Mentaalset tugevust peetakse olenemata valdkonnast, spordist ja ärist kuni poliitikani, olulisimaks võtmeteguriks edus. See, mis meie peades toimub, võib määrata isegi kuni 50-80% edukusest, viitavad erinevad uuringud kõik samasse suunda.
42-aastane golfi superstaar Tiger Woods tiris ennast eelmisel aastal jälle maailma absoluutsesse tippu. Vahepeal mõnda aega erinevatest eraelust alguse saanud sekeldustest (kui pehmelt öelda) tingituna hakati omaaegset noort “imelast” juba maha kandma. Ent 2018. aastal tegi Woods võimsa tagasituleku, võites kulminatsioonina sügise hakul üle 5 aasta taas PGA suurturniiri. Tema netoväärtuseks hindab Forbes 800 miljonit dollarit, karjääri algusest tänaseni on ta teeninud 1,5 miljardit dollarit. Ja tõepoolest – teda peetakse just mentaalselt üheks tugevaimaks golfariks ja ka üldse sportlaseks maailmas.
Ma olen kõige tugevam golfar mentaalselt. Ka päevadel, kui sul seda õiget minekut lihtsalt pole, siis sa ei anna alla, vaid annad endast kõik. Sa tirid endast välja selle hetke parima.
Tiger Woods
Mentaalne ehk vaimne tugevus on midagi, millest meil mõnikord kipub enda arvates – eriti rasketel hetkedel – puudu tulema ja mida sageli teistel tundub, vähemalt eemalt vaadates, ülegi jäävat. Mentaalne tugevus on ka see, millele sageli viidatakse, nii spordis kui tööl kui elus üldiselt, kui räägitakse sellest, mis keskmikel puudu jääb, et päris tippu jõuda.
Konkurentsitult mõjukaim edutegur
Olen tänaseks lugenud kümneid artikleid ja kümneid raamatuid, mis kõik omal moel räägivad vaimu tugevusest. Tavaliselt mõeldakse selle all üsna laial skaalal oskusi, omadusi, käitumisi. Alates keskendumisvõimest ja tahtejõust kui enesedistsipliini või jäärapäiselt oma asja ajamiseni. Ja ühel nõul tunduvad kõik sel teemal arutlejad olevat ainult ühes – mentaalne tugevus on konkurentsitult mõjukaim inimese edukust mõjutav tegur mistahes valdkonnas.
See teadmine on olnud tippspordiga seotud inimeste teadvuses juba aastakümneid. Ligi 30 aastat tagasi maailma ehk ühe tuntuima sportlaste ja juhtide coachi, psühholoog James Loehri (ka mitme väga hea raamatu autor, nt “Täiusliku pühendumuse jõud” ja “Only way to win” jt) korraldatud uuringus kinnitasid tippsportlased, et erakordsetes saavutustes on vaimu tugevuse osakaal umbes 50%. Vaimujõu olulisus pole saladus ka treeneritele – samas uuringus kinnitas 83% treeneritest, mentaalne tugevus on number üks tegur sportlase edu ennustamisel. Iseasi on muidugi see, kas ja kuidas seda teadmist ka treeningutel kasutatakse.
Uuringud poole sajandi tagant
See jutt on tore, ent mis see mentaalne tugevus siis ikkagi on? Ja kas seda ikkagi on võimalik treenida, arendada?
Mentaalset tugevust hakati teadlikumalt uurima eelmise sajandi keskel ning siis usuti kindlalt, et see on inimesega kaasa sündinud omadus. Mentaalse tugevuse komponent lülitati ka mitmesugustesse isiksuse testidesse ning seda käsitleti sarnaselt teiste omadustega, eeldades, et inimese omadused on üldiselt ajas stabiilsed ehk muutumatud – me oleme need, kellena me sündisime pluss siis mõned tugevamad uskumused veel lapsepõlvest. Õnneks on tänaseks sellest eeldusest nii mentaalse tugevuse kui üldse inimese arengu seisukohalt vaadates lahti lastud.
Kui mõned aastakümned pärast esimesi teooriaid valitses vaimu tugevuse uuringute teemadel suhteline vaikus, siis viimasel paari aastakümnel on teema jälle tugevasti päevakorral, seda nii spordi kui töö kui inimese elu kontekstis üldisemalt. Uuringud on suuresti olnud n.ö empiirilised ehk mentaalset tugevust on proovitud defineerida eelkõige läbi tegevuste, mida mentaalselt tugevana tunduvad inimesed teevad. Ja et neid võmalikke vaatenurki on palju, siis on ka definitsoone päris palju.
