Avatud kontor ei soodusta koostööd. Fakt.

Raimo Ülavere juhtimine ja leadership, meeskond 1 kommentaar

Ma tean, et olen olnud hüüdja hääleks kõrbeks. Kui jutuks on tulnud avatud kontorite “võlud” ja see, kas ja mil moel nad aitavad tulemuslikkusele kaasa.

Ma ei taha seekord ajada ümmargust juttu ja rääkida sellest, mida inimesed võivad tunda ja mõelda. Tuginen uuringutele ja faktidele – lootuses, et see kellelgi kusagil paneb lambikese põlema.

Kõigepealt avatud kontori kasulikkusest. Avatud kontorit on odavam ehitada ja odavam pidada – ühele ruutmeetrile saab rohkem inimesi panna. Fakt, mille tõestamine ei vaja ilmselt viiteid. Ning siis on alati see teine argument – avatud kontor soodustab inimeste vahelist suhtlust, koostööd, ideede tekkimist ja sünergiat. Ja kui sa järgmine kord sellist juttu kuuled, siis teada, et see on … jama! Ei usu? Palun, uuringud ja faktid.

Alustame paarist üldisemast asjast. Siin on uuring, kus võrreldi samade inimeste töid ja tegemisi n.ö tavapärase kontori ning avatud kontori tingimustes. Täpsemalt uuriti akustika ehk heli mõju inimeste tööle eri tüüpi kontorites. Tulemusena leiti mitu huvitavat asja:

* Heli tase läbi tööpäeva keskmistatuna ei muutunud, ent muutus see, et avatud kontoris oli helitase pidevam ja ühtlasem – see tähendas ka, et vaikuse ja puhkehetki oli oluliselt vähem.

* Olulisemad muutused: segajate hulk kasvas hüppeliselt, vähenes inimeste privaatsus, tublisti kahanes inimeste võime keskenduda tööle ning suurenes ka käitumine, kus hakati üksteise tööd-käitumist kopeerima (ehk suurenes ühetaolisus ja vähenes loomingulisus).

* Kasutegurid, mida alati avatud kontorite puhul välja tuuakse – koostöö ja infovoo parem levik – tegelikult ei toimunud. Reaalne koostöö inimeste vahel muutus paradoksaalselt vähem meeldivamaks ning info liikumises muutusi ei täheldatud.

Uuringu järeldus: avatud kontor ei ole soovitatav nn professionaalsetele töötajale – kes loovad väärtust oma peaga, kelle töö tulemus sõltub eelkõige nende endi panusest, ent kes samas peavad aeg-ajalt ka teistega koostööd tegema.

Ja nüüd siis teine esinduslik uuring, milles võeti kokku 42 000 USA töötaja kogemused 303 kontorihoonest. Veidi ette rutates – kui avatud kontori eesmärki on kirjeldatud vajadusega hoogustada suhtlust ja kasvatada ühtse pere tunnet, siis uuring ei leidnud selle tõestuseks mitte ühtegi faktilist kinnitust.

Jungsoo Kim ja Richard de Dear analüüsisid töötajate küsimustikke mitme nurga alt, uurides nende rahulolu töö keskkonna, temperatuuri, valgustuse, akustika, privaatsuse, keskendumisvõimaluse jt töö tulemuslikkust mõjutavate tegurite valduses. Kolm neljandikku vastanutest töötasid avatud kontorites – kas siis päris avatud või osaliselt avatud (poolkõrgete vaheseintega) – ning neljandik oli omaette ruumis.

Nüüd siis uuringu tulemused. Kõige enam olid oma töökeskkonnaga rahul omaette ruumis töötajad. Avatud kontorite inimesed olid aga tugevalt rahulolematud kontori lärmi, keskendumisprobleemide ja muude segavate tegurite tõttu. Ning tähelepanu – päris avatud kontori töötjatest veel rahulolematumad olid inimesed, kes töötasid kontorites, kus töökohad on eraldatud poolkõrgete vaheseintega. Uurijate hinnangul on tegu asjaoluga, et poolkõrgete vaheseintega on loodud illusoorne kujutelm privaatsusest ning seda lõhkuv avatud kontoris leviv hääl tabab inimest ootamatult ja ebameeldiva üllatusena.

