On erakordne, kuivõrd võimekad ja kompetentsed on enamik meist kahes asjas – teiste laste kasvatamises ja selles, mida minu juht peaks tegema. Ja on samavõrra erakordne, kuivõrd kõver on mõnikord peegel, milles me näeme enda käitumist töövõtjatena. Mis on aga see, mis meie käitumise juures paneb juhi tulist vanduma?
Niisiis, pakun järgnevas 7 tulemuslikku viisi, kuidas oma juhti närvi ajada:
7. Suitsunurgas kolleege ja juhti kiruda. Tegelikult ei meeldi kellelegi, kui kedagi taga räägitakse. Seda isegi siis, kui objekt pole ta ise. Inimesed teavad – ta ise on tõenäoliselt järgmine kirujate sihtmärkide seas. Tagarääkimine jätab sinust mulje kui intrigandist ning varem või hiljem teeb juht oma valiku. Sest see ei jää saladuseks (nagu ei jää reeglina saladuseks suurt midagi, mis suitsunurgas räägitakse). Kirujad lahkuvad esimeste seas.
Mida teha: Proovi mitte anda kolleegidele hinnanguid, tee seda ainult siis, kui inimene ise palub sinult tagasisidet. Las inimesed olla, nagu nad on. Kui sul on midagi konkreetset ette heita, siis tead küll: räägi inimesega, näost näkku. PS koos kirumise lõpetamisega võib olla hea mõte ka suitsetamisest loobumine J
6. Vait olla. Tead ju küll: „Initsiatiiv on karistatav.“ Iga kord, kui juht või kolleeg küsib – kes selle asja ette võtaks, ära teeks? – muutud sa kärbseks koosolekuruumi seinal – no läheks see laks minust mööda! Ja reeglina lähebki, keegi „nõrgemanärviline“ võtab lõpuks asja enda peale. Pikapeale täheldad, et juht on loobunud sulle projekte pakkumast ning leiad ennast olukorrast, mida kirjeldab punkt 2 (vt allpool).
Mida teha: Võta ette ja tee midagi ära! Jah, see projekt, väljakutse on suur ja kole ja võib-olla jõuad sa oma otsust mitmel korral veel kahetseda (kuna miski ei lähe nii, nagu ootasid). Vait olles aga pole sul võimalustki – vaikiv mittemidagitegija on üsna lihtsalt asendatav.
5. Veeretada süüd kolleegile. „Mina ei teinud, tema tegi!“ Tjah, isegi kui sul on õigus, jätab süü veeretamine sinust mulje, kui inimesest, kes ei taha vastutada. Ja inimesele, kelle suhtes on tunne, et ta taha vastutada, pole ju ka mõtet anda kaalukamaid tööülesandeid.
Mida teha: Vastutust tuleb võtta, seda antakse harva. Sedagi vaid siis, kui ollakse veendunud, et inimene suudab vastutust kanda. Lõpeta süüdistamine ja keskendu sellele, milline on lahendus – kuidas peaks asjad olema ja mis me selleks teha saame?
4. Kaitsta innukalt „oma kapsamaad“. Sina ajad oma asja ja ärgu keegi sinu kapsamaale ronigu. Ja muidugi, suuremeelselt lubad, et „vastutasuks“ ei roni ka sina teiste kapsamaale – ajagu igaüks ikka oma asja. Elionis on selle kohta oma väljend MOK (Minu Asi Korras).
Mida teha: Mida rohkem sa näed oma töö tähendust organisatsioonis, seda hinnatum kolleegide silmis oled. Mida rohkem sa teisi aitad oma tööd teha, seda rohkem sa silma paistad. Kui soovid olla oma töös edukas, siis sinu töö ei seisne ainult selles, mida kirjeldab ametijuhend.
3. Oodata järgmist käsku. „Tema on ülemus, tema teab,“ mõtled sa uue probleemi ees seistes. Meid on õpetatud maast madalast ja sajandeid käsku täitma. „Ära tee seda!“, „Mine too siia!“, „Tee projektiplaan ja kutsu need inimesed kokku“ jne. Ja nüüd korraga, ole sa lahke, peame hakkama ise otsuseid vastu võtma. Vot ei hakka, pole minu asi! Ja…„Ütle, mis ma tegema pean?“
Mida teha: Esita endale küsimus: mida ma teeksin, kui ma saaksin otsustada? Ja nüüd tagasi küsimus päriselust: kas ma päriselt saan ka otsustada või vajan siia kellegi heakskiitu, juhi/kolleegi abi. Ja siis … kui vaja, esita plaan juhile, kui ei … tee see pagana asi ära!
2. Innukalt talda lakkuda. Millegipärast tunned, et sinu suhted ülemusega on kuidagi kiiva kiskunud. Te nagu ei mõista teineteist ja alati, kui kohtute, koosolekul, koridoris või liftis, on õhus pinge. Innukalt asud sa probleemi lahendama: näitad end asendamatuna ning muidugi, kiidad valjuhäälselt ja pidevalt juhi soosingu saamiseks tema otsuseid ning jooksed tema juurde iga uue ja toreda idee korral. Ning juht vastab sulle kalapilguga ja mokaotsast: „see on huvitav“. Punkt.
Mida teha: Räägi juhiga. Ja tea, et tavaliselt pole kehva suhte päris põhjus see, mida juht sulle ütleb. Ära lepi üldise vastusega, et sinu töötulemused pole oodatud tasemel. Põhjus on tavaliselt isiklik, on juhtunud mingi konkreetne(sed) sündmus(ed), mis on pannud juhi sinu võimetes ja tegevuses kahtlema. Küsi küsimusi, viisakalt, aga järjekindlalt, seni, kui saad teada, mis see on? Konkreetselt. Kuni päris põhjust lauale pole pandud, on kõige tõenäolisem stsenaarium see, et sa lahkud varsti – kas omal soovil või ülemuse kaasaaitamisega.
1. “Ma ei tööta paremini enne, kui palka tõstetakse.“ Kahju. Sest tõenäoliselt jääd sa sellisel puhul palgatõusu väga pikalt ootama. Niipea, kui oled sellise avaldusega lagedale tulnud, on juhi jaoks asi selge: see inimene ei tee ühtegi liigutust rohkem, kui on hädapärast nõutud. Ei tee seda niisama, ega ka raha pärast. Kas juht paigutaks sind oma TOP3 töötaja sekka? Kas lähete kohe lahku või hiljem, on ainult aja küsimus …
Mida teha: Sinu palk sõltub mitmetest asjadest – ettevõtte käekäigust, sinu juhist, tema juhist, sinu töö tulemustest, sinu hoiakutest ja potentsiaalist. Kui tahad palka juurde – tegele sellega, mida saad mõjutada: oma töö tulemust, oma hoiakut ja suhet juhiga. Palka makstakse reeglina tagajärgede eest, mitte avansina.
Milliseid mõtteid see „kõverpeegel“ tekitas? Kas mõni nendest punktidest käib vahest ka sinu kohta? Mida selles suhtes ette võtad?
