Mind hämmastab, millise innukusega haaratakse vahest kinni uutest meeskonnatöö- või juhtimismudelitest ja nippidest-trikkidest, mis nendega kaasnevad. Suurt muud polegi vaja, kui tark raamat või konsultant annab ette 1-2-3 lihtsat nippi ja trikki, kuidas see mudel rakendada, mida pead tegema. Ja ongi purgis, nagu ütlevad filmitegijad. Et paari kuu pärast jälle enamvähem samu (veidi teises sõnastuses) nippe ja trikke ammutada.
Mulle tundub, et nipid ja trikid töötavad hästi siis, kui on tegu lihtsamat sorti tehniliste asjadega. Näiteks ehitasin oma lehekülge Facebookis ja seal olid nipid-trikid tõesti abiks. Või kui tahate omale näiteks meeskonnaga Outlooki seadistada (hea ametivend Kristjan Otsmann on selle juhendamises suurepärane). Ja samas ma pole näinud päriselt inimest ja meeskonda, kes kiirete nippide ja trikkidega juhtimises või meeskonnatöös suudaks viia ennast ja meeskonda püsivalt uuele tasemele.
Nipid-trikid on sümptomite kiirraviks, n.ö plaaster peale tehnika. Ent need ei tegele põhjustega, saati siis sellega, mis juhtub siis, kui inimene või meeskond päriselt muutuse ette võtab. Sest muutus mõjutab ka ümbritsevat, mis omakorda mõjutab jälle inimest ja meeskonda. Ja selleks pole nipid-trikid valmis.
„10 asja, mis sa pead kindlasti ära tegema“ stiilis nõuanded on põnevad ja tunduvad pakkuvat lunastust meie kõige aktuaalsematele probleemidele. Kindlas kõneviisis, piisava veenvusega esitatult mõjuvad nad otsekui valgustatud redel siit mudamülkast välja ronimiseks (aususe huvides, ma olen neid ka ise kirjutanud, nii et tean omast käest :)) Nad loovad illusiooni, et keegi kuskil teab, kuidas on õige ja hea ning kuidas saaks oma maailma veidi korrapärasemaks siin pidevalt kasvavas entroopia mullis.
Ja siis selgub, hiljemalt paari kuu pärast, et nipp ei tööta. Põhjuseid võib olla palju, ainus ühisnimetaja on siin see, et põhjused on erinevad. Ja tavapärane ravi sellele on… uus nipp!
Omamoodi on seegi paradoks, et ühelt poolt eeldavad ja ootavad inimesed, et nad saaksid vastutada iseenda tegemiste eest, leiaks ise lahendusi. Ja teisalt, selle asemel, et ise käima õppida, haagivad endale külge nippide-trikkidega kargud, mis mõne aja pärast katki lähevad.
Muuseas, selle kõigega ei taha ma öelda, et pole mõtet lugeda artikleid „1-2-3 asja, mida pead tegema“. Vastupidi. Nad on sisukad, vahest ka humoorikad ning tehnilistes asjades kiirelt rakendatavad. Ent juhtimise ja meeskonnatöö ning ka mitmetes muudes teemades on nad pigem siiski intellektuaalselt huvitavad, mis võiks tekitada mõtteid, kas ja mismoodi see või selle arendus aitab edasi liikuda. Parima lahenduse enda jaoks mõtlevad ikka inimesed ise välja. Ja sellele keskonna loomine, küsimuste küsimine, toetamine võiks olla n.ö ultimate nipp.
PS Ettevaatust, varsti kirjutan artikli: „10 nippi, kuidas nippidest-trikkidest hoiduda“ 🙂
