Coachingus ei ole liiga palju “võlutrikke”. Ent mõned siiski on. Üks neist, vast üks võimsamaid, on aktiivsete küsimuste küsimine.
Aktiivsed küsimused on need, mis suunavad inimest muutma enda käitumist. Ja mitte tegelema teiste käitumise muutmisega (see on see, mida enamik meist esimese hooga tahaks teha, kui ilmneb probleem).
Lugesin juba aastaid maailma number 1 juhtide coachiks hinnatud Marshall Goldsmithi värsket raamatut “Triggers” (trigger – päästik e.k). Ja muidugi olen vaimustuses. Esiteks, mulle meeldib tema metoodikate lihtsus ja selgus. Pole keerulisi teoreeme, kokkuklopsitud mõttemudeleid või ka esoteerikasse kalduvat jauramist. Kõik näited, teemad, harjutused on päris elust, päris inimestelt ja on samas erakordselt tõhusad. Ning teiseks, mulle kohutavalt meeldib Goldsmithi suhtumine inimestesse ja coachingusse. Eelkõige seepärast, et ta toob selgelt sisse inimese enda vastutuse – keegi teine ei saa inimest muuta, keegi teine ei saa ka inimestes kunstlikult pühendumust tekitada. Aktiivsed küsimused on aga üks oluline vahend käitumises muutuse tegemiseks ning on selgelt suunatud inimese enda vastutusele ja tegutsemisele.
Erinevus aktiivse ja passiivse küsimuse vahel
Milline on siis aktiivne küsimus ja kuidas ta erineb passiivsest küsimusest. Näide. Tüüpiliselt küsitakse rahulolu küsitluses (või ka mõnel pool personaalse hindamise sees): “Kas sul on tööl selged eesmärgid?” või “Kas sa oled pühendunud (kui pühendunud sa oled)?” Need on näited passiivsetest küsimustest. Mõlemale vastust andes kipub inimeste mõte liikuma suunas – “mu juht pole neid mulle andnud” või “no strateegia muutub siin iga päev” või “mind pole piisavalt motiveeritud”. Sõnaga, vastuse põhjenduseks tulevad asjad, mida on organisatsioon töötajale teinud. Või pole teinud. Ent see ei tekita inimeses vastutust, tunnet, et “hei, äkki on siin ka minu roll, et mul pole eesmärke?”. Passiivsete küsimustega saab organisatsioon tõepoolest teada, mida ta on valesti teinud. Ent samal ajal suunab see inimesi ka arusaamisele: töötaja ei vastutagi oma tegemiste eest, kui midagi on valesti, siis organisatsioon, juhid vms peavad selle korda ajama. Kui aga inimene vastutust ei tunne, siis muutust käitumises ka ei toimu.
Aktiivne küsimus suunatud inimese vastutusele
Aktiivne küsimus on midagi, mis on konkreetselt suunatud inimesele käitumise muutusele ja enda tegude eest vastutamisele. Näiteks võrdle: “Kas sul on tööl selged eesmärgid?” (Passiivne) ja “Kas sa oled teinud endast parima, et sul oleks tööl selged eesmärgid?” (Aktiivne). Ühel puhul suunatakse inimest mõtlema selles suunas, mida peaks organisatsioon tegema ja teisel puhul suunas, mida peaks inimene ise tegema. Seega, passiivsete küsimuste asemel tasub küsida aktiivseid: “Kas sa oled teinud oma parima, et ….” või kui soovid pikemalt kirjeldust, siis “Mida sa oled teinud selleks, et ….” on ehk hea algus.
Pühendumuse kasvatamise küsimustik
Muuseas, Goldsmithil on ka oma kuue küsimuseline pühendumuse kasvatamise pakett, millele ta laseb oma inimestel regulaarselt, igapäevaselt vastata. Nii 10 päeva järjest. Seega, kui soovid päriselt aidata inimestel pühendumust kasvatada, siis lase neil vastata iga päev:
- Kas ma tegin kõik endast oleneva, et mul oleks selged eesmärgid?
- Kas ma tegin kõik endast oleneva, et liiguksin oma eesmärkide poole?
- Kas ma tegin kõik endast oleneva, et mu päev oleks tähenduslik?
- Kas ma tegin kõik endast oleneva, et ma oleks täna õnnelik?
- Kas ma tegin kõik endast oleneva, et ehitada ja hoida positiivseid suhteid inimestega?
- Kas ma tegin kõik endast oleneva, et olla täielikult pühendunud sellele, mida ma teen?
Ja juba 10 päeva pärast märkad erinevust. Goldsmithi enda numbrid (osalenud 2500 inimest) näitavad, et:
- 37% inimestest raporteerisid positiivses suunas liikumist kõigis kuues teemas
- 65% inimestest raporteerisid positiivset liikumist vähemalt 4 teemas
- 89% inimestest raporteerisid positiivset liikumist vähemalt ühes teemas
- 11% inimestest muutust ei täheldanud
- 0,4%-l inimestest toimus aga vähemalt ühes teemas muutus negatiivses suunas (hmmm :-))
Loomulikult võid seda teha ka kauem kui 10 päeva 🙂
Väga hea raamat. Soovitan väga igale juhile ja inimesele, kes tahab enda käitumist päriselt muuta.
PS Full Disclosure – olen Marshall Goldsmith Stakeholder Centered Coachingu sertifitseeritud coach, mis on suunatud juhtide eestvedamise oskuste ja käitumiste muutmisele. Loe selle kohta siit ja kirjuta mulle raimo@raimoulavere. com või helista 5096485, kui tahad juhi coachingut maailma nr 1 coachi metoodikaga.
