Proovi korraks istutada ennast pilve piirile ja vaadata alla enda poole ning vastata küsimusele: milline sinu töö praegu välja näeb?
Ja nüüd proovi unistada-ennustada, milline näeb sinu töö välja aastal 2025? Läks paremaks? Läks halvemaks? Samasugune?
Maailma üks tuntumaid juhtimismõtlejaid Linda Gratton kogus kokku üle maailma sadade visionäride, tippjuhtide, erinevate valdkondade ekspertide ideed ja nägemused selle kohta, milline näeb välja töö aastal 2025. Ta pani need mõtted lapitekina kokku raamatusse The Shift. Ja kirjeldus näeb lühidalt välja järgmine (mõtle ka, kas ja kuidas see haakub sinu tööga).
Alusteks töö pahupool:
Kolme minuti maailm. Fragmentaalsus kasvab. Kui sulle tundub, et tänane töö on lühikeste juppide ja segajate ja kiire tempo virvarr, siis … 2025 aastal võtab üks tööjupp aega keskmiselt 3 minutit. Globaliseerumine ja internet ja tehnoloogia areng teevad oma töö, mis tähendab seda, et keerulisem on keskenduda ja ka õppida, lasta õpitul seedida. Tänu tempole ja fragmentaalsusele väheneb ka võimalus olla loov mängulisuse mõttes – iga liigutus eeldab kiiret tulemust, mängimiseks pole aega.
Isolatsioon ehk üksindus. Võimalus ja mõnikord ka vajadus töötada eraldi, eri maailmanurkades tähendab seda, et meil pole töö juures sõpru. Seda mõjutavad nii linnastumise jätkumine, globaliseerumine, energia hindade tõus jne. Pigem on meil tööl head kolleegid üle maailma, kellega me ei pruugi päriselus kohtuda sagedamini kui kord-paar aastas. Kasutusel on ka virtuaalsed avatarid, hologrammid, ent need kõik ei asenda päris inimest ja sellest kontaktist kasvavat suhet. Ja ometi on suhe sõprade ja lähedastega see, mis mõjutab kõige enam õnnelikkuse tunnet… Muuseas, see kõik tähendab lisaks tööle ka muutuvat peremudelit.
Uusvaeste kasv. Rikkad lähevad rikkamaks ja vaesed jäävad (suhtena) vaesemaks. Kui täna on tippjuhtide ja tavatöötajate sissetulekute vahe sadades kordades, siis trendi tulevikku vedades kasvab vahe tuhandetesse. Kui täna on USAs 20% rikkaima sissetulekute vahe 20% vaesematega umbes 9 kordne, Belgias näiteks 4 kordne (Kas keegi teab, kui palju on vahe Eestis?), siis tulevikus see vahe suureneb tublisti. “Võitja võtab kõik” mentaliteet levib nii inimeste kui riikide-piirkondade vahel. Kuna ühiskonna sidusus on tugevas korrelatsioonis rikaste ja vaeste suhtest ja selle muutumusest, siis on oodata ühiskonnas ärevuse ja ebakindluse kasvu.
Ja nüüd siis helgem pool:
Ideede ja energia jagamine. Aastal 2025 on 5 miljardit inimest mobiiltelefoni (või misiganes sarnase vahendi) omanikud ja võimelised kellega iganes võtma ühendust sekundite jooksul. Sotsiaalvõrgustike kaudu suhtles 2010 aastal kaks kolmandikku inimestest, kellel oli internetile juurdepääs. Web 2.0 ehk sotsiaalvõrgustikud on juba täna reaalsus ja see süveneb ja levib. Rõhuv osa maailmas loodud tööst digitaliseeritakse ja seda on võimalik vähese vaevaga jagada. Tuim teleka vaatamine asendub osaliselt aktiivse ja kollektiivse osalemisega.
Empaatia ja tasakaalu kasv. Omamoodi vastukaaluks fragmentaaluse kasvule ja kiirele tempole suureneb empaatia, hoolivus oma kolleegide, lähedaste suhtes. Ja ka nende suhtes, kellel pole elus samapalju õnne olnud. See väljendub ka tööandjate poolelt vaadatuna – üha olulisemad on suhted tööl ja see tähendab, et üha enam koheldakse inimesi piltlikult öeldes vastutusvõimeliste inimestena, võimaldades neil teha valikuid nii töö sisu, aja kui muu suhtes. Tasakaal tähendab aga muuhulgas ka seda, et vähemasti mingis osas teevad inimesed vastupidiselt üldisele trendile – eluaegsed linnainimesed kolivad perega elama maale, üritavad teha elus pidevalt valikuid – valides pigem väiksema maja ja pisema auto ning madalama sissetuleku kui palju pappi ja kohe koos ülikiire tempo ja stressirohke tööga. Ja kaunis olulist rolli selle kõige juures mängib naisjuhtide kiire kasv organisatsioonide tipus.
Mikroettevõtjad, kes loovad oma elu. Aastal 2025 töötavad maailmas sajad miljonid inimesed iseenda tööandjatena, mikroettevõtjatena, kes koonduvad pigem ideede ja projektide juurde kui töötavad ühe organisatsiooni heaks. Mikroettevõtjad loovad ka omavahel ökosüsteeme, seal puudub hierarhia ning nemad hakkavad oluliselt mõjutama seda, kuhu suunas ühe või teise valdkonna turg liigub. Suurkorporatsioonide autoriteet inimeste silmis kahaneb, nad on võimelised ise või koostöös teiste omasugustega hea idee nimel koonduma ning asju ka reaalselt valmis tegema. Neil pole ülemusi, nad pole alluvad, nad ei vaja ülemuse arenguvestlusi ning nad teevad kirglikud seda, mida armastavad teha. Muuseas, megafirmad ei kao kuhugi, vaid kasvavad. Ent nad kasutavad kasvuks just neidsamu “vabu radikaale”, ettevõtjad.
Selline näeb välja töö aastal 2025. Kas ja kuidas see pilt mõjutab seda, mida sa täna teed ja mida tahaksid teha?
