga süsteem. Kuidas ka koolijuhtide palk sõltub tulemusest ning kuidas õpetajatele pannakse ette porgand – arvates, et nad saavad seetõttu veelgi paremateks õpetajateks.

Paari nädala tagune The New York Times andis teada, et New Yorgi linn lõpetas koolides õpetajatele ja teiste koolis töötavatele inimestele tulemuspalkade maksmise. Miks? Sest, tsiteerides otsuse aluseks olnud uuringut: „see ei mõjutanud positiivselt õpilaste tulemusi ega ka õpetajate hoiakuid oma töö suhtes“. Punkt.

Teemat kajastas oma blogis mitme juhtimisalase bestselleri autor Bob Sutton. Ta kirjutab, et uuringut läbi viinud organisatsiooni esindaja ütleb: „me ei näinud boonustest mõjutatud muutust mitte ühelgi õppetasemel, õpetajad ja teised töötajad nägid boonuseid nagu auhinda, nagu kirssi tordil. Ent see polnud see, mis oleks neid motiveerinud paremini oma tööd tegema.“

Muuseas, mitmed sarnased uuringud on siiski tõestanud, et boonustel on olemas konkreetne mõju õpetajate tegevusele. Nimelt on see õpetanud õpetajaid…petma. Näitama oma tulemusi parematena, kui nad tegelikult on. Ning õpetanud ka keskenduma tegevustele-õpilastele, kellelt on võimalik lihtsama vaevaga häid tulemusi saada.

Kuidas see kõik Eestit puudutab? Ka meil on haridussüsteemis tulemuspalga süsteemid, millede idee on laenatud ärisektorist. Erinevates koolides ja omavalitsustes on süsteemid erinevad, ent nad on siis üsna laialt levinud. Sest see on  ju loogiline, eks – mida rohkem raha terendab, seda paremini tahab inimene oma tööd teha! Kahjuks on aga selgunud, et lisaks haridussektorile ei ole see nii üks-ühene ja selge isegi ärisektoris.

Igaljuhul. Mõeldes haridusreformile, mis tundub nüüd õnneks kännu tagant veidi lahti saanud olevat, võiks tulemuspalgad (ja nende kaotamine) hariduses olla üks teema, mida käsitleda. Või mis tundeid tekitab lapsevanemates tulemuspalga alusmõte, et õpetaja on motiveeritud ja keskendunud eelkõige… tükitööna raha teenimisele?

Liitu 2500+ juhi, tippspetsialisti, sportlase ja meeskonnamängijaga meililistis

Juhtimisest, meeskonnatööst ja vaimu treenimisest e-kirjad kuni paar korda kuus

Kommentaarid 4

  1. Raimo, kas tead nimetada omavalitsuseid, kus tõesti on õpetajatel tulemuspalk? Kõlab uskumatult! Tulemuspalga aluseks saab olla mingi objektiivselt mõõdetavate sisendite ja väljundite vahe. Millised need õpetamise puhul on? Eks maailmapildid on erinevad, aga minu maailmapildis ei ole õpetaja tööl mitte ühtegi objektiivset mõõdetavat sisendit ega väljundit. Seda ei ole ei õpetaja poolt pandud hinded, ega riigieksamite tulemused, sest need ei mõõda kuidagi õpetaja töö kvaliteeti.

  2. Post
    Author

    Oh, googelda ja sa leiad neid terve posu. Töötatakse välja hulk kvaliteedikriteeriume ja mudeleid ja hinnatakse ja mõõdetakse ja siis öeldakse, et tulemus oli selline ja sellest tulenevalt on tulemuspalk selline.

    Ma olen ühelt poolt päri, et kuidagi oleks hea mõõta ka õpetaja töö tulemust. Ent teha seda mingite formularide põhiseks ja maksta selle pealt tulemuspalka, see läheb kuidagi minugi maailmapildist välja. Kui meenutada kooliajast õpetajaid, kes tõesti positiivselt mõjutasid, siis ma ei tea – kuidas mõõta: oma ala fänn ja õpilastesse austav suhtlemine-kohtlemine. ei ole lihtne…

  3. Tulemustasud on muidugi enamikel töökohtadel täiesti sobimatud. Haridussüsteemis on nad veelgi konkreetsemad ülikoolides. “Kui suudad doktorante doktoriteks teha, siis jääd professoriks” kui ei suuda, siis langed tagasi dotsendiks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga