Eestlased on erilised

Raimo Ülavere inimene, mitmesugust 3 kommentaari

Üllitus täna Delfis kolumn minu sulest, panen selle ka siia püsti. Niisiis…

 

Ekraanipilt Delfist.

Ekraanipilt Delfist.

Eestlased on erilised

Eestlased on erilised. Meie oleme erilised. Meil on loomuomadusi, mis tõstavad meid välja teiste rahvaste seast ning millest me keerulisematel aegadel peaksime kinni hoidma. Niisiis…

Me oleme ära tegijad. Heas mõttes. Olles teinud tööd nii Eestis, Põhjamaades kui lõunanaabrite juures, olen täheldanud ühte eestlastele iseloomulikku joont: me ei taha liiga pikalt muliseda ning pigem eelistame haarata härjal sarvist. Sel ajal, kui rootslased on saatnud äriprojekti lõputule kooskõlastusringile ning lätlased läinud omavahel vaidlema ja valitsust vahetama, on eestlased projekti käima lükanud ja maitsevad juba esimesi õnnestumisi.

Me tunneme headmeelt, kui meie kaasmaalastel, sõpradel, tuttavatel, kolleegidel, naabritel läheb hästi. Mäletate Pekingi olümpiamängude ajal hetke, kui Gerd Kanter pärast võistlust spurtis 100 meetri staadionisirgel. Ma ei tea ühtegi eestlast, kes sel hetkel oleks parastanud – no ega ta ikka nii kõva mees pole, Aleknal võistlus ju lihtsalt ebaõnnestus. Või, olles kahe poisi isa, kui palju kallistusi ja siiraid häid sõnu olen poegade sündide puhul saanud.

Me oleme isetegijad. Me ei ole alluvad. Me oleme iseteadvad ja enesekindlad. Hoolimata tunnustatud välismaa eskpertide soovitustest mitte seda teha võtsime 16 aastat tagasi käibele oma raha – krooni. Meie välisminister julgeb võtta maailma mõjuvõimsamalt mehelt pastaka ja joonistada gloobusele Eesti asukoha (mäletate Lennart Meri ja  George Bush seeniori kohtumist?). Meid ei saa litsuda vastu maad ning nõuda lömitamist, me hakkame vastu. Olgu litsujaks tokerja karvaga karu piiri tagant või klubipintsakus heas toitumuses sileda lõuaga põhjamaalane.

Me oleme innovatiivsed. Skype, Playtech, Regio, nimetades vaid mõnda meie parematest tegudest. Need on ka firmad, kes praegu, keerulistel aegadel, võtavad inimesi tööle, mitte ei koonda neid. Me ekspordime m-parkimist, mobiilset positsioneerimist. Kui rootslased ostsid Hansapanga, vaadati imestuse ja imetlusega hanza.net´i. Me jätsime panganduses vahele tshekimajanduse ning läksime kohe üle kaartidele, enamik minu tuttavatest kasutab nii riigi kui pangaga suhtlemisel internetti, meil on e-valimised ja tulevad m-valimised. Meis on kokku sulandunud kunagise nõukogude aja delaju-vsjo-sam´i leidlikkus (mäletate zhigullide ja zapikate putitamist?) ning tänapäevase tehnoloogia uusimad võimalused.

Me hoiame kokku. Eestimaa Laul 20 aastat hiljem tõi Lauluväljakule kümneid tuhandeid inimesi. Nii noori, nn laulva revolutsiooni lapsi, kui ka neid, kes olid laulva revolutsiooni ajal ise noored. Ja muidugi nende vanemaid. Me suudame vajadusel erakordse kiirusega koondada oma mõtted ja tahte ühte suunda, seda nii üldisemal, rahva tasemel, kui ka väiksemate inimkoosluste tasemel. Me tuleme Raekoja platsile tunnustama oma kangelasi, toetame läbi heategevusprojektide hädas olevaid kaasmaalasi, kui vaja, teeme Eesti koos puhtaks.

Pilt on liiga ilus, et olla tõsi? Ja kus on siis tõrvatilgad meepotis? 4000 aastat vana Polüneesia saartelt pärit nn Huna (Havaii keeles „saladus“) filosoofia väidab, et maailmas on seitse absoluutset tõde. Üks neist kõlab vabatõlkes umbes nii: „Maailm on täpselt selline, nagu sa teda näha tahad.“ Tahad vaielda? 

Liitu 2500+ juhi, tippspetsialisti, sportlase ja meeskonnamängijaga meililistis

Juhtimisest, meeskonnatööst ja vaimu treenimisest e-kirjad kuni paar korda kuus

Kommentaarid 3

  1. Ma lugesin ja mulle täitsa meeldis. Olen täiesti nõus, et igaüks näeb maailma nii nagu ta ise tahab (ja eelküige nii nagu ta ise on).

    Artiklis väike faktiviga ka – Meri joonistas Siberi jõe gloobusele, kust saaks lõhet püüda.

    Mis mind aga pead vangutama pani on need kommentaarid Delfis. Uskumatu, kuidas eestlastele meeldis teisi maha teha (ka see meie erilisus). Mina oleks päri, et see Leedo kohtuasi lõpeks nii, et ainult Delfis keerataks kommentaarid kinni, sest need ei lisa siia ilma mitte mingit väärtust.

  2. Post
    Author

    Aitähh, Peep, heade sõnade eest.

    Delfi kommentaaride kohta. Olen hakanud mõtlema, et kas poleks võimalik sda kuidagi kanaliseerida nii, et jääks kuhugi n.ö sapi valamise koht. ent kuidagi tekiks ka võimalus veidi sisukamateks kommentaarideks. näiteks et saad valida kommantaari sisestamisel: “valan sappi” ja “kommentaar” vahel vms 🙂

    ühest küljest tundub tõesti, et Delfi juhtide (jt meediajuhtide) jutt kommentaaride piiramisest kui demokraatia ja vaba ajakirjanduse lõpust on väga üle pingutatud. ja teisalt, no ei teagi, sapi valamine on kultuuri küsimus ja keelamisega seda ei muuda.

  3. delfi kommentaaride puhul tundub, nagu oleks kõigil sinu kirjatüki viimane lõik lugemata jäänud.

    minu arvates tingib artikli ja kommentaaride konflikti delfis ühte patta pandud isiklikust maailmapildist tulenev motiveeritus, suhtumine ning maailma mõistuslik tõlgendamine, faktid, nende objektiivne käsitlemine (niivõrd, kui see üldse võimalik on).

    ehk et kuigi sinu artikli mõtteks oli tehtust rõõmu ja uhkust tunda, sai seda ka käsitleda faktipõhiselt (ka hinnang, kas artiklis toodud väited vastavad tõele ning nende osakaal võrreldes teiste, seotud faktidega) ning sellega siduda oma pealisemotsioonid (rõõm ja uhkus pole ilmselgelt delfi rahvale omased pealisemotsioonid). arvan, artikli viimases lõigus tõenäoselt puudus piisav pauer, et artikli mõte muutuks selgeks ja tugevaks meemiks ning seeläbi pahuramate inimeste suhtumist muudaks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga