Häbil suuremad silmad kui Hirmul

Raimo Ülavere inimene, majandus ja äri 1 kommentaar

On üks asi. Asi, millele saab taandada kaunis palju sellest, miks ja mida me teeme. Mulle tundub, et üks inimeste tugevamaid käivitajaid ja, isegi täpsem oleks öelda, pidurdajaid, on häbitunne. Hommikul, rongis, kuskil Nõmme kandis, hakkasid mõtted veerema suunas, et mille eest ja pärast me häbi võime tunda. Noh, rongis näiteks.

Esimene asi on muidugi välimus, riided. Siis olemus – paistan ma ikka piisavalt ontlik välja, ega mind mingiks kohmardiks ei peeta? Siis, et ma ikka kedagi oma otsa vaatamisega või muud moodi suhtlemisega ei tüütaks, pärast jään veel piinlikku olukorda. Ja nii edasi. Järvele jõudes jõudsin aga n.ö ultimate või metahäbini – põhimõtteliselt võib tunda häbi ja olla piinlik juba seetõttu, et tunned millegi pärast, välimuse vms, häbi. Häbi häbi pärast. Ja siis ongi Häbil suuremad silmad kui Hirmul.

Miks häbiteema just hetkel nii oluline tundub? Sest see on otseselt seotud sellega, mis iga päev meie ümber, eelkõige majanduse ja äri vallas, toimub. Turumajandusel on terve rida igatsorti kriteeriume ja tunnuseid – alates “nähtamatust käest” kuni nõudluse-pakkumise jt suheteni.

Minu jaoks tähendab turumajandus aga eelkõige võimalust. Võimalust teha, eksida, õppida, teha uuesti. See tähendab seda, et edukas on see, kes teeb, katsetab, üritab. Pidevalt. Häbitunne on aga võib-olla isegi üks peamisi pidureid, mis meid seejuures tagasi hoiab. Kui ma ebaõnnestun (ja millalgi ebaõnnestuvad kõik), siis kas ma suudan välja kannatada teiste hinnangulised pilgud? Seejuures polegi oluline, kas need pilgud ka päriselt mind puurivad, oluline on see, et ma ise tunnen, et puurivad.

Albert Einstein, 1921. aastal. Pilt pärit Wikipeediast

Albert Einstein, 1921. aastal. Pilt pärit Wikipeediast

Meenus ka üks sentents, mille mõte oli midagi sellist: Kui teised sinu üle naerma hakkavad, siis tähendab – oled õigel teel. Ütleja koha peale tahab käsi kirjutada Albert Einstein (pead ei anna). Aga seda ütlema sobiks tõesti hästi mees, kes visati koolist välja, solgutati ülikoolide vahet ning patendiametniku töö kõrval kirjutas valmis ainult ühe enim maailmast arusaamist mõjutanud füüsikaseaduse. Tegi algust täna teadlaste meeli erutavate kvantfüüsikaga (teate seda maailma suurimat masinat Shveitsi-Prantsusmaa piiril, kus üritatakse aru saada, millest see maailm ikka koosneb), ja veel palju muudki.

Sedasi siis, pole häbi tunnistada – rongisõit võib olla päris kasulik. Pealegi: “rongisõit on ajavõit”, tean seda juba lapsepõlvest 🙂

Liitu 2500+ juhi, tippspetsialisti, sportlase ja meeskonnamängijaga meililistis

Juhtimisest, meeskonnatööst ja vaimu treenimisest e-kirjad kuni paar korda kuus

Kommentaarid 1

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga