Kuidas teha nii, et meil oleks päriselt meeskond? Et liikmed tunneksid, et on osa meeskonnast ka siis, kui me pole parajasti kokku kogunenud?
Teeme ühe toreda team-buildingu, vibulaskmise ja müttamisega metsas? See teeb korraks tuju heaks ja kõigil on tore olla (ja see ongi mõnikord täitsa okei eesmärk). Ent meeskonna pikaajalist arengut silmas pidades see ei aita. Fakt.
Juhina räägin neile, kuidas meil on vaja ikka rohkem koostööd ja paremaid suhteid ja … Tõenäoliselt oled sa ise rahul (sest said rääkida ja olulisi asju välja öelda), meeskonna teised liikmed aga, noh, paremal juhul kehitavad vaid õlgu.
Või äkki laabuvad asjad iseenesest, n.ö loodus paneb asjad paika ja küllap ajaga meil hea tiim tekib. Võib-olla. Võib-olla ka mitte. Selgub alles väga tüki aja pärast.
Küll aga on olemas üks võimalus, kuidas oma tiimi arenguga teadlikult tegelema hakata nii, et arengu eest vastutaks ja sellega tegeleks kogu meeskond. Selle metoodika nimi on team-coaching (tiimi-coaching) ning olen seda viimasel ajal üha sagedamini oma heade kundedega kasutamas (mitte segamini ajada tavapärase meeskonnakoolituse, üksteisele sülle kukutamise või koos metsas müttamisega. Või ka grupicoachinguga, kus igaüks õpib ikka ise, kasutades vaid grupis olevate kolleegide toetust ja abi). Ja põhimõtteliselt saab seda teha kes ja kus iganes, kui soov on tegeleda meeskonna arengu kiirendamisega.
Tiimi-coaching, nagu ka kahe inimese vaheline personaalne coaching, tähendab 3/4 mõtteviisi, hoiakut ja usku sellesse, et inimesed(ne) leiavad(b) ise kõige paremad lahendused. Ja et inimesed teevad asju paremini ära, kui nad on saanud ise oma arenguga tegeleda, seda plaanida ja ära teha ning seeläbi enesekindlust kasvatada. Triki, kui nii saab seda nimetada, teeb ära vastutus, iseenda ja oma tiimi arengu eest. Ja samas on olemas metoodikaid ja tehnikaid, 1/4 coachingust, mis oluliselt hõlbustab selle tegemist. Siin on üks metoodika tiimi-coachingu läbi viimiseks, olgu konkreetseks olukorraks probleemi lahendamise koosolek või eraldi tiimi arenduspäev. Metoodika nimi on CLEAR (autor selle valdkonna üks gurudest Peter Hawkins) ja sisu ning tegevused on järgmised:
Contracting ehk Kokkuleppe Tegemine
Koosviibimise alguses lepitakse kokku:
Kuhu me tahame täna (ja kaugemas tulevikus, kui tegu on pikema arenguprotsessi algusega) jõuda? (Näiteks võib igalt ühelt küsida: Milline oleks ideaaltulemus sinu jaoks? Milline oleks ideaaltulemus tiimi jaoks?)
Kuidas me koos töötame (ajakava, reeglid vms)? (Sealhulgas ka konfidentsiaalsus – kas ja kuidas siin toimuma hakkavast info väljaspoole läheb)
Millised on teemad, millest kindlasti peame rääkima? (Selleks võib kasutada näiteks KJ tehnikat või mõnda muud, mis aitaks kõikide liikmete eelistused välja tuua.)
Listening ehk Kuulamine
Siin võetakse lauale faktid, käitumised, tunded, arvamused hetkeseisust. See, kuidas neid lauale panna, sõltub teemast. Näiteks tiimis usalduse teemat arendades on üks võimalik viis lasta igal inimesel kirja panna teise liikme kohta üks hea asi, mida too tiimi toob ning üks asi, mille tegemist ta võiks tiimi ühist huvi silmas pidades vähendada või tegemise suisa lõpetada. Ja siis öeldakse need ükshaaval üksteisele välja, säilitades austuse ja jättes inimesele võimaluse ka neile vastata. Hea mõte on ka ehk alustada juhist. Ent nagu öeldud, tegevus oleneb teemast (kui on probleemi lahendus, siis kirjeldus, mis toimus, kuidas keegi toimunut nägi jne).
Explore ehk Avasta
Sisuliselt on see ideerünnaku koht – mida siis võiks ette võtta? Oluline on kätte saada ideed kõikidelt (NB! Traditsiooniline ideerünnak ei pruugi olla parim lahendus, vaata siit). Ja samas võib see olla ka lihtsalt arutelu võimalustest. Sisuliselt on selle etapi tulemusel tekkinud mingi pilt sellest, millised on võimalused ja mida võiks üldse teha.
Action ehk Tegutse
Siis on aeg tegutseda. See tähendab aga juba plaani, mida tiim ja selle liikmed siis konkreetselt ette võtavad. Hea moodus selle ühise vaate välja selgitamiseks on teha eraldi suurte paberite peale kolm listi:
Mis on need asjad, millest peame kinni hoidma ja mille peale saame ehitada…
Mis on need asjad, mille tegemise me peame lõpetama….
Mis on need asjad, mille tegemist me peame alustama…
Ja listid täita nii: jaga meeskond kolmeks, igale ühele üks list. Iga punt paneb oma listi 5 minuti jooksul kirja esimesed ideekatked, jättes igaühe vahele veidi kirjutamise ruumi. 5 minuti pärast vahetavad grupid asukohta, minnes teise listi juurde ning täiendavad juba kirja pandud ideid ning lisades vajadusel ka uusi. Ja siis jälle vahetus. Kuni kõik liikmed on saanud igasse listi panna oma näpu külge. Tagasi oma algse listi juures aga vaatab grupp kirja pandu üle ning prioritiseerib seal olevad ideed. Alternatiivina saab näiteks iga tiimi liige panna ükskõik millisele ideele panna kolm, kaks ja ühe tähe. Sõnaga, grupis tehakse ideede prioritiseerimine.
Kui grupi hinnang ideedele on teada, tehakse koos juba konkreetne plaan, kuidas seda ära teha, koos eesmärgi, mõõdikute, ajakava ja vastutajatega.
Ja muuseas, kurat on detailides. Mis tundub koosviibimisel hea mõte, ei pruugi seda enam seda olla siis, kui piltlikult öeldes saabub “esmaspäev” kogu oma kohustuste ja töödega. Hea mõte on küsida aga kohe pärast plaani tegemist: kuidas me saame seda muutust nüüd, siin ja praegu, kohe kuidagi rakendada, harjutada? Ja tehke seda.
Review ehk Tagasi ja Edasivaade
Eelkõige peaks koosviibimise lõpus tegelema inimeste emotsioonide maandamisega ja tegevuse kinnistamisega: kas see, kuhu me jõudsime, oli hea lahendus-tegevus? Kuidas tundub (jusnimelt “tundub”?), kuhu me täna jõudsime ja kuhu veel edasi võime jõuda? Milline tundub vastutus ja on see teostatav? Ent rääkima peaks ka seda: Kuidas ja kus me tulevikus näeme, et oleme edasi läinud? Kuidas me teada saame, kas ja mida oleme õppinud?
Olles CLEAR struktuuriga koosviibimisi teinud tundub mulle tiime kõrvalt vaadates, et sellisel moel minemine on inimeste jaoks loomulik ja loogiline. Ja mis oluline, tegeletakse päris asjadega, nendega, mis on inimeste jaoks tiimi kontekstis olulised ning igal liikmel on vastutus tiimi ees.
Kui soovid team-coachingust rohkem lugeda, siis parim sellekohane raamat, mida olen lugenud, on Peter Hawkins´i sulest ilmunud “Leadership Team-Coaching“. Seal on sees veel metoodika ja näidete mõttes terve hulk väärtuslikku kraami (alates tiimide erinevusest kuni süsteemse team-coachingu metoodikani). Soovitan.
