Hirm kardab päevavalgust, on üks tore ütlemine. Milles on tugev annus tõeseerumit – mida enam me mõistame, kuidas ja miks meie peades toimub, seda paremini me suudame ka muuhulgas hirmuga toime tulla.

Hirm on fundamentaalne, n.ö alustunne, mida me kõik oleme kogenud. Võiks öelda, et hirm on evolutsiooniline disaini viga – see on meisse sisse kirjutatud. Ent ehkki mõnikord ka vajalik, pole see kunagi sugugi tore tunne.

Värskes podcasti osas räägin sellest, kuidas ja miks hirm tekib, mis ta õigupoolest üldse on. Räägin ka sellest, kuidas hirm tõepoolest kardab päevavalgust – tema mõju ja võimu vähendab juba see, kui suudame ta varjust valgusesse tuua, ehk vastata küsimusele mida me siis päriselt kardame?

Loomulikult annan ka konkreetseid töövahendeid, kuidas hirmuga toime tulla. Ning eraldi teemana käsitlen ka “kõikide hirmude ema” ehk ebapiisavuse tunnet – hirmu, et mind ei armastata, austata, tunnustata, et ma pole täiuslik.

Selle podcasti osa jaoks olen kasutanud muuhulgas:

Huberman lab nimelist podcasti, kus on palju head juttu inimesest neuroteaduse vaatenurgast.
Spordipsühholoog Pippa Grange raamatut Fear Less.
Ja raamatut The Genius of Athletes, kus on sees vahendid sportlastelt, mida saab kasutada igaüks, kes puutub kokku pinge, stressi, ka hirmuga.

Seega, karta pole midagi, läheme teele!

(foto: unsplash.com)

 

Jaga:

Veel lugemist