Inimeste tööelu tulemuslikkust mõjutab kõige enam tööelu kvaliteet ja kõige rohkem motiveerib inimesi tähendusrikka tööga kaasnev pidev areng. Fakt. Kui siia lisada veel võimalus ja vabadus teha oma valikuid, on tegu ideaalse tööga, mille isuga tegemiseks pole vaja mõelda välja piitsa ja präänikut.
Mis selle teadmisega siis peale hakata? Minu üks lemmikautoreid, Daniel Pink kirjutab oma blogis näite krediidiühingust, kus on neid asju arvestatud. Ja kus juht tegeleb süsteemselt ja teadlikult keskkonna loomisega.
Juhi nimi on Jen Shefner ja ta on Columbia Krediidiühingu asepresident. Tema hallata on ühingu kõnekeskus, sisemiste ja väliste klientide küsimuste lahendamine/vahendamine.
Jen rakendas oma osakonnas iganädalase Geeniuste Tunni. 60 minuti jooksul saavad tema töötajad teha… mida tahavad. Harjutada uusi oskusi või tegeleda uute ideede, innovatsiooniga. Eee, mida siis suudavad teha „vabal ajal“ inimesed, kelle töö on reeglina äärmiselt reglementeeritud, üksluine, rutiinne. Selgub, et nii mõndagi – innovaatilised lahendused oma töö korraldamiseks on laienenud ka ühingu teistese osakondadesse.
Kolm põhjust, miks see asi töötab ja on edukas.
Boss teeb töö ära. Kes vastab kõnedele, kui töötajad tunni jooksul tegelevad sellega, mida oluliseks peavad? Jen. Juht läheb ise n.ö „põllule“ – vastab kõnedele, korraldab ja suunab asjad nii, et kliendid on teenindatud. Sest töötajad tegelevad hetkel olulisemate asjadega.
Ideed rakendatakse. Neid ei jäeta õhku rippuma, Jen hoolitseb selle eest, et head asjad saavad rakendadatud ja töösse võetud.
See on kalendris kirjas. See ei ole „tund, mille teeme siis, kui töö on tehtud“. See ongi töö osa ja see on kõikide kalendrites kirjas. Kui midagi on kalendris, siis on see tõenäolisemalt ka tehtud.
Kirjeldatud Geeniuste Tund on jätk juba maailmakuulsaks saanud Google´i 20% reeglile (kui töötajad saavad tegeleda sellega, mis neid inspireerib. Sealt on tulnud Google News, translator, gmail jne – mis kokku genereerivad üle poole Google´i tuludest), Twitter´i „Hack Week´ile“ (1 nädal aastas saavad insenerid tegeleda, mis neid tõeliselt huvitab), kuni selleni, et eelmise aasta füüsika Nobeli võitjad said auhinna töö eest, mida nad tegid mitte igapäevase tööna, vaid omal 10% vabal tööajal ehk „Reede õhtustel katsetustel“.
Ma ei ole (veel) kohanud üheski Eesti ettevõttes sarnast süsteemset ja planeeritud keskkonna loomist. Mis Sa arvad, kuidas sarnane asi Sinu organisatsioonis töötaks? Või oled kuulnud, et kuskil sarnane asi on olemas?
PS Ja mis puutub siia Albert Einstein (pildil)? Tema tsitaat (minu vabatõlkes): „Iga intelligentne loll suudab teha asju suuremaks, keerulisemaks, ja ka vägivaldsemaks. Selleks, et asjad liiguksid aga vastupidises suunas, on vaja geeniuse näpupuudutust, ja palju julgust.“
