Mis oleks, kui teeks endale ja oma põhimõtetele auditi? Kõlab tobedalt, eksole.
Ometi midagi auditilaadset ma mõned päevad tagasi ette võtsin. Kasutasin selleks emeriitprofessor Ülo Vooglaiult pärit lihtsat ja tõhusat mudelit, millega tõenäoliselt saaks kaardistada mistahes asjade seisu – alates Eesti Vabariigist kuni isikliku eluni. Ja lootuses, et see aitab ka kellelgi teisel asju klaarimaks teha – siin on siis minu põhimõtete või mõtteviiside auditi olulisemad tükid, mudel koos päris näidetega.
Asjad, mida tuleb hoida
Minu jaoks olulisim põhimõte on – ole iseenda peremees. See ei pea tingimata tähendama seda, et mul ei võiks olla ülemust (ehkki hetkel eelistan ilma ülemuseta elada). Eelkõige tähendab see seda, et mul peab olema vabadus teha oma otsuseid ise – olgu need head või halvad. Tuulelipu moodi elu, kus teised täidaksid minu kalendreid ja tegevuste to-do liste, tundub kuidagi… õõvastav ja stressirohke.
Asjad, mida peaks parandama
Jätkuvalt peaksin parandama suhtumist ja hoiakuid teistesse inimestesse. Eelkõige vähendama või püüdma suisa kaotada eelarvamusi. Seda aitab teha teadmine, et inimese käitumist mõjutab kõige enam konkreetne olukord. Tänaval last sakutav ja temaga riidlev ema tundus mulle mõned aastad tagasi jube vaatepilt. Täna püüan mitte anda hinnanguid, sest ma ei tea, mis on eelnenud selle konkreetsele pildile, mida ma hetkel näen. Lapsevanemana tean, et on hetki, kus üks asi on viinud teiseni ja tahaks samamoodi sakutada ja kurja häält teha (ja olen ka teinud). Seega, mistahes olukorras alustada teise inimese käitumisele hinnangu andmisega ei ole ehk parim viis tema mõistmiseks. Tean, eelarvamusteta elada on keeruline, ent ma tundun endale kuidagi parema inimesena, kui jätan teistele õiguse olla sellised, nagu nad parajasti on (kui nad otseselt muidugi teiste inimeste vabadusi ei riiva).
Asjad, mida tekitada
Ma pean inimesi kuulama. Ehkki tänu oma coachi tööle olen teinud suuri edusamme (arvan ma ise), olen suurepärasest kuulajast veel kaugel. Tekitamine tähendab millegi uue loomist. Tunnistan, et viis aastat tagasi oli minu suhtlus teiste inimestega peamiselt ühesuunaline – minul oma agenda ja teisel inimesel siis enda oma. Asudes teadlikult kuulama, teadlikult endas kuulajat tekitades olen avastanud mitu päris ägedat asja: esiteks, inimeste lugupidamine kasvab (mõnus egotripp, eksole :-)), teiseks, ma kuulen jutte ja asju ja teemasid, mis varem oleks minust päris mööda läinud – ja need on olulised asjad! Ning kolmandaks, üllatuslikult olen hakanud nautima aega iseendaga, ehk olen hakanud ka iseennast kuulama. Lahe.
Asjad, mille tegemise peaks lõpetama
Tegelikult ma oma auditit just nendest asjadest alustasin. Sest nende mõju suur ja teostamine suhteliselt lihtne.
Esiteks. Lõpetada enda elu teistega võrdlemine. Kellel on parem töö, suurem maja, läikivam auto, rohkem raha, ilusam ja targem naine, hakkajam mees. Eriti tuli see mõtteviis abiks, kui alustasin aastaid tagasi ettevõtja elu. Siis tundus, et kõigil teistel läheb pagana hästi, palgatöötajatel oli stabiilne töökoht ja ettevõtjatel nii palju tööd ja raha ja … Võrdlemisest pole kasu. See on tõhusaim viis enesekindluse murenemiseni ja kiireim tee enesehaletsuseni või kellegi teise süüdistamiseni oma viletsas elus, sest kellelgi tundub alati paremini minevat. Sama kehtib oskuste kohta – mõned inimesed teevadki mõningaid asju paremini, good for them! “Mida mina tõeliselt hästi teen?” on olulisem kui “Kas ma ikka teen sama hästi kui nemad?” – me ei saa olla jube head kõiges.
Ja teiseks. Lõpetada minevikus tuhnimine. Mis juhtus, see juhtus. Nii enda kui teiste eludes. Ma ei saa minevikuga mitte midagi teha (kui just ajamasinat pole leiutatud). Küll aga saab minevik väga palju minuga teha – tagasi jamadesse kiskuda, panna kurtma ebaõiglase saatuse üle, tekitada ärevust ja panna muretsema jne. Sellest pole kasu. Küsimus on pigem selles, kui kiiresti ma püsti saan ja edasi lähen. Minevikku tasub meenutada ainult kahel juhul: et korjata sealt positiivsest kogemusest enesekindlust ja tekitada head tunnet meeldivatest mälestustest ning võtta kaasa õppetund, kui asjad ei läinud päris loodetud moel. Kõik. Rohkem pole vaja.
Milline sinu audit välja näeb?