Mis on mentaalne tugevus
Võib-olla kõige enam on vähemasti spordimaailmas levinud 2000ndate keskel ühe uuringu järeldusena sõnastatud määratlus. Ja see kõlab nii:
Mentaalne tugevus on loomupärane või õpitud eelis, mis võimaldab inimesel saada teistest (spordis konkurentidest) paremini hakkama erinevate väljakutsetega, mida sport või töö või elu inimese ette asetab. Konkreetsemalt, mentaalne tugevus võimaldab teistest inimestest, konkurentidest paremini püsida oma valitud eesmärgi rajal, olla otsusekindel, pühendunud, enesekindel ja seda kõike ka pinge all tegutsedes.
Tunnistan, eespool kirjeldatud määratlus on piisavalt üldine, et mitte olla vale, parafraseerides kunagist peaminister Juhan Partsi. Sestap oleks ehk hea vaadata konkreetsemalt paari enamlevinud mentaalse tugevuse kirjeldust. Ehk mida teeb inimene, kes on tugeva vaimuga. Järgnev kirjeldus on pärit spordipsühholoogiast, ent üsna hõlpsalt ümber tõstetav ka muudele elu valdkondadele.
Kus ja kuidas vaimu jõud väljendub
Niisiis. 2007. aastal võttis grupp teadlasi ette 8 tippsportlast (kes olid kamba peale kokku koju toonud 7 OMi kulda, 11 MMi kulda ja terve hulk veel “kulda ja karda”), 3 tippsportlaste treenerit ja 4 tunnustatud spordipsühholoogi. Ning tegid nende kõigiga läbi rea struktureeritud intervjuusid, lastes neil pakkuda mentaalse tugevuse määratlusi, käitumisi ning olukordi. Seejärel struktureerides vastused teemade, olukordade jne kaupa jõuti järgmise kirjelduseni. Ehk mentaalne tugevus – antud juhul spordis – on rohkem läbi tegevuste kirjeldatuna selle uuringu järgi…
Hoiak ja mõtteviis
1. Usk endasse. Enesekindlus, mis tugineb teadlikkusele sellest, mis on mind tänasesse päeva toonud. See on omamoodi ka sisemine arrogants, usk enda üleolekusse. Ja see on ka mõtteviis: ma ei anna kunagi alla! Ning teadmine, et kui ma lihtsalt veel natukene kannatan, siis saan hakkama. Ja hakkama saan ma mistahes takistusega!
2. Keskendumine. See on võime mitte lasta end segada ja rajalt kõrvale juhtida kõrvalistel asjadel. Ja ka suurest sihist kinni hoidmine, lühiajaliste naudingutele mitte järgi andmine. Sport (loe: “see üks asi”) on number 1, kõik muu on teisejärguline.
Treening ehk igapäevast ettevalmistavat tööd tehes
1. Kannatlikkus ja motivatsioon. Pikaajaliste eesmärkide kasutamine motivatsiooni allikana. Kui trennis läheb raskeks füüsiliselt või ka vaimselt, siis need annavad tegemisele tähenduse. Kannatlik olemine ja enesekontrolli säilitamine oma eesmärkide poole liikumisel, tehes seda teadlikult ja samm-sammult.
2. Võistluslikkus ja piiride murdmine. Mentaalselt tugevaid iseloomustab võistluslikkus ehk sageli otsitakse võimalusi teistest parem olla (soovitan lugeda raamatut “Michael Jordan The Life” – maailma aegade parimaks peetav korvpallur oli erakordselt võistlushimuline, nii mitmestki mõttes oli ta treeningutel tänapäevases mõistes “koolikiusaja”). Valu taluvuse piire kompivate treeningute nautimine.
Võistlus ehk kui on vaja teha päris tegusid
1. Pingega toimetulek. Võistluste pinge nautimine, tunnetades seda põnevuse, mitte ärevusena. Pinge olukorras misiganes muutuste ja ootamatustega kohanemine, tehes ka pinge all optimaalseid otsuseid.
2. Pühendumine ja kaotusest tagasitulek. Täielik pühendumine eesmärgi saavutamisele kuni kõik võimalused on läbi proovitud, lihtsamalt, alati lõpuni pingutamine. Mitte lasta ennast kõigutada tagasilöökidest, tugevat vaimu näitab võime tulla tagasi kaotusseisust.
3. Võime muuta kiiresti käitumist. Killer-instinkt “oma hetke” äratundmisel ja oma kasuks pööramisel. Vajadusel veel ühe käigu juurde panemine.
4. Keskendumine. Täielik keskendumine oma eesmärgile hoolimata välistest takistustest. Keskendumine eelkõige tegevustele, protsessile, tulemus on rohkem tagajärg ja siht, mille poole liikuda.
5. Teadlikkus. Teadlik olemine oma negatiivsete mõtete tekkimisest ja valmisolek nendega toimetulekuks, nende muutmiseks.
