Kirjutasin lühiülevaate juhtide coachingu olemusest. Ehk selle asja olemusest ja põhimõtetest, mida oma põhitööna teen. Lugu jätkub lingi alt.
Coaching on protsess, mis aitab juhil leida ja ellu viia lahendusi viisil, mis on just temale personaalselt kõige sobivam. Kuna sõna protsess kõlab veidi abstraktselt, siis selgitus selle sisule – läbi teise inimesega dialoogi ja küsimuste saab juht selguse selles, mida ta täpselt tahab ning ka selles, kuidas ta seda tahab saavutada. Ning see on see, mis viib juhi päriselt tegudeni.
Väike kõrvalpõige coachingu ajaloosse, mis annab hea sisevaate ka coachingu olemusse. Ehkki ärivaldkonnas veel suhteliselt uus, paar-kolm aastakümmet vana tegevus, ulatuvad sellise õppimise ja arenguvormi juured aastatuhandete taha. Coachid armastavad coachingu essentsist ja ajaloost rääkides viidata 5. sajandil e.Kr.s elanud Vana-Kreeka filosoof Sokratesele, kes pidas filosoofia ülesandeks aidata inimestel ennast tundma õppida. Ja kuidas seda teha? Sokrates pidas tõhusaimaks viisiks küsimuste küsimist.
„Ma ei saa kellelegi midagi õpetada – ma saan ainult panna neid mõtlema,“
Sokrates 469-399 eKr
Tänapäeva coachidel on läinud veidi paremini kui Sokratesel, kelle Ateena rahvakohus surma mõistis. Ärisse on coaching tulnud spordivaldkonnast, täpsemalt tennisest. 1970ndate alguses avastas Harvardi tennisetiimi kapten Tim Gallwey, et tema hoolealused saavutavad suuremat edu siis, kui neid aidati endil selgeks saada, kuidas nad saavad ise paremini õppida. See osutus tõhusamaks, kui ainult löökide või uute tehnikate harjutamine. Gallwey tuvastas, et kaalukaim vastane sportlastel oli nende peades, mitte aga teisel pool võrku. Oma kogemused pani ta kirja raamatusse „The Inner Game of Tennis“, mis sai kiiresti bestselleriks. Põhjus oli ka arusaadav – avastati, et see, mis töötab spordiplatsil ja sportlastega, töötab hästi ka muudes valdkondades, sh äris juhtidega.
Täna on coachi kasutamine arenenud riikide ärijuhtidel tavapärane praktika. Juhtide coachinguäri suuruseks hinnatakse maailmas umbes miljard dollarit. Eestis on coaching kiirel kasvuteel, ent tõsiseltvõetavat käibenumbrit on keeruline tuvastada, juhtidega coach´i tööd tegijate arv on kahe käe sõrmedel üles loetav.
Aga, mis on siis coachingu olemus ja selgroog? Seitse asja, toetudes Carol Wilsonile, kes sai coachingu-pisiku töötades ebatavalise ärimagnaadi Richard Bransoniga Virginis:
Teadlikkus – see on kõige levinum tulemus, mida coaching annab. Ning teadlikkusest saavad alguse juhi edasised sammud. Coaching ei ole kindlasti inimeste lükkamine arenguteele, nagu pole ta ka inimeste juhtimine lahendusteni. Tegelikult juhtub coachingu ajal hoopis midagi muud – kui inimene saab paremini teadlikuks sellest, mis on tema eesmärgid ning kuidas ta sinna võiks minna, siis ta valib seda teha ise, vabatahtlikult, ilma kellegi sunnita. Ja just vabatahtlikkus garanteerib oluliselt suurema tõenäosuse, et inimene hakkab eesmärgi poole liikuma ja sinna ka jõuab.
