No nüüd kindlasti keegi ütleb seda, mõtlesin eelmisel nädadal ühte grupicoachingut tehes. Teemaks oli tunnustus, selle mõju erinevatele inimestele. Ja ei läinud mööda palju aega, kui juba üks vanem härrasmees nentiski kõiketeadval ilmel: kiida lolli, loll rabab edasi.
Sõnad loovad muutusi, tegusid. Või siis takistavad neid. Seda, kas inimesed on pigem muutustega kaasa minemas, mida uut õppimas või siis vastupidi – jätkuvalt kinni oma senistes mõttemustrites, võib tavaliselt kuulda kõnepruugist. Täpsemalt, sageli kasutatakse n.ö viimase astme tõe argumentidena vanasõnu. Kui juba vanarahvas nii ütles, ju see peab siis tõsi olema. Ent vanarahvas on öelnud ikka päris jubedaid asju ka. Asju, millest siis inimesed leiavad kinnitust sellele, miks pole mõistlik üht või teist asja hakata teisiti või üleüldse tegema. Näiteid? Palun. Allpool mõned nende toredatest vanasõnadest, mida olen 9 aasta jooksul kuulnud ja mis konteksti arvestades pole sugugi kaasa aidanud.
Kiida lolli, loll rabab
Ikka ja jälle tõusetub see kontekstis – mina ja minusugused, targad inimesed, ei vaja kiitust. Aga tema, va ullikene, talle on vist jah vaja. Küll siis rabab edasi. Ma ausalt öeldes ei oska ka öelda, mida see tark või loll üldse tähendab ja kes peaks seda hindama. Ent arvamus, et tunnustus ja kiitus on peamiselt ja ainult totudele – on päris visa kaduma.
Tark ei torma
Võib-olla tõesti, et tark ei torma. Küsimus on: kas sellest mittetormamisest ka kasu on? Esiteks, tarkuse kui intelligentsuse (üks võimalik tarkuse määratlus) ja edukuse vahel ei ole veel korrelatsiooni tuvastatud. Kui eesmärk on olla või näida tark, siis tõepoolest ei tasu kiirustada. Kui eesmärk on olla edukas, siis mõnikord ehk tasub ikka ka sammu oluliselt kiirendada.
Üheksa korda mõõda, üks kord lõika
Natukene sarnane teema eelmise vanasõnaga. Ent seda öeldakse vahest juba konkteerselt mõne otsuse kohta – ikka analüüsime, mõõdame, kaalume veel. Ning üheksa kordsel mõõtmisel võivad viis viimast korda vabalt osutuda asendustegevusteks – et otsustamist kas teadlikult või alateadlikult edasi lükata. On fakt, et päris suur hulk juhtimise ja ka eraelulisi otsuseid tehakse liiga hilja. Ja muuseas, ka mitte tegemise otsus on otsus.
Vana karu tantsima ei õpeta
Tegemist on ühe hullema ja muutuse ning juhtimise seisukohast kahjulikuma vanasõnaga üldse. On fakt, et inimene on võimeline õppima ja muutuma kogu elu. Kui ta seda tahab. Jutt vanast karust kipub lauale tulema tavaliselt siis, kui inimesel endal või tema kolleegidel puudub usk, et ta on võimeline muutuma. Ja see on uskumuste teema, mitte aga võimekuse teema.
Annab jumal ameti, annab ka mõistuse
Hämmastav kui sageli seda ikka veel kohtab. Edutatakse tublisi professionaale juhtideks, kellest saavad imekiiresti ebameeldivad jupijumalad (muuseas, statistiliselt ainult 1/3 tippspetsialistidest võib saada hea juht). Nii et üldiselt võib minna õnneks – mõnikord distsiplineerib ja loob “mõistust” suurenenud vastutus, ent mingit garantiid ei ole – mõistust koos ametiga ei saa kaasa pakkida.
Töö on lolli teha
Sest kuidagi peaks nutikamad meist ju saama rikkaks ikka nii, et suurt midagi ei pea tegema. Sama mõtteviisi kannab edasi arvamus, et pingutada pole mõtet, igat sorti väljakutseid (kus peab pingutama) on mõistlik aga vältida. Kõik, mis mul eduks on vaja, on ühte säravat ideed – ja siis kõik muu juhtub iseenesest. Sest pingutab ja rabab ja rassib ainult loll. Nojah, aimad ehk isegi, mis neist ühe-idee-ootajatest saab.
Üks loll võib rohkem küsida, kui kümme tarka vastata
Seda vanasõna öeldakse otseselt välja harva. Ent see tundub paljudel meeles mõlkuvat. Igaks juhuks pole mõistlik küsimusi esitada, äkki ma näen rumal välja. Selle asemel kinnitatakse – kõik on selge! Ja hiljem tegudest saab näha, et polnud sugugi niiväga selge…
Käsi peseb kätt
Nojah, enne ma midagi tegema ei hakka, kui …. (täida lünk, nt palka ei tõsteta, vaba päeva ei saa jne). Kaubanduslik lähenemine tööle ja töötaja ning tööandja vahelisele suhtele on endiselt au sees. Mina teen tööd ja vastu saan raha. Ja enne kui ma raha ei saa, et kavatse ma lillegi liigutada…
Need on need, mis esimese hooga pähe tulevad. Milliseid “toredaid ja konstruktiivseid” vanasõnu sa oled inimestelt veel kuulnud?