Pärast võistlust ehk kuidas pärast tagasi vaadata
1. Tagasilöögiga toimetulek. Kaotuse tunnistamine ning sellest ratsionaalselt õpikohtade välja noppimine. Tagasilöögi kasutamine tuleviku edu nimel – ammutades sealt motivatsiooni ja õppides.
2. Eduga toimetulek. Teadmine, kuidas toime tulla eduga, millal lõpetada loorberitel puhkamine, mitte hakata hoidma ja paigal jooksma, vaid võtta ette uus eesmärk.
Oluline vahe tavasportlase ja superstaaride vahel
Eelnev kõlab veidi nagu ideaalinimese kirjeldus ning vaevalt leidub maailmas inimest, kellel kõik need oskused-omadused oleks igal ajahetkel 100% olemas ja töökorras. Tõsiasi ja uuringutele tuginev fakt on aga see, et mentaalse tugevuse kontekstis on üsna oluline vahe juba ka tippsportlase ja n.ö superstaari vahel. Olulisim erinevus on selles, mida sportlased mentaalse tugevuse komponendina näevad. Lihtsamalt – kui tippsportlased nägid vaimu tugevuse komponendina 12 oskust-omadust, siis absoluutsed superstaarid kirjeldasid mentaalse tugevusena 30 oskust-omadust. Ehk vaimu tugevust ja selle avaldumist nägid absoluutsed tipud oluliselt enamates tegevustes-nähtustes, see hõlmas oluliselt suuremat osa nende elust.
Kas tugev vaim on looduse kingitus?
Enne kui minna selle juurde, kas mentaalset tugevust on võimalik arendada, tuleb vastata küsimusele: Loodus või keskkond ehk kas me sünnime tugeva vaimuga või on see elu ja kogemusega kaasnev ja sestap ka arendatav nähtus?
Nagu selliste inimese isiksuse omaduste puhul kipub olema, on vastus … tõenäoliselt on oma osa mõlemal. On teadlasi, kes usuvad, et inimese n.ö põhiomadused on läbi elu stabiilsed ning kalduvad seepärast ka arvama, et vaimu tugevus on pigem isiksuslik omadus, mis antakse või siis ei anta inimesele looduse poolt kaasa. Ja on päris palju – viimasel ajal üha enam – teadlasi, kes ütlevad, et mentaalne tugevus on midagi, mida on võimalik elu jooksul arendada, tugevdada. Viimaste aastate levinuim arusaam ongi kombinatsioon loodusest ja keskkonnast ehk: mentaalne tugevus on geneetika ja lapsepõlve mõjudest tulenevate stabiilsete väärtuste, uskumuste ning samal ajal elu dünaamikaga kaasnevate ja õpitavate käitumiste kombinatsioon. 50/50 suhe, kui numbritesse panna. Mõnel on paremad, mõnel kehvemad eeldused, ent kõigil on võimalik paremaks saada, on vast kaasaegsematel uuringutel tuginev tõdemus.
Ainult mõtlemisega paremaks ei saa
Niisiis, meil kõigil on võimalik ennast treenida vaimselt tugevamaks. Olenevalt konkreetsest arendamist vajavast teemast on ka meetodid erinevad – nagu on erinevad ka näiteks lihasvastupidavuse või aeroobse vastupidavuse treeningud. Ent on üks oluline reegel – mentaalset tugevust pole võimalik treenida ainult n.ö mõttetöö ja peaga. Mentaalselt tugevamaks pole võimalik saada ainult raamatuid lugedes või ennast tugevaks, ilusaks ja võitjaks mõeldes. Mentaalse tugevuse trenn tähendab nii vaimset kui füüsilist treenimist, omavahel tihedalt seotuna. Ja nagu iga harjutamine, see tähendab õppimist, tagasisidet, ka tagasilööke, lõputu arv kordusi jne.
Kui tugev su vaim on?
Ja siis see kõige tähtsam küsimus: kui tugev minu vaim ikka siis on? Muidugi, tõe kriteerium on praktika ehk tõde selgub päris olukorras, olgu see lavalaudadel või võistlustel. End veidi aitab ehk aimu saada ka allpool olev test.
Kuidas punkte lugeda?
- Väidete 2, 3, 6, 8, 9, 11, 12, 16, 17 korral loe punktid tagupidi, ehk 5=1, 4=2, 3=3, 2=4, 1=5
- Liida kõik punktid kokku
Tulemuste lugemine:
70-90 punkti = kõrge mentaalne tugevus
58-69 punkti = keskmine mentaalne tugevus
18-57 punkti = madal mentaalne tugevus
Kui oled testi ära teinud ja numbrid kokku löönud, siis on mul Sulle hetkel jäänud ainult üks küsimus: mida sa selle teadmisega nüüd edasi teed?