Vastutus – coachingu üks põhiprintsiipe on, et juht vastutab ise oma otsuste eest. Me õpime ja teeme asju paremini siis, kui oleme lahenduseni jõudnud ise, mitte siis, kui seda ütleb meile keegi teine. Näide? Kuidas laps käima õpib. Ta teeb kaks sammu ja potsatab istuli. Kas sa hakkad talle rääkima sellest, kuidas ta peaks ühe jala teise ette panema? Või pead loengu sellest, miks ta kukkus? Vaevalt. Lapsel on olemas kõik teadmised, mida tal on vaja käima õppimiseks. Pigem vajab laps toetust ja julgustamist. Ja see on ka coachi üks rolle. Coachingu puhul vastutab coach protsessi ja coachee ehk juht, sisu eest. Ning seda jaotust ei saa kuidagi muuta, coachi ainukene agenda ja huvi sessioonidel on nende vastas istuv juht.
Usk endasse – enesekindlus, et me saame millegagi hakkama, mängib eesmärgini jõudmisel võtmerolli. Inimeste enesekindlus kasvab ainult siis, kui neile jäetakse piisavalt ruumi ise õppida, kui neil on võimalus ise eesmärke seada ja saavutada ning ka võimalus ise eksida. Mida juht enesekindluse kasvuks vajab, on toetus asja eest tunnustamise ja kiituse näol ning vajadusel eeskuju teistelt.
Süüdistuste-vaba keskkond – coachingu puhul käsitletakse vigu kui õppimise võimalusi, mitte kui võimalusi süüdlase otsimiseks-leidmiseks. Coach ei ole ka kunagi hindaja, mis on õige või vale juhi jaoks, arenguks on vajalikud nii õnnestumised kui ebaõnnestumised. Coachi töö on aidata juhi jaoks tuua udust välja konkreetsed juhtumised, tunded, mõtted, mis võimaldavad juhil endal anda hinnangut oma tegemistele.
Lahendustele keskendumine – coaching keskendub selgelt lahendustele, mitte probleemidele. Keskendudes probleemile ning hakates lahkama minevikusündmusi stiilis „miks juhtus?“ jõutaks varsti süüdlaste otsimiseni. Ent see ei saa olla arengueesmärk. Keskendumine lahendustele ehk sellele, millisena juht tahab oma tulevikku näha, viib kogu energia lahenduste leidmisele ja eesmärkide poole liikumisele.
Väljakutse – coaching tähendab „sirutamist“, juhi mugavustsoonist välja minemist. Ning sellise keskkonna loomist, kus juht soovib ja tahab kasvada. Mingis mõttes on see nagu pidev peegli näitamine juhile – kus juht hetkel asub, ja seejärel julgustamine uutele väljakutsetele, aidates näha puude taga metsa.
Tegemine – coaching toob päevavalgele uued perspektiivid ja juhi teadlikkus iseendast kasvab. Nii kasvab ka võimaluste-lahenduste arv ja/või nende toimumise kindlus, mis omakorda viib suurenenud soovini võtta ette ka konkreetseid samme asjade ära tegemiseks ning muutumiseks. Coachid tagavad, et see energia on kanaliseeritud tegevustesse ning juhi harjumuste muutmisse.
Lühidalt ka sellest, mille poolest coaching eristub. Ehk mis vahe on coach´il ja konsultandil? Või coach´il ja mentoril?
Coach on inimene, kes aitab juhil juhil leida ja ellu viia lahendusi viisil, mis on just temale personaalselt kõige sobivam. Ja coach teeb seda läbi doaloogi, küsimuste küsimise, aidates nii luua inimeses selgust oma mõtetes, soovides, tunnetes ja ümbritsevate inimeste ning olukorda kohta.
Konsultant on inimene, kes aitab äridel täita auke teadmistes, kogemustes või annab nõu suundade ja strateegia kohta. Seega, tegemist on nõuandjaga nin on nõu saaja valida, kas ta võtab selle nõu omaks või mitte.
Mentor on inimene, kes jagab oma kogemust ja nõuannet neile, kellel on vähem kogemust. Vähemasti nii on see klassikalises käsitluses. Mentorlus on ka valdkond, mida kõige sagedamini aetakse segi coachinguga, seda nii Eestis kui mujal maailmas. Täpsemalt, mõnikord räägitakse mentorlusest, ehkki tegevuse sisu on coaching.
