“See on mingi veidrus, päris firmades ei saa see nii toimida,” ütles mulle üks tuttav selle peale, kui kirjeldasin talle, kuidas ühes USA 400 töötajaga tootmisettes teeb iga töötaja kolleegide abiga ise otsuse, mida ja kui palju ja mil moel tööd teeb.
Refereerisin mõni aeg tagasi juhtimismõtleja Gary Hameli artiklik “Alustuseks, vallandame kõik juhid“. Kogu artikli kaalukaim iva, läbi mitmete näidete oli, et vastutus töö eest on inimesel, mitte tema juhil või firmal. Ja see eeldab ka seda, et töötajal on võimalik teha enda töösse puudutavaid otsuseid. Tegemist oli 400 töötajaga tootmisettevõttega, oma valdkonna turuliidriga. Tõsi, ta on Eestis päris tundmatu. Ja mitmed ütlesidki, et hea küll, see on üks veidrik – normaalsetes firmades ei saa see nii olla…
Netflix on firma, mis aga ütleb ilmselt ka Eestis ühtteist inimestele, kes tegelevad filmide levitamise ja internetiäriga. Või kes puutuvad kokku tollesama kurikuulsa ACTAga. Firma tegeleb veebis videolaenutusega, tal on u 25 miljonit klienti ja tema käive eelmisel aastal oli u 1,5 miljardit dollarit. Sisuliselt on tegu revolutsionääriga USA videolevi maailmas, kes on muutnud inimeste harjumusi ja teeninud seejuures kopsakaid summasid. Nende veebikülg on siin.
Lugesin nende deklaratsiooni oma organisatsioonikultuurist ja see on täis intrigeerivaid avaldusi. Paar näidet.
Netflix´is on erakordne puhkuste poliitika. Nimelt nende puhkuste poliitika on selline, et … seda polegi. Firma on tuntud selle poolest, et seal väärtustatakse kõrget töökultuuri, vastutus oma töö eest on ka päriselt eelkõige inimesel endal. Mis tähendab, et tagumiktunde ei loeta… Kuni aastani 2004 kehtis firmas tavapärane puhkusesüsteem – töötajale x oli ette nähtud n puhkusepäeva aastas jne. Ja siis ütlesid töötajad: hei, me niikuinii teeme tööd aeg-ajalt ka õhtuti, vastame meilidele nädalavahetustel ja samal ajal käime lapsega hambaarstil pärastlõunal. Me ei loe töötunde päevas või nädalas, miks me peaksime seda siis tegema aastas?
Good point, ütlesid juhid, me peame keskenduma sellele, mis tööga valmis tehakse ja mitte sellele, mitu päeva keegi tööd teeb. Ja edaspidi kõlas firma puhkustepoliitika: meil pole puhkustepoliitikat (meil ei ole ka riietumiseks eraldi poliitikat, ometi ei käi keegi meist alasti, lisasid nad).
See ei tähenda, et puhkustel ei käida. Käiakse. Ja juhid näitavad ka siin eeskuju. Ent inimene ise vastutab, töö ja tulemuse ja puhkuse eest.
Teine näide. Enamikel firmadel on eraldi komplekssed korrad, kes kui palju võib kulutada, kuidas reisida, milliseid kingitusi vastu võtta jne. Ja mõistagi, kui on kord, siis peab seda ka keegi kontrollima. Netflixi samalaadne kord koosneb viiest sõnast: “Act in Netflix´s best interest” (Tegutse Netflix´i huvides). Mis üldiselt tähendab: reisi nii, nagu teeksid seda enda raha eest; võta Netflix´ilt siis, kui mittevõtmine oleks ebaefektiivne (nt isiklike asjade printimine, erakõned jne), avalikusta hinnalisemad kingitused jne.
Ja muuseas, Netflix väidab, et suuremaks kasvamine ei pea tingimata tähendama suuremat bürokraatiat ja kontrolli ja sellega seoses ka andekate inimeste kadu. Nad on murdnud müüdi ning vastupidiseks tavaloogikale võtnud enda kohustuseks firma kasvades ka järsult suurendada inimeste vabadusi ja õigusi, makstes neile seejuures ka tublisti üle valdkonna keskmise palka. Lugemist ja vahvaid asju on seal veelgi, soovitan lugeda, vaata siit.
