Olen sel aastal jälle lugemise hoo sisse saanud ja tänu sellele kogenud mitmeid rõõmsaid “ahhaa” ja “ohhoo” hetki. Toon sinu ette minu lõppeva aasta lugemislaualt 9 raamatut, mis jätsid jälje ja mida soovitan kindlasti sullegi.
Siin nad on, järjekord on juhuslik.
1. Tõeline rahusadam möllavas elumeres oli Stanfordi ülikooli professori Emma Seppälä raamat “The Happiness Track”. Ehk sellest, mida võib meiega teha liigne enesekriitika, läbi-seinte-murdev saavutusvajadus ning ka sellest, et meie tervisele ja olemisele kõige sõbralikumad emotsioonid ei käi mööda ameerika mägesid. Muuseas, see kehtib ka positiivsete emotsioonide – nagu joovastus ja ekstaas – kohta, ka need võivad olla energiasöödikud. Vaata siit
2. Äri- ja psühholoogiavaldkonna superstaar Adam Granti viimane raamat “Originals” on hea kirjeldus “veidrikest”. Ehk nendest, kes torkavad silma, kes teevad suuri asju. Ja sellest, mille poolest nad erinevad. Õigupoolest on see raamat läbi erinevate, konkreetsete inimeste ja firmade näidete suur julgustus meile kõigile – erakordseid asju teevad päris tavalised inimesed, kes on õppinud lihtsalt tegema tavalisi asju jube hästi. Näiteks, esinema minnes ei tasu ennast maha rahustada, vaid öelda: “See on põnev!”. Vaata siit
3. Inimese isiksuse psühholoogias üheks tegijamaks hinnatakse meest nimega Brian R. Little, kes hetkel töötab Cambridge’i ülikoolis. Lugesin tema sulest raamatut “Me, Myself, and Us” ja see oli omamoodi valguskiir selles veidi sogasena tunduvas isiksuse- ja psühholoogiateemalises raamatute-artiklite virr-varris. Väga soovitan. Eriti neile, kes (nagu minagi) on skeptilised igatsorti isiksuse-, DISC-tüüpi testide ja muu taolise suhtes. Teil on põhjust olla skeptiline, ütleb Little. Ahjaa, muuseas, kui ikkagi tahad testi teha, siis palun, siin üks Little’i enda poolt koostatud test, mis puudutab sinu kontrollikeset. Vaata siit
4. Minu jaoks oli selle aasta üks hitte psühholoog Anders Ericssoni raamat “Peak”, mis räägib tähenduslikust treenimisest. Ericssoni arusaamise võtab ta ise kokku lauses: olles üle 30 aasta uurinud inimesi, kes on saatnud korda midagi erakordset, pole ma leidnud saavutust, mida poleks võimalik olnud seletada tähendusliku treenimisega. Ehk – sellist asja nagu juhi geen või viiuldaja geen pole olemas, ütleb Ericsson. Ka absoluutne kuulmine on treenitav, mitte kaasa sündinud nähtus. Ehkki Ericssoni väiteid on vähemasti osaliselt ka ümber lükatud, tundub mõte ja idee sellest, et kõik on võimalik – kui vaid tahan – päris ahvatlev. Kirjutasin Ericssonist siin ja siin
5. Angela Duckworth ehmatas aastaid tagasi USA maineka sõjaülikooli West Point’i sisseastumiskomisjoni väitega, et ta suudab paremini kui isiksusetestid ja koolide lõpuhinded ennustada sisse astunud kadettide edukust. Ja ta tõestas oma väidet. Edukalt. Duckworth on psühholoog, kes väidab, et kui inimeste edukuse ja hakkamasaamise peaks taandama ühe tegevuse-omaduse peale, siis selleks on visadus. Ehk teisisõnu kirglikkus sihi suhtes ja järjekindlus tegemistes. Raamatut “Grit” soovitan väga lugeda eriti lapsevanematel ja sportlastel.
6. Muidugi, minu lemmik juhtide coach Marshall Goldsmith on oma raamatus “Triggers” (eesti keeles “Päästikud” – Äripäeva poolt välja antud) oma tuntud headuses. Sõnum on lihtne – kõige enam mõjutab meie käitumist keskkond ja kui sa tahad päriselt teha muutust, siis ainult tahtejõuga kaugele ei jõua. Mida sa veel vajad ja kuidas siis muutust enda käitumisharjumuses teha? Soovitan väga lugeda.
7. Väidetavalt on inimeste keskmine tähelepanu võimekus kukkunud viimase 15 aastaga 13 sekundilt 8-le sekundile. Konteksti jaoks: kuldkalal on see 9 sekundit. Cal Newport on kirjutanud suurepärase raamatu “Deep Work” puhuks, kui soovid, et su keskendumisvõime oleks hoolimata nutividinate ja elutempo pealetungist tublisti parem. Näited ja konkreetsed soovitused. Neist üks toredamaid on: selleks, et tööd teha, tuleb töölt ära minna. Vaata siit
8. Raamat, mida ma kuulasin mõne pikema jooksuringi ajal ja mis aitas mitmes asjas enda elus selgusele jõuda. “Designing your Life” on Stanfordi ülikooli professorite Bill Burnett’i ja Dave Evansi käsiraamat sellest, kuidas mõelda nagu disainer ja teha muutusi oma elus. Mis mulle kohutavalt meeldis, oli just see disaineri mõtlemisega lähenemine – inimestel reeglina pole seda SUURT KUTSUMUST. Oma ala, oma talendi, kui soovid, leiavad inimesed ikka läbi proovimise ja katsetamise. Kuidas seda teadlikult teha, konkreetsed tööriistad on raamatus ja sellega seotud veebilehel kirjas. Hakka aga pihta!
9. Selle aasta üks sügavamaid äratundmishetki tabas mind Susan Cain’i raamatut “Quiet” lugedes (eesti keeles ilmunud nimega “Vaikne jõud”). Raamat räägib introvertidest ja sellest, kuidas nad ennast tunnevad maailmas, mis “ei lakka rääkimast”. Sain teada, et see on okei, kui mulle ei meeldi ja pole kunagi meeldinud small-talk, kui pärast päeva inimestega coachingut vedades tahan minna üksi jooksma, kui mulle ei istu suured ja lärmakad rahvamassid ja minu jaoks on täitsa hea tööpäev see, kui saan ise omadega üksi olla ja kirjutada. Ja see kõik ei tähenda, et mulle ei meeldi inimestega suhelda, nende ees esineda või võhivõõrastega juttu rääkida. Ja muuseas, introvertidest juhid on mõningatel juhtudel edukamadki kui ekstravertidest juhid, loe siit
Head lugemist ja toredat jõuluaega!