Uuringu võtmeküsimus oli aga see, kas avatud kontoris kaotuse privaatsuses, oma ruumis – nii füüsilises, akustilises kui tajutavas – kaalub üles võimalus lihtsamini suhelda, teha koostööd, jagada ideid jne. Uuringu tegijate järeldus on: ei kaalu. Ning paradoksaalselt hindasid hoopis need, kes töötasid omaette ruumis, inimeste omavahelist suhtlust lihtsamaks ja kvaliteetsemaks. Muuseas, kirsiks tordi peal (kui nii saab öelda): on olemas veel uuringuid, mis väidavad, et avatud kontor mitte lihtsalt koostöö ja suhtluse hoogustajana ei toimi, vaid suisa takistab seda – inimesed on seal koostöö olukordades vähem avatumad, probleemid tekitavad eelkõige usalduslike vestluste vähesusest.

Seega, kokkuvõtteks kaks väidet:

1. Avatud kontorid on ehitades odavamad ja ka otsesed ülalpidamise kulud on väiksemad. See on ka ehk päriselt peamine põhjus, miks neid tehakse.

2. Avatud kontorid ei soodusta-hoogusta inimeste vahelist koostööd ja ideede ning informatsiooni vaba levikut. Küll aga vähendavad nad tuntavalt inimeste rahulolu oma töökoha ning tööga. Ja kui mõelda, et rahuloleva ja enesekindla inimese ning rahulolematu inimese töö panuste vahel on uuringute järgi umbes 20-30%, siis võivad organisatsioonide juhid ise arvutada, milline kontori tüüp on pikajaliselt odavam ja milline kasulikum…

Liitu 2500+ juhi, tippspetsialisti, sportlase ja meeskonnamängijaga meililistis

Juhtimisest, meeskonnatööst ja vaimu treenimisest e-kirjad kuni paar korda kuus

Kommentaarid 1

  1. Olen näinud kõrvalt ja juurutanud tööd nii avatud kontoris kui “suletud” kabinettide süsteemis. Üldiselt on alati hämmastav kirg millega selle teemaga töökollektiivides tegeletakse, kui aga võimalus antakse. Veidi rohkem selle artikli eeldustest, mida võiks ehk veel paremini paika sättida. Küsimus on selles, miks üldse avatud kontoreid tehakse. Odavus jah, kuid veel on kaks aspekti, mida võiks rõhutada.
    1. Loomingulisus ei olegi alati eesmärk! On terve rida töökohti, kus ei ole oluline “loovus” või “loomingulisus” ja need töökohad ei vaja ka eraldi kabinette. Oluline on kogemuste vahetamine selles osas, et kuidas ühte või teist asja (töölõiku) tehakse ning nende asjade õige ja täpne ärategemine. Inimesed täidavad sellistes büroodes teatud protsessi funktsioone ning oluline on infovahetus vanemate kolleegidega küsimuses, et kuidas ühte või teist asja tehakse/on tehtud. Avatud kontor soodustab selles osas teabevahetust ja õppimist. Loovus tulebki välja jätta.
    2. Ühise tulemuse tagamine tervik-meeskonna poolt. Sellistes meeskondades on oluline infovahetus erinevaid funktsioone täitvate spetsialistide poolt, mis peab olema tihe. Näitena sobib näiteks tarkvara-arendus või muud keerukamad protsessid, kus lõpptulemuse saamiseks on vaja proffide töid kiiresti ühendada – ehk ka reklaam ja ajakirjandus võib-olla ka börsi-maaklerid töötavad samamoodi. vahetatakse infot, kuid otsused oma asjas tehakse kiiresti ja nina oma masinas.

    Lõpetuseks ma arvan, et peamine vahe ongi nn ülesannete täitmisel – seda saab edukalt teha avatud kontoris. Teine asi on puhas looming ja asjade väljamõtlemine, milleks on hea eraldus ükskõik kas siis kontoris dushi all või hommikusel jooksu-rajal.

    Jõudu Raimo!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga