„Mitu protsenti oma võimekusest sa töö juures kasutad?
Koolitustel tuleb grupi keskmine enamasti umbes 40 protsenti.
Mis tõendab, et sa ei kasuta 100% oma võimekusest?
Kolm kõige sagedasemat vastust: väljaspool töökohta teen ma mõnd asja palju tulemuslikumalt; kriisiolukorras tegutsen ma väga tõhusalt; ma lihtsalt tean, et võiksin olla palju produktiivsem.
Millised välised ja sisemised takistused ei lase sul rakendada ülejäänud osa oma võimetest?
Sagedasemad välised takistused on: minu ettevõtet piiravad struktuurid ja tavad; pole julgustamist ega sobivaid võimalusi; ettevõtte/ülemuse juhtimisstiil ei soosi seda.
Levinumad sisemised takistused on: hirm ebaõnnestumise ees, enesekindluse ja eneseusu puudumine ning kõhklused.
Sellest tulenevalt oleks loogiline teha kõik, mis võimalik, et töötajate eneseusku tõsta. Selle jaoks ongi coaching.“
Nii näeb (veidi lühendatult) välja coaching´u ühe tuntuima viljeleja ja propageerija briti John Whitmore´i selgitus coaching´u olemuse kohta.
Napilt paar nädalat tagasi ilmus eesti keeles Whitmore raamat „Tulemuslikkuse treenimine“. Soovitan seda raamatut kõigile, kellel on vähegi huvi selle vastu, mis on coaching ja kuidas seda teha. Kindlasti soovitan seda ka neile, kes on juba soetanud esimese eestikeelse ja Eesti konteksti kirjutatud coaching´u raamatu „Tagasi Mängu. Võitma“ minu sulest – need kaks täiendavad teineteist.
Whitmore „Tulemuslikkuse treenimine“ on kaheldamatult tuntuim coaching´u käsiraamat Euroopas, millest võetud metodoloogiat kasutavad ja juurutavad tuhanded coach´id ja juhid üle maailma. Mida see raamat siis sisaldab? Paar ideede väljanopet.
GROW mudel. Ehk teisisõnu coaching´u vestluse dünaamika mudel – Eesmärk, Reaalsus, Võimalused, Tegevus. Sellekohased küsimused, kirjeldused ja näited tulevad otse algallikast – Whitmore on maailmas coaching´us enimkasutatava (u 1/3 elukutselisi coache kasutab) vestlusmudeli – GROW – looja.
Teadlikkuse ja vastutuse teke ning kasv. Kuidas need vestluse käigus tekivad, kasvavad ja mida kaasa toovad? Whitmore kasutab tulemuse kirjeldamisel väljendeid: kõrgem produktiivsus; paranenud infovahetus; paremad tööalased suhted; rohkem tunnustamist; klientide rahulolu; juhtidel rohkem aega; rohkem loovaid ideid; motiveeritumad töötajad jne.
Veel teemasid: Kuidas juht saab kasutada coaching´ut ja mille poolest see erineb traditsioonilistest juhtimisstiilidest? Kuidas coachida meeskonda, ületada coachingu väliseid ja sisemisi takistusi ning milline on juhi roll? Tagasiside, motivatsioon, muutus. Ja nii edasi.
Whitmore raamat on lihtsalt haaratav, ilma liigselt keeruka teooria koormata. Sest, nagu ütleb Whitmore: „Coaching pole pelgalt tehnika, mida ettekirjutatud olukordades jäigalt kasutada. Coaching on juhtimisstiil, inimeste kohtlemise, mõtlemise ja olemise viis.“ Ta lisab: „Me liigume sinna poole, et sõna coachimine meie sõnavarast kaoks ning sellest saaks igapäevane viis suhelda kaaslastega tööl ja mujal.“
Igapäevaselt coaching´uga tegeleva inimesena kinnitan: see oleks parim, mis meiega juhtuda saab.
