7 asja, mis sel aastal juhtuma hakkavad

Raimo Ülavere majandus ja äri, mitmesugust 2 kommentaari

Ma ei tea, milline tuleb selle aasta majanduskasv, millal võiks langus taas tõusuks pöörata või kui kallis on bensiiniliiter detsembris 2009. Ka ei tea ma, millised on aktsiate hinnad aasta pärast või kas riigi eelarve tuleb täis või mitte. Ja ega seda ei tea tegelikult keegi. Küll aga aiman siiski mõningaid asju, mis sel aastal juhtuma hakkavad.

Siin siis nimekiri asjadest, mis minu hinnangul võiks sel aastal aset leida.

1. Paljud inimesed muudavad end, oma käitumisharjumusi. Ent veelgi enamad ei tee seda. 

Inimesed muudavad end reeglina mingi välise surve tõttu. See, et ühel heal päeval otsustab inimene lihtsalt midagi enda käitumisharjumustes muuta, kuulub pigem soovmõtlemise valdkonda. Samas on väline surve tänu majanduses toimuvale väga konkreetselt olemas. Küsimus on ainult selles, kas see surve on konkreetse inimese jaoks piisav, et ta hakkaks midagi ette võtma. Sest see tähendaks millestki loobumist, oma mugavustsoonist välja tulemist. Seega, arvan, et väiksem, ent siiski tuntav osa inimestest on sunnitud muutma oma käitumisharjumusi. Ja suurem osa ei ole selleks veel valmis.

2. Paljude ettevõtjate ärid hävivad.

See on turumajandus. Katseta, eksi, õpi, katseta uuesti. Kõik edukad eksivad ja hävivad aeg-ajalt. Olgu siin näiteks kasvõi Hannes Tamjärv, kes on Hansapanga ühe asutajana Eesti üks edukamaid ettevõtjaid, ent kelle osalusega sojatoodete tootja jõulude ajal pankrotistus. Sel aastal hävijate protsent tõenäoliselt kasvab, ent samavõrra kasvab ka kogemuste pagas. Edukad on need, kes teevad.

3. Oluliselt kasvab inimsuhete tähtsus ja väärtustamine.

Keerulistel aegadel hakatakse rohkem rääkima väärtustest, pööratakse rohkem tähelepanu kaasinimestele, meedia ja inimeste kõnepruugis kasutatakse üha enam sõnu kodu, lapsed, mees, naine. Äris läheb paremini neil, kes oskavad kliendiga luua inimlikel väärtustel põhineva suhte (vastandina rahal ja allahindlusele tuginevale suhtele).

4. Ettevõtlusilmas löövad särama uued staarid.

Sel aastal väheneb tublisti nende ettevõtjate mõju, kes on rajanud oma ärid poliitikute “määrimisele”, JOKKitamisele või teistele käru keeramisele. Uued staarid on vastutustundlikud ärimehed, kelle südameasjaks on lisaks eetilisele ärile ka vastutus kodanikuna oma riigi eest. Rainer Nõlvak on esimene uue aja äriliider, ent talle tuleb järglasi.

5. Edukad on need organisatsioonid, kes on paindlikud.  

Kulude kokkuhoid ja koondamine on kaasa toonud organisatsioonide juhtimise tsentraliseerimise. Sest nii on lihtsalt kiirem ja efektiivsem kokkuhoidu saavutada. Ent see ei ole sageli lihtsaim ja kiireim viis surutisest välja tulla. Välja tulek eeldab lahendusi, loovust, paindlikkust, jagatud vastutust. Seda pakub aga pigem detsentraliseeritud orgnisatsioonimudel – eraldi väiksemad üksused, vastutus viiduna võimalikult allapoole, kliendile lähemale. Seega, edukad on need, kes suudavad säilitada ja ehk ka kasvatada organisatsioonis inimeste loovust, paindlikkust, katsetamisisu. Vastutust ei saa panna, vastutus tekib ainult valikute olemasolul. 

6. Tekivad uued rahamasinad, uued ärivaldkonnad. 

 

Meil on olnud panganduse aeg, telekomiaeg, piima-liha aeg (Venemaa eksport 90ndatel), kinnisvara ja ehituse aeg jne. Sel aastal näeme ühe-kahe valdkonna tugevat esiletõusu. Võib-olla on see midagi internetiga seotult, võib-olla misiganes tarkvaraga, võib-olla sotsiaalmeedia võrgustikuga ja võib-olla hoopis põllumajandusega. Ma ei tea. Sulgi on lennanud kõikidest ärivaldkondadest ning katsetama ja otsima on sunnitud kõik. Ent tean, et enne iga uut ja suurt tõusu on segadus ja tühjus. Ja suurte tõusjate täpne prognoosimine on tänamatu töö.

7. Me ei suuda tulevikku hästi prognoosida – suurem osa meist ei õpi seda kunagi, väiksem osa ehk õpib.

Sel aastal jõuab meist paljudele kohale, et igatsugu prognoosidest kinni hoidmine ja nende järgi elamine võib viia krahhini. Seega pole olulist mõtet üritada prognoosida, millal ja kas bensiiniliiter jõuab jälle 15 kroonile või et milline tuleb majanduskasv sel aastal. Ning veel hullem on hakata siis selle prognoosi järgi elama. Pigem tasub tegeleda võimalike stsenaariumitega, mida teha siis, kui üks või teine stsenaarium reaalsuseks osutub. Mõned teevad seda, suurem osa aga jätkavad uskumist prognooside tõsiseltvõetavusse. 

 

Head uut aastat, head sõbrad!

Liitu 2500+ juhi, tippspetsialisti, sportlase ja meeskonnamängijaga meililistis

Juhtimisest, meeskonnatööst ja vaimu treenimisest e-kirjad kuni paar korda kuus

Kommentaarid 2

  1. Pingback: Ma mõtlen samamoodi :-)

  2. Pingback: Tagasivaade: 7 asja, mida 2009. aastal ei juhtunud | Mindsweeper

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga