Kopenhageni lennujaamas asub „süütunde leevendamise“ pood, kus müüakse Lego mänguklotse. Hilised valgekraedest töötegijad/kojusõitjad käivad sealt koduste ees süütunde leevendamiseks indulgentse ostmas. Ent samas on enamik Lego poe klientidest, tööelus juhtidest, ise vaevlemas koorma all, mille on pannud neile majandussurutis. Poe vastas istudes mõned mõtted, kuidas sellest jamast võimalikult väikeste kriimudega läbi tulla.

Lego-mees.
Lego-mees.

Ole kohal. Ole füüsiliselt kohal. Juhi n.ö kõndides ehk kasutades välismaa kõnepruuki – Management by Walking Around – on ajakohasem kui kunagi varem. Kohalolek annab mitmekihilise sõnumi inimestele – ma olen kohal, me oleme siin koos, ma toetan sind, me läheme siit minema ainult koos. Enesekindlus, turvalisus, toetus, on mõned tunded ja olekud, mis saavad toitu juhi kohalolekust.

Hoia uks lahti. Kohtasin mõned kuud tagasi üht tippjuhti, kes rääkis, et temal on kabineti uks alati lahti, aga millegipärast ei tule keegi temaga rääkima. Ei heast ega halvast. Ta arvas, et see on tingitud eestlaste eripärast. Hmm. Tee nii, et sinu uks on ka päriselt lahti, nii otseses kui kaudses mõttes. Oma juhivõimete imetlemisest ja lahtise-ukse-retoorika viljelemisest pole kasu, inimesed ei hakka selle peale uksest sisse astuma.

Tähista väikesi võite. Meelis Milder rääkis kunagi aegadest, mil Baltikal oli raske. Tema üks lihtsaid retsepte oli – tähista väikesi võite. Otsi süstemaatiliselt neid, keda kiita. Otsi neid, kes toovad päriselt raha koju, kes päriselt loovad väärtust. Tükk-tüki haaval. Ja näita, et iga tükk on väärtuslik. 

Ole eeskuju. Kui tahad, et  meeskonnas/ettevõttes toimuks muutus, siis näita eeskuju. Ole muutus, mida tahad läbi viia, parafraseerides Mahatma Gandhi´t. Kui paned ettevõtte säästurezhiimile, tee seda ka ise, nähtavalt. Kirjutasin sellest ka ühes varasemas postituses.

Räägi inimestega. Kõlab nagu magedaks korratud mobiilireklaam, ent on vägagi aktuaalne. Räägi, mis toimub. Miks tehti nii ja mitte teisiti? Kas tunneli otsas paistab valgus? Või on ka selle keegi (jumal?) ära kustutanud, ikka säästurezhiimi tõttu. Kasuta iga võimalust jagamaks infot. Sest reeglina ei tekita probleeme info üleküllus, probleeme tekitab info puudumine, kui inimesed hakkavad ise lünki täitma. Ning vähe on asju, mis tekkitavad inimestes enam ärevust, kui teadmatus oma tuleviku pärast.

Müü lootust. Veidi juba viledaks kulunud vabatõlkes lause Napoleonilt: juhid müüvad lootust. Kui sa seda praegu ei suuda, siis oled administraator, heal juhul töö organiseerija. Ent mitte juht. Ning inimesed järgnevad kellelegi teisele – kas lootuse andjale või musta masenduse kraaksujale. Viimasel juhul pikka iga sulle juhina ei saa prognoosida, sest tõenäoliselt on sellisel juhul meeskonna ja ettevõtte lõpp üsna lähedal.   

Ole vait ja kuula. Konflikte tiirleb raisakotkastena õhus enam kui kunagi varem. Ning nad on valmis maanduma sinu meeskonda. Ajad on keerulised, kliendid nõudlikud ning inimesed närvilised. Ent see ei ole aeg, kus näidata, kuipalju targem, kõneosavam ja nutikam sa juhina oled. See ei ole aeg, kus öelda: „mina sinu asemel oleks juba ammu paremini ära teinud“. Praegu ei ole küsimus positsioneerimisest, staatusest ja võimust. Praegu on küsimus, kuidas sellest jamast koos läbi minna. Koos. Sul pole ilma meeskonnata seda võimalik teha. Seega, ole vait ja kuula, kuidas meeskond seda teeks ning mida inimesed seejuures oluliseks peavad.

Ära võta takistusi isiklikult. Sa oled vallandaja, koondaja. Perede lõhkuja. Toidu laualt viija. Kubjas ja kurnaja. Jne. See kõik on jama. Töö on ainult üks osa sinu elust, võib-olla isegi mitte kõige tähtsam osa. See, mis toimub maailma ja Eesti majanduses, pole sinu süü (kui see üldse on kellegi muu, kui meie inimeseks olemise, süü). Mõned jamad (loe: ebameeldivad kohustused) käivad sinu töö ja palgaga kaasas ning nüüd on neid jamasid lihtsalt rohkem kui varasematel aegadel. Tee tööd kirega, panusta sinna isiklikult, arvesta inimeste ja nende tahtmiste ning panusega niipalju kui saad, ent ära võta kogu maailma ja teiste inimeste valu enda kanda. Ainus võimalus meeskonnal vaimses mõttes terveks jääda on siis, kui juht ise on terve. Närviline, negatiivsetest emotsioonidest ülekeev ja mikrojuhtimisega tegelev juht teeb inimeste töö põrguks oluliselt lühema aja jooksul, kui läheb vaja meeskonnal tiimitunde tekkimiseks.

See kõik on pagana raske. Aga mitte võimatu. Edu sulle. 

 

PS lugu ilmus ka minu ÄP blogis

Jaga:

Veel lugemist